Määrus kehtestatakse «Töötervishoiu
ja tööohutuse seaduse» § 10 lõike 3 alusel.
§ 1. Kohaldamisala
(1) Määrust kohaldatakse raseda ja rinnaga toitva naise (edaspidi naistöötaja)
tööle, et tagada tema tervisele ohutu töökeskkond.
(2) Määruses sätestatud töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid kohaldatakse
juhul, kui naistöötaja on teavitanud tööandjat oma seisundist. Tööandja
nõudmisel peab naistöötaja esitama oma seisundit tõendava arstitõendi.
§ 2. Tööandja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna tagamisel
Tööandja on kohustatud:
1) naistöötaja kokkupuutumisel
§-s 6 loetletud ohutegurite, tööde või tootmisprotsessidega hindama
nende iseloomu, taseme ja kestuse alusel riske naistöötaja tervisele,
samuti võimalikku kahjulikku mõju raseduse kulule või rinnaga toidetava
lapse tervisele;
2) hindama naistöötaja kokkupuute võimalust §-des 4
ja 5 nimetatud ohutegurite või töödega;
3) kui
punktis 1 nimetatud hindamise tulemusel ilmneb riski olemasolu või kui
punktis 2 nimetatud hindamise tulemusel puutub naistöötaja kokku §-des 4
ja 5 nimetatud ohutegurite või töödega, rakendama §-s 3 toodud
abinõusid, konsulteerides naistöötaja ja vajaduse korral arstiga;
4)
teavitama naistöötajat riskihindamise tulemusest ja temale ohutu
töökeskkonna tagamiseks rakendatavatest abinõudest;
5)
tagama lamamisvõimalusega puhkeruumi kasutamise;
6) kohaldama
punkte 1–4 ning § 3 ja 6 ka naistöötajale, kellel on õigus rasedus- ja
sünnituspuhkusele, kuid kes ei toida last rinnaga.
§ 3. Abinõud tervisele ohutu töökeskkonna tagamiseks
(1) Naistöötaja tervisele ohutu töökeskkonna tagamiseks peab tööandja
andma naistöötajale ajutiselt terviseseisundile vastavat tööd, mis
välistab kokkupuute ohuga, rakendades järgmisi abinõusid:
1)
töötingimuste kergendamine;
2) tööajakorralduse muutmine,
sealhulgas tööpäeva lühendamine, sobiva puhkepausi võimaldamine,
üleviimine päevasele tööle;
3) tööülesannete
muutmine või
4) muu sobiv abinõu.
(2) Kui tööandjal ei ole võimalik naistöötajale tema terviseseisundile
vastavat tööd anda, võib naistöötaja tööülesannete täitmisest ajutiselt
keelduda. Naistöötaja terviseseisundile vastava töö andmisel või
tööülesannete täitmisest ajutisel keeldumisel makstakse naistöötajale
hüvitist «Ravikindlustuse seaduses» ettenähtud tingimustel ja korras.
§ 4. Tööd, mille puhul raseda töötamine ei ole lubatud
Tööandja ei tohi rasedat lubada eelkõige tööle:
1)
punetistesse nakatumise ohu korral, välja arvatud juhul, kui on
tõendatud, et rase on immuunsuse tõttu punetiste vastu piisavalt
kaitstud;
2) toksoplasmoosi nakatumise ohu korral, välja arvatud
juhul, kui on tõendatud, et rase on immuunsuse tõttu toksoplasmoosi
vastu piisavalt kaitstud;
3) kõrge õhurõhu tingimustes;
4)
plii või selle ühendiga;
5) allmaatööl.
§ 5. Tööd, mille puhul rinnaga toitva naise töötamine ei ole lubatud
Tööandja ei tohi rinnaga toitvat naist lubada eelkõige tööle:
1)
plii või selle ühendiga;
2) allmaatööl.
§ 6. Ohutegurid, tööd ja tootmisprotsessid, mida tuleb naistöötaja
terviseriskide hindamisel arvesse võtta
(1) Tööandja on kohustatud naistöötaja terviseriskide hindamisel
arvestama eelkõige järgmiste füüsikaliste ohuteguritega:
1)
põrutused, vibratsioon ja seda põhjustavad töövahendid;
2)
müra;
3) kahjustav kiirgus;
4) pidev kõrge või madal
õhutemperatuur.
(2) Tööandja on kohustatud naistöötaja terviseriskide hindamisel
arvestama eelkõige järgmiste keemiliste ohuteguritega:
1)
ohtlikud kemikaalid või valmistised, mis «Kemikaaliseaduse» alusel
märgistatakse riskilausetega R40, R45, R46 või R61, R63, R64;
2)
elavhõbe või selle ühendid;
3) rakkude jagunemist
pidurdavad ained, näiteks tsütostaatilised ravimid, eriti koostoime
korral ioniseeriva kiirgusega;
4) süsinikmonooksiid;
5)
orgaanilised lahustid;
6) naha kaudu tervist kahjustavad kemikaalid,
mis märgistatakse riskilausetega R21, R24 ja R27.
(3) Tööandja on kohustatud naistöötaja terviseriskide hindamisel
arvestama eelkõige «Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse» § 8 lõike 3
alusel kehtestatud töökeskkonnas toimivate 2., 3. ja 4. ohurühma
bioloogiliste ohuteguritega.
(4) Tööandja on kohustatud naistöötaja terviseriskide hindamisel
arvestama eelkõige järgmiste füsioloogiliste ohuteguritega:
1)
raskuste käsitsi teisaldamine;
2) füüsilist väsimust või
ülekoormust põhjustavad sundasendid või -liigutused, sealhulgas pidev
töötamine seistes või istudes, kiire töötempo või muud samalaadsed
tegurid.
(5) Tööandja on kohustatud naistöötaja terviseriskide hindamisel
arvestama eelkõige järgmiste psühholoogiliste ohuteguritega:
1)
vaimset ülekoormust põhjustav töö, sealhulgas kõrgendatud tähelepanuga
töö;
2) töötamine üksinda;
3) monotoonne
töö.
(6) Tööandja on kohustatud naistöötaja terviseriskide hindamisel
arvestama eelkõige järgmiste tootmisprotsessidega:
1)
auramiini tootmine;
2) protsessid, kus naistöötaja võib kokku puutuda
kivisöetahmas, -tõrvas või -pigis sisalduvate polütsükliliste
aromaatsete süsivesinikega;
3) vaske või niklit sisaldava
materjali jootmine, keevitamine või muu termiline töötlemine, mille
käigus tekib nende metallide tolmu, suitsu või aerosooli;
4)
isopropüülalkoholi tootmise tugevalt happelised protsessid;
5)
protsessid, kus naistöötaja võib kokku puutuda kõva lehtpuidu, näiteks
pöögi või tamme töötlemisel tekkiva tolmuga;
6)
muud protsessid, kus esineb kantserogeeni, mutageeni või
reproduktiivtoksilise ainega kokkupuute oht.
(7) Tööandja on kohustatud naistöötaja terviseriskide hindamisel
arvestama eelkõige järgmiste töödega:
1) töö,
millega kaasneb kõrgusest kukkumise oht;
2) allmaatöö.
§ 7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juulil 2009. a.
____________________
1 Nõukogu direktiiv 92/85/EMÜ
rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja
töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 348,
28.11.1992, lk 1–8)
|
Sotsiaalminister Hanno PEVKUR
|