Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse»
§ 6 lõike 3 alusel.
1. peatükk
JAHIPIIRKONDADE MOODUSTAMINE
§ 1. Are jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus
(1) Are jahipiirkonna pindala on 10 250 hektarit.
(2) Are jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Are jahipiirkonna piir läheb Angoja sihi ja Liiva tee ristumiskohast
mööda Liiva teed Tootsi–Lavassaare raudteeni, jätkudes mööda
Tootsi–Lavassaare raudteed Uduvere–Suigu–Nurme maanteeni ning mööda
Uduvere–Suigu–Nurme maanteed Kõrissoo ojani; sealt mööda Kõrissoo oja
Are jõeni, jätkudes mööda Are jõge Are–Suigu maanteeni; seejärel mööda
Are–Suigu maanteed Võlla teeni; teeristist mööda Võlla teed
Võlla–Põllmaa põlluteeni; siis mööda Võlla–Põllmaa põlluteed
Uduvere–Suigu–Nurme maanteeni, jätkudes mööda Uduvere–Suigu–Nurme
maanteed Linnuküla kraavini ning mööda Linnuküla kraavi Kurena teeni;
siitpeale mööda Kurena teed Sauga jõeni ning mööda Sauga jõge Räägu
ojani; sealt mööda Räägu oja Elbu turbaraba piirini, jätkudes mõttelise
sirgjoonena üle Elbu raba ja Maima soo Vändra metskonna kvartali HA135
kirdenurgani; edasi mõttelise sirgjoonena üle Maima soo Hanseni raba
kinnistu lõunapiirini; siis mööda Hanseni raba kinnistu lõuna- ja
kagupiiri Taidra peakraavini ning mööda Taidra peakraavi Elbu ojani;
sealt mööda Elbu oja Kamariku teeni, jätkudes mööda Kamariku teed
Tallinna–Pärnu maanteeni ning mööda Tallinna–Pärnu maanteed Peetri
kinnistu loodenurgani; seejärel mööda Peetri kinnistu loodepiiri Aivo
kinnistu loodepiirini; edasi mööda Aivo kinnistu loodepiiri Kuno
kinnistu loodepiirini ning mööda Kuno kinnistu loodepiiri Maasika
kinnistu loodepiirini; sealt mööda Maasika kinnistu loodepiiri Arukase
kinnistu loodepiirini; siis mööda Arukase kinnistu loodepiiri Arisoo
kraavini; siitpeale mööda Arisoo kraavi Angojani, jätkudes mööda Angoja
Angoja sihini ning mööda Angoja sihti Liiva teeni.
§ 2. Aruvälja jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus
(1) Aruvälja jahipiirkonna pindala on 16 690 hektarit.
(2) Aruvälja jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Aruvälja jahipiirkonna piir läheb Punaoja jõe ja Audru valla piirisihi
ristumiskohast mööda Audru valla piirisihti Nätsi peakraavini; sealt
mööda Nätsi peakraavi Nätsi kraavini, jätkudes mööda Nätsi kraavi Kõma
kraavini ning mööda Kõma kraavi Kalli–Pärnu-Jaagupi maanteeni; seejärel
mööda Kalli–Pärnu-Jaagupi maanteed Nedrema–Irta–Kiisama maanteeni ning
mööda Nedrema–Irta–Kiisama maanteed Koonga–Ahaste maanteeni; teeristist
mööda Koonga–Ahaste maanteed Panga kraavini, jätkudes mööda Panga kraavi
Kiisamaa peakraavini ning mööda Kiisamaa peakraavi Salevere peakraavini;
peakraavide ristumiskohast mõttelise sirgjoonena üle Laisma raba Vändra
metskonna kvartali HA128 kirdenurgani; Vändra metskonna kvartali HA128
kirdenurgast mööda Õie kraavi Savi teeni ning mööda Savi teed Metsapärdi
kinnistu kirdenurgani; edasi mööda Metsapärdi ja Allika kinnistu
põhjapiiri Lageda kinnistu kirdenurgani; Lageda kinnistu kirdenurgast
mööda kinnistu idapiiri Lageda–Varso sihini, jätkudes mööda Lageda–Varso
sihti Karupõllu kraavini ning mööda Karupõllu kraavi Mäe taliteeni;
edasi mööda Mäe taliteed Rabaääre kinnistu loodenurgani; seejärel mööda
Rabaääre kinnistu läänepiiri Põhara turbaraba kagunurgani, jätkudes
mööda Põhara turbaraba lõunapiiri turbaraba teeni; sealt mööda Põhara
turbaraba teed Oara ojani, mööda Oara oja Malda ojani ning mööda Malda
oja Kamariku kinnistu kirdenurgani; Kamariku kinnistu kirdenurgast mööda
Lepikumetsa kraavi Pärnu–Lihula maanteeni; seejärel mööda Pärnu–Lihula
maanteed Kärbu–Kõima maanteeni; teeristist mööda Kärbu–Kõima maanteed
Uruste ojani, jätkudes mööda Uruste oja Vändra metskonna kvartali AU009
kagunurgani; siitpeale mööda Vändra metskonna kvartali AU009 lõuna- ja
läänesihti Vändra metskonna kvartali AU005 kagunurgani, jätkudes mööda
Vändra metskonna kvartali AU005 lõuna- ja läänesihti Punaoja jõeni ning
mööda Punaoja jõge Audru valla piirisihini.
§ 3. Audru jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus
(1) Audru jahipiirkonna pindala on 6780 hektarit.
(2) Audru jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Audru jahipiirkonna piir läheb Pärnu lahe rannajoone ja Audru
poldritiikide juurde viiva tee ristumiskohast mööda Audru poldritiikide
teed Tamme kinnistu kagunurgani; Tamme kinnistu kagunurgast mööda
Tamme–Kustase põlluvaheteed Audru–Tõstamaa maanteeni, jätkudes mööda
Audru–Tõstamaa maanteed Kihlepa–Lepaspea maanteeni; teeristist mööda
Kihlepa–Lepaspea maanteed Kõima–Kärbu maanteeni ning mööda Kõima–Kärbu
maanteed Lihula–Pärnu maanteeni; sealt mööda Lihula–Pärnu maanteed
Lepikumetsa kraavini, jätkudes mööda Lepikumetsa kraavi Malda ojani ning
mööda Malda oja Audru jõeni; seejärel mööda Audru jõge Ridalepa ojani
ning mööda Ridalepa oja Popi kinnistu loodenurgani; Popi kinnistu
loodenurgast mööda metsateed Männikuni, jätkudes mööda Männiku–Ridalepa
teed Jõõpre–Sauga maanteeni; siis mööda Jõõpre–Sauga maanteed
Nurme–Vana-Pärnu maanteeni; teeristist mööda Nurme–Vana-Pärnu maanteed
Sulu–Papsaare maanteeni, jätkudes mööda Sulu–Papsaare maanteed
Lihula–Pärnu maanteeni; siitpeale mööda Lihula–Pärnu maanteed Kõigema
teeni ning mööda Kõigema teed Audru jõeni; edasi mööda Audru jõge Pärnu
lahe rannajooneni, jätkudes mööda Pärnu lahe rannajoont Audru
poldritiikide teeni (jahipiirkonna juurde kuulub mere akvatooriumi osa,
mis ulatub 200 meetri kaugusele rannajoonest).
§ 4. Halinga jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus
(1) Halinga jahipiirkonna pindala on 19 270 hektarit.
(2) Halinga jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Halinga jahipiirkonna piir läheb Parasmaa–Avaste–Kausi maantee ja Avaste
kraavi ristumiskohast mööda Avaste kraavi Kesu rabani, jätkudes
mõttelise sirgjoonena üle Kesu raba Naravere ojani ning mööda Naravere
oja Halinga peakraavini; sealt mööda Halinga peakraavi Rapla ja Pärnu
maakonna vahelise piirisihini; siis mööda Pärnu ja Rapla maakonna
vahelist piirisihti Kõverojani ning mööda Kõveroja Põldetaguse
peakraavini, jätkudes mööda Põldetaguse peakraavi Langerma–Roodi
maanteeni; siitpeale mööda Langerma–Roodi maanteed Tallinna–Pärnu
maanteeni; teeristist mööda Tallinna–Pärnu maanteed Pärnu-Jaagupi–Kergu
maanteeni, jätkudes mööda Pärnu-Jaagupi–Kergu maanteed Uduvere–Soosalu
maanteeni ning mööda Uduvere–Soosalu maanteed Angojani; sealt mööda
Angoja Arisoo kraavini; siitpeale mööda Arisoo kraavi Arukase kinnistu
loodepiirini ning mööda Arukase kinnistu loodepiiri Maasika kinnistu
loodepiirini; siis mööda Maasika kinnistu loodepiiri Kuno kinnistu
loodepiirini; edasi mööda Kuno kinnistu loodepiiri Aivo kinnistu
loodepiirini; seejärel mööda Aivo kinnistu loodepiiri Peetri kinnistu
loodepiirini, jätkudes mööda Peetri kinnistu loodepiiri Tallinna–Pärnu
maanteeni; sealt mööda Tallinna–Pärnu maanteed Kamariku teeni, jätkudes
mööda Kamariku teed Elbu ojani ning mööda Elbu oja Taidra peakraavini;
edasi mööda Taidra peakraavi Hanseni raba kinnistu kagupiirini; siis
mööda Hanseni raba kinnistu kagu- ja lõunapiiri Hanseni raba kinnistu
edelanurgani; siitpeale mõttelise sirgjoonena üle Maima soo Vändra
metskonna kvartali HA135 kirdenurgani, jätkudes mööda Vändra metskonna
kvartali HA135 põhjasihti Audru–Lavassaare–Vahenurme maanteeni ning
mööda Audru–Lavassaare–Vahenurme maanteed Lavassaare turbaraba kraavini;
seejärel mööda Lavassaare turbaraba kraavi Rabakeskuse teeni ning mööda
Rabakeskuse teed vaatetornini; siitpeale mõttelise sirgjoonena üle
Lavassaare turbaraba Lavassaare turbaraba loodenurgani, jätkudes
mõttelise sirgjoonena üle Kõima raba Korise–Kallama kraavini; sealt
mõttelise sirgjoonena üle Kõima raba Parasmaa sihini, jätkudes mööda
Parasmaa sihti Parasmaa–Avaste–Kausi maanteeni ning mööda
Parasmaa–Avaste–Kausi maanteed Avaste kraavini.
§ 5. Jõõpre jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus
(1) Jõõpre jahipiirkonna pindala on 14 700 hektarit.
(2) Jõõpre jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Jõõpre jahipiirkonna piir kulgeb Jõõpre–Sauga ja Nurme–Vana-Pärnu
maantee ristumiskohast mööda Nurme–Vana-Pärnu maanteed Nurme raba teeni,
jätkudes mööda Nurme raba teed Nurme turbaraba lõunanurgani; Nurme
turbaraba lõunanurgast mõttelise sirgjoonena üle Nurme raba Räägu oja ja
Elbu turbaraba piiri ristumiskohani; sealt mõttelise sirgjoonena üle
Elbu raba ja Maima soo Vändra metskonna kvartali HA135 kirdenurgani;
siitpeale mööda Vändra metskonna kvartali HA135 põhjasihti
Audru–Lavassaare–Vahenurme maanteeni ning mööda
Audru–Lavassaare–Vahenurme maanteed Lavassaare turbaraba kraavini; edasi
mööda Lavassaare turbaraba kraavi Rabakeskuse teeni ning mööda
Rabakeskuse teed vaatetornini; siitpeale mõttelise sirgjoonena üle
Lavassaare turbaraba Lavassaare turbaraba loodenurgani; Lavassaare
turbaraba loodenurgast mõttelise sirgjoonena üle Kõima raba
Korise–Kallama kraavini; edasi mööda Korise–Kallama kraavi Savi teeni
ning mööda Savi teed Metsapärdi kinnistu kirdenurgani; Metsapärdi
kinnistu kirdenurgast mööda Metsapärdi ja Allika kinnistu põhjapiiri
Lageda kinnistu idapiirini, jätkudes mööda Lageda kinnistu idapiiri
Lageda–Varso sihini ning mööda Lageda–Varso sihti Karupõllu kraavini;
sealt mööda Karupõllu kraavi Mäe taliteeni ning mööda Mäe taliteed
Rabaääre kinnistu loodenurgani, jätkudes mööda Rabaääre kinnistu
läänepiiri Põhara turbaraba kagunurgani; Põhara turbaraba kagunurgast
mööda Põhara turbaraba lõunapiiri turbaraba teeni; seejärel mööda Põhara
turbaraba teed Oara ojani, jätkudes mööda Oara oja Malda ojani ning
mööda Malda oja Audru jõeni; siis mööda Audru jõge Ridalepa ojani; edasi
mööda Ridalepa oja Popi kinnistu loodenurgani, jätkudes mööda metsateed
Männikuni; Männikult mööda Männiku–Ridalepa teed Jõõpre–Sauga maanteeni
ning mööda Jõõpre–Sauga maanteed Nurme–Vana-Pärnu maanteeni.
§ 6. Jäärumetsa jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus
(1) Jäärumetsa jahipiirkonna pindala on 10 350 hektarit.
(2) Jäärumetsa jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Jäärumetsa jahipiirkonna piir läheb Tõstamaalt mööda Leetsaare teed
Jäärumetsa teeni, jätkudes mööda Jäärumetsa teed Savi teeni ning mööda
Savi teed Rammuka–Kilgi–Varbla maanteeni; sealt mööda
Rammuka–Kilgi–Varbla maanteed Matu–Ännikse teeni; teeristist mööda
Matu–Ännikse teed Elu teeni ning mööda Elu teed Varbla–Väänja maanteeni;
edasi mööda Varbla–Väänja maanteed Tamme teeni, jätkudes mööda Tamme
teed Vändra metskonna kvartali VR078 lõunasihini; seejärel mööda Vändra
metskonna kvartalite VR078, VR079, VR080, VR080, VR081, VR082 ja VR083
lõunasihti Põdra–Sepa teeni; edasi mööda Põdra–Sepa teed
Mõtsu–Kidise–Kanamardi teeni; teeristist mööda Mõtsu–Kidise–Kanamardi
teed Mulgu kraavini, jätkudes mööda Mulgu kraavi Paadrema jõeni ning
mööda Paadrema jõge Lüüsi teeni; siis mööda Lüüsi teed Kalli–Tõstamaa
maanteeni ning mööda Kalli–Tõstamaa maanteed Leetsaare teeni Tõstamaal.
§ 7. Kaisma jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus
(1) Kaisma jahipiirkonna pindala on 13 070 hektarit.
(2) Kaisma jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Kaisma jahipiirkonna piir läheb Pärna sihi ja Männiku kraavi
ristumiskohast mööda Pärna sihti Nurtu jõeni, jätkudes mööda Nurtu jõge
Kõnnu ojani ning mööda Kõnnu oja Valguta kinnistu edelapiirini; sealt
mööda Valguta kinnistu edela- ja läänepiiri Valguta ojani; edasi mööda
Valguta oja Kohtru jõeni ning mööda Kohtru jõge Käru metskonna
kvartali 94 kagusihini; siitpeale mööda Käru metskonna kvartalite 94, 95
ja 87 kagusihti Järvakandi–Eidapere maanteeni ning mööda
Järvakandi–Eidapere maanteed Kõnnu metskonna kvartali 133 idasihini;
seejärel mööda Kõnnu metskonna kvartali 133 idasihti paisjärveni ning
mööda paisjärve lõunakallast Aleti kinnistu lõunapiirini; siis mööda
Aleti kinnistu lõunapiiri Käru metskonna kvartali 273 edelasihini,
jätkudes mööda Käru metskonna kvartalite 273, 276, 327 ja 329 edela- ja
kvartalite 331, 332, 334, 336, 338 ja 341 idasihti Käru metskonna
kvartali 342 loodenurgani; edasi mõttelise sirgjoonena üle Tarikõnnu
raba Vändra metskonna kvartali VD002 kirdesihini; siis mööda Vändra
metskonna kvartalite VD002 ja VD001 kirdesihti kvartali VD001
põhjanurgani; siitpeale mööda Vändra metskonna kvartalite VD001 ja VD003
loodesihti Piiri sihini ning mööda Piiri sihti Vändra metskonna
kvartali HA115 põhjasihini; sealt mööda kvartalite HA115, HA114
põhjasihti ja kvartalite HA113, HA104 kirdesihti Metsküla kraavini,
jätkudes mööda Metsküla kraavi Anne peakraavini ning mööda Anne
peakraavi Pööravere turbatootmisala teeni; seejärel mööda Pööravere
turbatootmisala teed Mõisaküla–Metsavere maanteeni; teeristist mööda
Mõisaküla–Metsavere maanteed Käärdipõllu kinnistu idapiirini ning mööda
Käärdipõllu kinnistu ida- ja põhjapiiri Veskimetsa kinnistu
kirdepiirini; seejärel mööda Veskimetsa kinnistu kirdepiiri Kaisma
Väikejärve kraavini; sealt mööda Kaisma Väikejärve kraavi Vändra
metskonna kvartali HA082 lõunasihini; edasi mööda Vändra metskonna
kvartali HA082 lõunasihti Enge jõeni ning mööda Enge jõge Kaisma
Väikejärveni, jätkudes mõttelise sirgjoonena üle Kaisma järve Vändra
metskonna kvartali HA074 kirdenurka; siit mööda Vändra metskonna
kvartalite HA074 ja HA080 idasihti Vändra metskonna kvartali HA080
kagunurka; edasi mööda Vändra metskonna kvartalite HA0080 ja HA074
idasihti Kaisma Suurjärveni; sealt mööda Kaisma Suurjärve lõuna- ja
läänekallast Vändra metskonna kvartali HA059 kirdenurgani; siis
mõttelise sirgjoonena üle Kaisma raba Kohtroma Bolotnõi kinnistu
kirdenurgani, jätkudes mööda Kohtroma Bolotnõi kinnistu põhjapiiri
Männiku kraavini ning mööda Männiku kraavi Pärna sihini.
§ 8. Kihlepa-Lindi jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus
(1) Kihlepa-Lindi jahipiirkonna pindala on 13 360 hektarit.
(2) Kihlepa-Lindi jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Kihlepa-Lindi jahipiirkonna piir kulgeb Pärnu lahe rannajoone ja
Linnutorni tee ristumiskohast mööda Linnutorni teed Kavaru teeni,
jätkudes mööda Kavaru teed Aavanuki teeni ning mööda Aavanuki teed
Audru–Tõstamaa maanteeni; teeristist mööda Audru–Tõstamaa maanteed
Taltsi teeni; edasi mööda Taltsi teed kalmistu lõunaservani, jätkudes
mööda metsateed Vändra metskonna kvartali AU241 loodenurgani; Vändra
metskonna kvartali AU241 loodenurgast mööda metsateed Vändra metskonna
kvartali AU150 loodenurgani; Vändra metskonna kvartali AU150
loodenurgast mööda Kõima–Seliste maanteed Karoga teeni, jätkudes mööda
Karoga teed Vändra metskonna kvartali AU096 kirdenurgani; sealt mööda
metsateed Vändra metskonna kvartali AU094 loodenurgani; Vändra metskonna
kvartali AU094 loodenurgast mööda metsateed Vändra metskonna
kvartali AU023 kirdenurgani, jätkudes mööda metsateed Suuremetsa sihini
ning mööda Suuremetsa sihti Kihlepa–Lepaspea maanteeni; seejärel mööda
Kihlepa–Lepaspea maanteed Topi teeni; teeristist mööda Topi teed
Erma-Jaani kinnistu kirdenurgani; Erma-Jaani kinnistu kirdenurgast mööda
sihti Vanatoa kinnistu edelanurgani; sealt mööda Vanatoa sihti Võlla
rabani; edasi mõttelise sirgjoonena üle Võlla raba Uruste ojani
(505441E-6474042N); siis mööda Uruste oja Vändra metskonna
kvartali AU008 edelanurgani; sealt mööda Vändra metskonna
kvartalite AU008 ja AU009 lõunasihti taas Uruste ojani; seejärel mööda
Uruste oja Kärbu–Kõima maanteeni ning mööda Kärbu–Kõima maanteed
Lepaspea–Kihlepa maanteeni; teeristist mööda Lepaspea–Kihlepa maanteed
Tõstamaa–Audru maanteeni, jätkudes mööda Tõstamaa–Audru maanteed
Kustase–Tamme põlluvaheteeni; seejärel mööda Kustase–Tamme põlluvaheteed
Tamme kinnistu kagunurgani, jätkudes mööda Audru poldritiikide teed
Pärnu lahe rannajooneni ning mööda Pärnu lahe rannajoont Linnutorni
teeni (jahipiirkonna juurde kuulub mereakvatooriumi osa koos laidudega,
mis ulatub 200 meetri kaugusele rannajoonest).
§ 9. Kihnu jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus
(1) Kihnu jahipiirkonna pindala on 1750 hektarit.
(2) Kihnu jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Kihnu jahipiirkonna moodustavad Kihnu saar ja Sangelaiud. Sangelaidude
üldnimetuse alla kuuluvad 10 laidu (Sangelaid, Sillalaid, Küllisäär,
Küllilaid, Umala leede, Umalaid, Ültra, Edikrava, Imutlaid, Imutlaaru).
Jahipiirkonna juurde kuulub mereakvatooriumi osa, mis ulatub 200 meetri
kaugusele saare ja laiu rannajoonest.
§ 10. Kilingi-Nõmme jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus
(1) Kilingi-Nõmme jahipiirkonna pindala on 57 330 hektarit.
(2) Kilingi-Nõmme jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Kilingi-Nõmme jahipiirkonna piir läheb Rannametsa jõe suudmest
Timmkanalis mööda Timmkanalit Mustajõe teeni, jätkudes mööda Mustajõe
teed Venemurru teeni ning mööda Venemurru teed Uulu–Valga maanteeni;
teeristist mööda Uulu–Valga maanteed Ulli–Õue teeni ning mööda Ulli–Õue
teed endise Ikla–Riiselja raudteeni; sealt mööda endist Ikla–Riiselja
raudteed endise Riiselja raudteejaamani, jätkudes Ringi teed kaudu
Kolmnurga teeni ning mööda Kolmnurga teed Surju–Saunametsa maanteeni;
teeristist mööda Surju–Saunametsa maanteed Baasi teeni, jätkudes mööda
Baasi teed Paikuse–Saunametsa maanteeni; seejärel mööda
Paikuse–Saunametsa maanteed Vana-Kikepera teeni; edasi mööda
Vana-Kikepera teed Kulli teeni ning mööda Kulli teed Kiusu teeni;
teeristist mööda Kiusu teed Maassaare teeni ning mööda Maassaare teed
Pääsma ojani, jätkudes mööda Pääsma oja Räksi teeni; siis mööda Räksi
teed Jõesuu–Kõpu maanteeni; sealt mööda Jõesuu–Kõpu maanteed Viljandimaa
metskonna kvartali SS277 lõunasihini; siitpeale mööda Viljandimaa
kvartalite SS277 lõuna-, KP132 ida-, KP132, KP133 ja KP134 põhjasihti
Iia teeni, jätkudes mööda Iia teed Piilu peakraavini ning mööda Piilu
peakraavi Ula ojani; seejärel mööda Ula oja Raudna jõeni ning mööda
Raudna jõge Raba teeni; edasi mööda Raba teed Viilupi teeni ning mööda
Viilupi teed Vinkli kraavini; sealt mööda Vinkli kraavi Raudna jõeni,
jätkudes mööda Raudna jõge Kõpu jõe suudmeni; edasi mööda Kõpu jõge
Junsera ojani; sealt mööda Junsera oja Laane teeni ning mööda Laane teed
Jõesuu–Kõpu maanteeni; teeristist mööda Jõesuu–Kõpu maanteed Karja teeni
ning mööda Karja teed Veennissaare teeni; sealt mööda Veennissaare teed
Seruküla teeni, jätkudes mööda Seruküla teed Kilingi-Nõmme–Viljandi
maanteeni ning mööda Kilingi-Nõmme–Viljandi maanteed Uulu–Valga
maanteeni; teeristist mööda Uulu–Valga maanteed Pärnu tänavani
Kilingi-Nõmme linnas, jätkudes mööda Pärnu tänavat Marana–Kilingi-Nõmme
maanteeni ning mööda Marana–Kilingi-Nõmme maanteed Uulu–Valga maanteeni;
sealt mööda Uulu–Valga maanteed Häädemeeste–Tõitoja maanteeni;
teeristist mööda Häädemeeste–Tõitoja maanteed Ojasoo teeni, jätkudes
mööda Ojasoo teed Papisilla teeni ning mööda Papisilla teed Saki teeni;
seejärel mööda Saki teed Koolimaja teeni; edasi mööda Koolimaja teed
Rannametsa jõeni ning mööda Rannametsa jõge Timmkanalini.
§ 11. Koonga jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus
(1) Koonga jahipiirkonna pindala on 18 660 hektarit.
(2) Koonga jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Koonga jahipiirkonna piir läheb Vändra metskonna kvartali HA010
loodenurgast mööda Pärnu ja Lääne maakonna vahelist piirisihti
Liivasoone peakraavini; sealt mõttelise sirgjoonena üle Avaste soo
Avaste kraavi suudmeni Avaste ojas, jätkudes mööda Avaste kraavi
Kausi–Avaste–Parasmaa maanteeni; seejärel mööda Kausi–Avaste–Parasmaa
maanteed Parasmaa sihini ning mööda Parasmaa sihti Kõima rabani;
seejärel mõttelise sirgjoonena üle Kõima raba Korise–Kallama kraavini;
edasi mööda Korise–Kallama kraavi Savi tee ja Õie kraavi ristumiskohani,
jätkudes mööda Õie kraavi Vändra metskonna kvartali HA128 kirdenurgani;
sealt mõttelise sirgjoonena üle Laisma raba Kiisamaa peakraavi ja
Salevere kraavi ristumiskohani, jätkudes mööda Kiisamaa peakraavi Panga
kraavini ning mööda Panga kraavi Ahaste–Koonga maanteeni; siis mööda
Ahaste–Koonga maanteed Kiisamaa–Irta–Nedrema maanteeni; teeristist mööda
Kiisamaa–Irta–Nedrema maanteed Pärnu-Jaagupi–Kalli maanteeni; sealt
mööda Pärnu-Jaagupi–Kalli maanteed Urita kraavini, jätkudes mööda Urita
kraavi Põhja kraavini; edasi mõttelise sirgjoonena Urita rabale punktini
(503259E-6490060N), sealt mööda mõttelist sirgjoont Jõe kraavini
(punktini 500805E-6491378N); siis mööda Jõe kraavi Vanamõisa jõeni ning
mööda Vanamõisa jõge Munaku-Sauna kinnistu kraavini, jätkudes mööda
Munaku-Sauna kinnistu kraavi Munakumäe kraavini ning mööda Munakumäe
kraavi Lõpe–Veltsa teeni; sealt mööda Lõpe–Veltsa teed Mihkli–Oidrema
maanteeni; teeristist mööda Mihkli–Oidrema maanteed Vanamõisa jõeni ning
mööda Vanamõisa jõge Vändra metskonna kvartali HA010 loodenurgani.
§ 12. Kullipesa jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus
(1) Kullipesa jahipiirkonna pindala on 15 870 hektarit.
(2) Kullipesa jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Kullipesa jahipiirkonna piir läheb Sindi oja suudmest Pärnu jões mööda
Sindi oja Pärnu–Tori maanteeni, jätkudes mööda Pärnu–Tori maanteed
Paikuse–Tammuru maanteeni ning mööda Paikuse–Tammuru maanteed
Taali–Seljametsa–Põlendmaa maanteeni; teeristist mööda
Taali–Seljametsa–Põlendmaa maanteed Baraki teeni Põlendmaal; sealt mööda
Baraki teed Kivinina teeni ning mööda Kivinina teed Piiri teeni;
siitpeale mööda Piiri teed Vana-Pöörikaasiku teeni; siis mööda
Vana-Pöörikaasiku teed Vändra metskonna kvartali TA245 loodenurgani;
edasi mööda Vändra metskonna kvartalite TA245 ja TA246 põhjasihti
kvartali TA246 kirdenurgani, jätkudes mõttelise sirgjoonena üle
Suuremetsa raba Vändra metskonna kvartali TA257 kirdenurgani (punkt
557373E 6470714N); edasi mõttelise sirgjoonena kvartali Vändra metskonna
kvartali TA283 kagunurgani; seejärel mööda Viljandimaa metskonna
kvartali SS251 põhjasihti Maassaare teeni, jätkudes mööda Maassaare teed
Kiusu teeni ning mööda Kiusu teed Kulli teeni; teeristist mööda Kulli
teed Vana-Kikepera teeni ning mööda Vana-Kikepera teed
Paikuse–Saunametsa maanteeni; edasi mööda Paikuse–Saunametsa maanteed
endise Mätliku teeni, jätkudes mööda endist Mätliku teed Pärnumaa
metskonna kvartali KI079 lõunasihini; sealt mööda Pärnumaa metskonna
kvartalite KI079, KI178, KI077 ja KI076 lõuna- ning kvartali KI076
läänesihti Mudaoja teeni; siitpeale mööda Mudaoja teed
Paikuse–Saunametsa maanteeni, jätkudes mööda Paikuse–Saunametsa maanteed
Valdimurru teeni; teeristist mööda Valdimurru teed Pärnumaa metskonna
kvartali KI087 kirdenurgani; sealt mööda Pärnumaa metskonna
kvartalite KI087 ja KI086 põhja- ning KI086 läänesihti kvartali SJ137
kirdenurgani; edasi mööda Pärnumaa metskonna kvartalite SJ137, SJ124
ja SJ123 lõunasihti Laimetsa teeni ning mööda Laimetsa teed Pärnumaa
metskonna kvartali SJ127 kirdenurgani; sealt mööda Pärnumaa metskonna
kvartalite SJ127 ja SJ126 põhjasihti Surju–Paikuse maanteeni; siis mööda
Surju–Paikuse maanteed endise Vaskrääma raudteejaama teeni, jätkudes
mööda endist Vaskrääma raudteejaama teed endise Tamme metsavahi teeni;
teeristist mööda endist Tamme metsavahi teed Vaskjõeni ning mööda
Vaskjõge Reiu jõeni, jätkudes mööda Reiu jõge Pärnu jõeni ning mööda
Pärnu jõge Sindi oja suudmeni.
§ 13. Kurgja jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus
(1) Kurgja jahipiirkonna pindala on 17 690 hektarit.
(2) Kurgja jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Kurgja jahipiirkonna piir läheb Raja kinnistu lõunapiiri ja Käru jõe
ristumiskohast mööda Raja kinnistu lõunapiiri Käru metskonna
kvartali 260 lõunasihini, jätkudes mööda Käru metskonna kvartalite 260,
265, 266, 267, 268, 269, 270, 271 ja 272 lõunasihti Linnumängi kinnistu
edelanurgani; edasi mööda Linnumängi kinnistu lõunapiiri Vändra
metskonna kvartali 227 loodenurgani ning mööda Vändra metskonna
kvartalite 227, 228, 229, 230 ja 231 põhjasihti Lintsi jõeni, jätkudes
mööda Lintsi jõge Pärnu jõeni; sealt mööda Pärnu jõge Pärnu–Rakvere
maanteeni ning mööda Pärnu–Rakvere maanteed Alenõmme teeni; teeristist
mööda Alenõmme teed Alenõmme kraavini, jätkudes mööda Alenõmme kraavi
Aruküla jõeni; sealt mööda Aruküla jõge Kurgja sihini ning mööda Kurgja
sihti Vändra metskonna kvartali VD283 kagusihini; edasi mööda Vändra
metskonna kvartalite VD283, VD286, VD290 ja VD294 kagusihti
Kaansoo–Pärassaare teeni; seejärel mööda Kaansoo–Pärassaare teed
Suure-Jaani–Vändra maanteeni; teeristist mööda Suure-Jaani–Vändra
maanteed Kaansoo ojani, jätkudes mööda Kaansoo oja Navesti jõeni ning
mööda Navesti jõge Navesti sihini; sealt mööda Navesti sihti Vene ojani
ning mööda Vene oja Rabasaare sihini; edasi mööda Rabasaare sihti Viie
valla sihini, jätkudes mööda Viie valla sihti Soo kinnistu lõunanurgani;
siis mööda Soo kinnistu edelapiiri Vändra metskonna kvartali VD308
edelasihini ning mööda Vändra metskonna kvartali VD308 edela- ja
läänesihti Kullisoo kinnistu kagunurgani, jätkudes mööda Kullisoo
kinnistu ida- ja põhjapiiri Saaremäe teeni ning mööda Saaremäe teed
Kargusaare teeni; teeristist mööda Kargusaare teed
Suurejõe–Vihtra–Jõesuu maanteeni; siitpeale mööda Suurejõe–Vihtra–Jõesuu
maanteed Võiera-Kooli kinnistu kirdepiirini; sealt mööda Võiera-Kooli
kinnistu kirdepiiri Pärnu jõeni ning mööda Pärnu jõge Kuldsaare teeni;
edasi mööda Kuldsaare teed Suurejõe–Kullimaa maanteeni, jätkudes mööda
Suurejõe–Kullimaa maanteed Mustaru–Alu teeni; teeristist mööda
Mustaru–Alu teed Alu–Säästla teeni; sealt mööda Alu–Säästla teed
Türi–Pärnu kõrgepingeliini trassini, jätkudes mööda kõrgepingeliini
trassi Käru jõeni ning mööda Käru jõge Raja kinnistu lõunapiirini.
§ 14. Lõpe jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus
(1) Lõpe jahipiirkonna pindala on 13 180 hektarit.
(2) Lõpe jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Lõpe jahipiirkonna piir kulgeb Karuse–Kalli maantee ja Väänja talu tee
ristumiskohast mööda Väänja talu teed Väänja kraavini; sealt mööda
Väänja kraavi Vändra metskonna kvartali VR001 lõunasihini; seejärel
mööda Vändra metskonna kvartali VR001 lõunasihti sama kvartali
edelanurgani, jätkudes mööda Vändra metskonna kvartali VR001 läänesihti
Tuti kraavini; siitpeale mööda Tuti kraavi Oidrema peakraavini ning
mööda Oidrema peakraavi Tonsi kraavini; siis mööda Tonsi kraavi Sookatse
teeni, jätkudes mööda Sookatse teed Pärnu–Lihula maanteeni; teeristist
mööda Pärnu–Lihula maanteed Sookatse kinnistu läänepiirini, jätkudes
mööda Sookatse kinnistu läänepiiri Riisa kraavini ning mööda Riisa
kraavi Sookatse kinnistu idapiirini; sealt mööda Sookatse kinnistu
idapiiri Pärnu–Lihula maanteeni ning mööda Pärnu–Lihula maanteed Kurni
teeni; teeristist mööda Kurni teed Karinõmme kraavini, jätkudes mööda
Karinõmme kraavi Soku kraavini ning mööda Soku kraavi Rootsiojani; edasi
mööda Rootsioja Ülemise kinnistu kirdenurgani; siis mööda Ülemise
kinnistu idapiiri Männiku kinnistu loodenurgani, jätkudes mööda Männiku
kinnistu põhjapiiri Vanamõisa jõeni; sealt mööda Vanamõisa jõge
Mihkli–Oidrema maanteeni; seejärel mööda Mihkli–Oidrema maanteed
Veltsa–Lõpe teeni; teeristist mööda Veltsa–Lõpe teed
Munakumäe–Munaku–Sauna kraavini, jätkudes mööda Munakumäe–Munaku–Sauna
kraavi Vanamõisa jõeni ning mööda Vanamõisa jõge Jõe kraavini; sealt
mööda Jõe kraavi Urita rabasse punktini (500805E-6491378N), sealt mööda
mõttelist sirgjoont üle Urita raba punktini (503259E-6490060N), jätkudes
mõttelise sirgjoonena Urita kraavi ja Põhja kraavi ristumiskohta;
siitpeale mööda Urita kraavi Kalli–Pärnu-Jaagupi maanteeni ning mööda
Kalli–Pärnu-Jaagupi maanteed Kõma kraavini; sealt mööda Kõma kraavi
Nätsi kraavini, jätkudes mööda Nätsi kraavi Nätsi peakraavini ning mööda
Nätsi peakraavi Tõstamaa ja Audru valla vahelise piirisihini; siis mööda
Tõstamaa ja Audru valla vahelist piirisihti Punaoja jõeni; edasi mööda
Punaoja jõge Nätsi peakraavini, jätkudes mööda Nätsi peakraavi Paadrema
jõeni ning mööda Paadrema jõge Tiigi kinnistu edelanurgani; Tiigi
kinnistu edelanurgast mööda metsateed Vändra metskonna kvartali VR009
loodenurgani; seejärel mööda Kalli–Karuse maanteed Väänja talu teeni.
§ 15. Massiaru jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus
(1) Massiaru jahipiirkonna pindala on 13 190 hektarit.
(2) Massiaru jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Massiaru jahipiirkonna piir läheb endise Ikla–Riiselja raudtee ning
Häädemeeste–Tõitoja maantee ristumiskohast mööda Häädemeeste–Tõitoja
maanteed Kotisoo teeni, jätkudes mööda Kotisoo teed Pärnumaa metskonna
kvartali LS151 idasihini ning mööda kvartalite LS151, LS201 ja LS218
ida- ning kvartali LS218 lõunasihti Rannametsa jõeni; edasi mööda
Rannametsa jõge Tali–Asuja maanteeni; seejärel mööda Tali–Asuja maanteed
Pikksaare teeni ning mööda Pikksaare teed Kõveri ojani; sealt mööda
Kõveri oja Massiaru–Tuuliku–Tali maanteeni, jätkudes mööda
Massiaru–Tuuliku–Tali maanteed Tuuliku teeni ning mööda Tuuliku teed
Eesti Vabariigi piirini; siis mööda Eesti Vabariigi piiri Käära teeni;
siitpeale mööda Käära teed Asuja–Massiaru–Majaka maanteeni; teeristist
mööda Asuja–Massiaru–Majaka maanteed Kalme ojani, jätkudes mööda Kalme
oja Ikla–Riiselja endise raudteeni ning mööda endist Ikla–Riiselja
raudteed Häädemeeste–Tõitoja maanteeni.
§ 16. Mõisaküla jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus
(1) Mõisaküla jahipiirkonna pindala on 14 990 hektarit.
(2) Mõisaküla jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Mõisaküla jahipiirkonna piir läheb Enu oja suudmest Halliste jões, mööda
Enu oja Tõõtsimetsa puhkebaasi teeni, jätkudes mööda Tõõtsimõisa
puhkebaasi teed Tõlla–Sarja teeni ning mööda Tõlla–Sarja teed Sarjani;
Sarjalt mööda Vana-Kariste–Veelikse–Laatri teed Ludri uudismaa teeni
ning mööda Ludri uudismaa teed Eesti Vabariigi piirini, jätkudes mööda
Eesti Vabariigi piiri Loksu kraavini; seejärel mööda Loksu kraavi Loksu
kinnistu teeni, jätkudes mööda Loksu kinnistu teed Tali–Mõisaküla
maanteeni ning mööda Tali–Mõisaküla maanteed Kilingi-Nõmme–Kiisa
maanteeni; teeristilt mööda Kilingi-Nõmme–Kiisa maanteed Kaerasaadu
ojani, jätkudes mööda Kaerasaadu oja Viljandimaa metskonna
kvartali JJ320 läänesihini; siitpeale mõttelise sirgjoonena üle Mõksi
raba Viljandimaa metskonna kvartali JJ286 edelanurgani; seejärel mööda
kvartali JJ286 läänesihti Rehemaa uudismaa idapoolse piirdekraavini;
edasi mööda Rehemaa uudismaa idapoolset piirdekraavi Viljandimaa
metskonna kvartali JJ275 põhjasihini; siis mööda kvartalite JJ275
ja JJ276 põhjasihti endise Pärnu–Mõisaküla raudteeni ning mööda endist
Pärnu–Mõisaküla raudteed Viljandimaa metskonna kvartali JJ283
lõunasihini; sealt mööda kvartali JJ283 lõunasihti Saate uudismaa
lõunapoolse piirdekraavini, jätkudes mööda Saate uudismaa lõuna- ja
idapoolset piirdekraavi Uulu–Valga maanteeni ning mööda Uulu–Valga
maanteed Aruoja–Tõlla teeni; teeristist mööda Aruoja–Tõlla teed
Viljandimaa metskonna kvartali JJ235 lõunasihini; seejärel mööda
kvartalite JJ235, JJ237 ja JJ238 lõunasihti Umbsoo ojani ning mööda
Umbsoo oja Neitsi ojani; sealt mööda Neitsi oja Tõlla ojani ning mööda
Tõlla oja Tõlla–Kamali–Vana-Kariste maanteeni; siitpeale mööda
Tõlla–Kamali–Vana-Kariste maanteed Halliste jõeni, jätkudes mööda
Halliste jõge Enu oja suudmeni.
§ 17. Nõmme jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus
(1) Nõmme jahipiirkonna pindala on 11 800 hektarit.
(2) Nõmme jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Nõmme jahipiirkonna piir läheb Pärnu maantee ja endise Pärnu–Mõisaküla
raudtee ristumiskohast (Kilingi-Nõmme linnas) mööda Pärnu–Mõisaküla
endist raudteed Leipste–Tihemetsa maanteeni, jätkudes mööda
Leipste–Tihemetsa maanteed Kilingi-Nõmme–Kiisa maanteeni ning mööda
Kilingi-Nõmme–Kiisa maanteed Tali–Mõisaküla maanteeni; teeristist mööda
Tali–Mõisaküla maanteed Loksu kinnistu teeni, jätkudes mööda Loksu
kinnistu teed Loksu kraavini; seejärel mööda Loksu kraavi Eesti
Vabariigi piirini; sealt mööda Eesti Vabariigi piiri KEKi sihini,
jätkudes mööda KEKi sihti Soosaare teeni ning mööda Soosaare teed Rongu
teeni; teeristist mööda Rongu teed Tali–Mõisaküla maanteeni; edasi mööda
Tali–Mõisaküla maanteed Suuremetsa teeni ning mööda Suuremetsa teed
Veelikse–Kilingi-Nõmme maanteeni; seejärel mööda Veelikse–Kilingi-Nõmme
maanteed Jurga ojani; siis mööda Jurga oja Reiu jõeni, jätkudes mööda
Reiu jõge Vaarja kraavini ning mööda Vaarja kraavi Vaarja teeni;
siitpeale mööda Vaarja teed Messu teeni; sealt mööda Messu teed
Pikanõmme teeni ning mööda Pikanõmme teed Kurgoja sihini; edasi mööda
Kurgoja sihti Meose teeni, jätkudes mööda Meose teed Pärnu tänavani
(Kilingi-Nõmme linnas) ning mööda Pärnu tänavat endise Pärnu–Mõisaküla
raudteeni.
§ 18. Ora jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus
(1) Ora jahipiirkonna pindala on 5530 hektarit.
(2) Ora jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Ora jahipiirkonna piir läheb Häädemeeste–Tõitoja ja Uulu–Valga maantee
ristumiskohast mööda Uulu–Valga maanteed Marana–Kilingi-Nõmme maanteeni,
jätkudes mööda Marana–Kilingi-Nõmme maanteed Pärnu tänavani
(Kilingi-Nõmme linnas) ning mööda Pärnu tänavat Meose teeni; sealt mööda
Meose teed Kurgoja sihini ning mööda Kurgoja sihti Pikanõmme teeni;
edasi mööda Pikanõmme teed Messu teeni; teeristist mööda Messu teed
Vaarja teeni; seejärel mööda Vaarja teed Vaarja kraavini, jätkudes mööda
Vaarja kraavi Reiu jõeni ning mööda Reiu jõge Pärnumaa metskonna
kvartali JJ018 lõunasihini; siitpeale mööda Pärnumaa metskonna
kvartalite JJ018, JJ017 ja JJ016 lõunasihti ning kvartalite JJ015, JJ010
ja LD112 idasihti Pensumäe teeni; siis mööda Pensumäe teed Vangu–Tali
teeni ning mööda Vangu–Tali teed Kuusiku teeni; teeristist mööda Kuusiku
teed Kõveri ojani; sealt Kõveri oja Pärnumaa metskonna kvartali LS220
lõunasihini; edasi mööda kvartalite LS220 ja LS219 lõuna-,
kvartali LS219 lääne-, kvartali LS201 ning kvartali LS151 idasihti
Kotisoo teeni; seejärel mööda Kotisoo teed Häädemeeste–Tõitoja maanteeni
ning mööda Häädemeeste–Tõitoja maanteed Uulu–Valga maanteeni.
§ 19. Orajõe jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus
(1) Orajõe jahipiirkonna pindala on 18 220 hektarit.
(2) Orajõe jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Orajõe jahipiirkonna piir läheb Soo kraavi suudmest Liivi lahes mööda
Soo kraavi Soo teeni, jätkudes mööda Soo teed Jaago teeni ning mööda
Jaago teed Rannametsa–Ikla maanteeni; teeristist mööda Rannametsa–Ikla
maanteed Lauri teeni ning mööda Lauri teed Lauri taluni; sealt mõttelise
sirgjoonena üle Maasika raba Nurmeotsa taluni; seejärel mööda Nurmeotsa
teed Papisilla teeni ning mööda Papisilla teed Ojasoo teeni; teeristist
mööda Ojasoo teed Häädemeeste–Tõitoja maanteeni, jätkudes mööda
Häädemeeste–Tõitoja maanteed Ikla–Riiselja endise raudteeni; sealt mööda
Ikla–Riiselja endist raudteed Kalme ojani; siis mööda Kalme oja
Asuja–Massiaru–Majaka maanteeni; seejärel mööda Asuja–Massiaru–Majaka
maanteed Käära teeni; teeristist mööda Käära teed Eesti Vabariigi
piirini, jätkudes mööda Eesti Vabariigi piiri Liivi laheni ning mööda
Liivi lahe rannajoont Soo kraavi suudmeni (jahipiirkonna juurde kuulub
mereakvatooriumi osa, mis ulatub 200 meetri kaugusele rannajoonest).
§ 20. Pärnjõe jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus
(1) Pärnjõe jahipiirkonna pindala on 8670 hektarit.
(2) Pärnjõe jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Pärnjõe jahipiirkonna piir läheb Vändra metskonna kvartali VD001
põhjanurgast mööda Vändra metskonna kvartalite VD001 ja VD002 kirdesihti
kvartali VD002 kagunurgani, jätkudes mõttelise sirgjoonena üle Tarikõnnu
raba Käru metskonna kvartali CN342 loodenurgani; edasi mööda
kvartali CN342 läänesihti kvartali CN180 idasihini; siitpeale mööda
kvartali CN180 idasihti kvartali CN350 läänesihini ning mööda
kvartalite CN350 ja CN357 läänesihti ja kvartali CN357 lõunasihti
Kirnasoo kraavini; siitpeale mööda Kirnasoo kraavi Käru metskonna
kvartali CN355 lõunasihini ning mööda kvartalite CN355 ja CN356
lõunasihti, kvartalite CN356, CN354, CN352 ja CN348 idasihti Massu
jõeni, jätkudes mööda Massu jõge Vändra jõeni ning mööda Vändra jõge
Sikana–Kullimaa maanteeni; sealt mööda Sikana–Kullimaa maanteed
Pärnu–Rakvere maanteeni; teeristist mööda Pärnu–Rakvere maanteed Aluste
teeni ning mööda Aluste teed Vaino A kinnistu kirdenurgani, jätkudes
mööda Vaino A kinnistu põhjapiiri Vändra metskonna kvartali VD071
läänesihini; edasi mööda Vändra metskonna kvartali VD071 läänesihti
kvartali VD071 lõunanurgani, jätkudes mõttelise sirgjoonena üle Mõrdama
raba Viluvere sihini; siis mööda Viluvere sihti Viluvere teeni ning
mööda Viluvere teed Vändra metskonna kvartali VD074 põhjasihini;
siitpeale mööda Vändra metskonna kvartalite VD074 ja VD073 põhjasihti
kvartali VD067 idasihini; edasi mööda kvartali VD067 ida- ja põhjasihti
Saapasoo peakraavini, jätkudes mööda Saapasoo peakraavi Vändra metskonna
kvartali VD061 põhjasihini ning mööda Vändra metskonna kvartali VD061
põhjasihti Piiri sihini; sealt mööda Piiri sihti Vändra metskonna
kvartali VD003 läänenurgani ning mööda Vändra metskonna kvartalite VD003
ja VD001 loodesihti Vändra metskonna kvartali VD001 loodenurgani.
§ 21. Pööravere jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus
(1) Pööravere jahipiirkonna pindala on 16 250 hektarit.
(2) Pööravere jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Pööravere jahipiirkonna piir läheb Kaelase kraavi suudmest Enge jões
mööda Kaelase kraavi Rapla ja Pärnu maakonna vahelise piirisihini,
jätkudes mööda Rapla ja Pärnu maakonna vahelist piirisihti Piiri sihini
ning mööda Piiri sihti Regenese ojani; siitpeale mööda Regenese oja
Sõeru kinnistu põhjanurgani; edasi mööda Sõeru kinnistu põhja- ja
idapiiri Märjamaa metskonna kvartali 608 läänesihini ning mööda Märjamaa
metskonna kvartali 608 lääne- ja lõunasihti, kvartalite 611, 612, 613,
617, 618 ja 619 lõunasihti Pärna sihini; sealt mööda Pärna sihti Männiku
kraavini ning mööda Männiku kraavi Kohtroma Bolotnõi kinnistu
põhjapiirini; siis mööda Kohtroma Bolotnõi kinnistu põhjapiiri Kohtroma
Bolotnõi kinnistu kirdenurgani, jätkudes mõttelise sirgjoonena üle
Kaisma raba Vändra metskonna kvartali HA059 kirdenurgani (Kaisma
Suurjärveni); edasi mööda Kaisma Suurjärve lääne- ja lõunakallast Vändra
metskonna kvartali HA074 kirdenurgani, jätkudes mööda Vändra metskonna
kvartalite HA074 ja HA080 idasihti Kaisma Väikejärve kraavini ning mööda
Kaisma Väikejärve kraavi Kaisma Väikejärveni; sealt mõttelise
sirgjoonena üle Kaisma Väikejärve Enge jõe väljavooluni; edasi mööda
Enge jõge Vändra metskonna kvartali HA082 lõunasihini ning mööda Vändra
metskonna kvartali HA082 lõunasihti Veskimetsa kinnistu põhjanurgani,
jätkudes mööda Veskimetsa kinnistu kirdepiiri Käärdipõllu kinnistu
põhjapiirini; siitpeale mööda Käärdipõllu kinnistu põhja- ja idapiiri
Mõisaküla–Metsavere maanteeni, jätkudes mööda Mõisaküla–Metsavere
maanteed Pööravere turbaraba piirikraavini; sealt mööda Pööravere
turbaraba piirikraavi Vändra metskonna kvartali HA098 loodesihini; edasi
mööda Vändra metskonna kvartalite HA098 ja HA097 loodesihti Saki jõeni
ning mööda Saki jõge Tabria–Lehu maanteeni, jätkudes mööda Tabria–Lehu
maanteed Mäe kinnistu põhjanurgani; seejärel mööda Mäe kinnistu
loodepiiri Uduvere–Suigu–Nurme maanteeni ning mööda Uduvere–Suigu–Nurme
maanteed Angoja sihini; sealt mööda Angoja sihti Angojani, jätkudes
mööda Angoja Soosalu–Uduvere maanteeni ning mööda Soosalu–Uduvere
maanteed Kergu–Pärnu-Jaagupi maanteeni; teeristist mööda
Kergu–Pärnu-Jaagupi maanteed Tallinna–Pärnu maanteeni; seejärel mööda
Tallinna–Pärnu maanteed Langerma–Roodi maanteeni; teeristist mööda
Langerma–Roodi maanteed Põldetaguse peakraavini, jätkudes mööda
Põldetaguse peakraavi Kõverojani ning mööda Kõveroja Langermaa
peakraavini; edasi mööda Langermaa peakraavi Jädivere kraavini; seejärel
mööda Jädivere kraavi Tüngi kraavini, jätkudes mööda Tüngi kraavi Enge
jõeni ning mööda Enge jõge Kaelase kraavi suudmeni.
§ 22. Rahnoja jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus
(1) Rahnoja jahipiirkonna pindala on 16 110 hektarit.
(2) Rahnoja jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Rahnoja jahipiirkonna piir läheb Tori–Pärnu maantee ja Pärnu jõe
ristumiskohast mööda Pärnu jõge Vändra jõeni ning mööda Vändra jõge
Kiisa–Kõrgoja peakraavini; edasi mööda Kiisa–Kõrgoja peakraavi
Kaasikumetsa kinnistu põhjapiirini, jätkudes mööda Kaasikumetsa kinnistu
põhjapiiri Risu-Uuetua kinnistu läänepiirini; sealt mööda Risu-Uuetua
kinnistu läänepiiri Venekuusiku teeni ning mööda Venekuusiku teed
Vihtra–Vändra maanteeni, jätkudes mööda Vihtra–Vändra maanteed Pärnu
jöeni ning mööda Pärnu jöge Võiera-Kooli kinnistu kirdepiirini; seejärel
mööda Võiera-Kooli kinnistu kirdepiiri Suurejõe–Vihtra–Jõesuu maanteeni,
jätkudes mööda Suurejõe–Vihtra–Jõesuu maanteed Kargusaare teeni;
teeristist mööda Kargusaare teed Saaremäe teeni ning mööda Saaremäe teed
Kullisoo kinnistu põhjapiirini, jätkudes mööda Kullisoo kinnistu põhja-
ja idapiiri Vändra metskonna kvartali VD308 põhjanurgani; siis mööda
Vändra metskonna kvartali VD308 lääne- ja edelasihti Soo kinnistu
läänenurgani; edasi mööda Soo kinnistu edelapiiri Viie Valla sihini,
jätkudes mööda Viie Valla sihti Rabasaare sihini; siitpeale mööda
Rabasaare sihti Vene ojani ning mööda Vene oja Navesti sihini; sealt
mööda Navesti sihti Navesti jõeni, jätkudes mööda Navesti jõge Halliste
jõe suudmeni ning mööda Halliste jõge Jõesuu–Kõpu maanteeni; seejärel
mööda Jõesuu–Kõpu maanteed Raudna jõeni ning mööda Raudna jõge
Viljandimaa metskonna kvartali SS086 põhjasihini; sealt mööda kvartali
SS086 põhjasihti kvartali SS085 loodesihini, jätkudes mööda
kvartali SS085 loodesihti Viljandimaa metskonna kvartali SS151
idasihini; edasi mööda kvartali SS151 ida- ja lõunasihti kvartali SS177
kirdesihini, jätkudes mööda kvartali SS177 kirdesihti kvartali SS177
põhjanurgani; siitpeale mõttelise sirgjoonena üle Kikepere raba Vändra
metskonna kvartali TA215 põhjasihi ja Jõhve oja ristumiskohani, jätkudes
mööda Jõhve oja Pärnmetsa teeni ning mööda Pärnmetsa teed
Vireksaare–Tori maanteeni; siis mööda Vikersaare–Tori maanteed
Tori–Pärnu maanteeni ning mööda Tori–Pärnu maanteed Pärnu jõeni.
§ 23. Rimmu jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus
(1) Rimmu jahipiirkonna pindala on 11 360 hektarit.
(2) Rimmu jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Rimmu jahipiirkonna piir läheb Abja–Uue-Kariste–Napsi tee ja
Kilingi-Nõmme–Viljandi maantee ristumiskohast mööda
Kilingi-Nõmme–Viljandi maanteed Seruküla teeni, jätkudes mööda Seruküla
teed Veennissaare teeni ning mööda Veennissaare teed Karja teeni; edasi
mööda Karja teed Jõesuu–Kõpu maanteeni; teeristist mööda Jõesuu–Kõpu
maanteed Laane teeni ning mööda Laane teed Junsera ojani; sealt mööda
Junsera oja Kõpu jõeni ning mööda Kõpu jõge Kõpu–Vastemõisa maanteeni;
seejärel mööda Kõpu–Vastemõisa maanteed Kilingi-Nõmme–Viljandi maanteeni
ning mööda Kilingi-Nõmme–Viljandi maanteed Kõssa–Rimmu teeni, jätkudes
mööda Kõssa–Rimmu teed Saare metsavahi teeni; edasi mööda Saare
metsavahi teed Heimtali–Rimmu teeni; teeristist mööda Heimtali–Rimmu
teed Miruli metsavahi teeni, jätkudes mööda Miruli metsavahi teed Pärsti
valla piirisihini ning mööda Pärsti valla piirisihti Kõpu jõeni; edasi
mööda Kõpu jõge metsakraavini (Viljandimaa metskonna kvartali OI112
kagunurgas), jätkudes mööda kvartalite OI112 ja OI111 lõunasihti Erlongi
metsavahi teeni; siitpeale mööda Erlongi metsavahi teed Rebase sihini
(Viljandimaa metskonna kvartali OI266 lõunasiht); sealt mööda Rebase
sihti ning Viljandimaa metskonna kvartalite OI272 ja OI274 idasihti
(Luusikraavi) Salaku metsavahi teeni; edasi mööda Salaku metsavahi teed
Nigula–Rimmu teeni ning mööda Nigula–Rimmu teed Abja–Uue-Kariste–Napsi
teeni; teeristist mööda Abja–Uue-Kariste–Napsi teed
Kilingi-Nõmme–Viljandi maanteeni.
§ 24. Sauga jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus
(1) Sauga jahipiirkonna pindala on 15 560 hektarit.
(2) Sauga jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Sauga jahipiirkonna piir läheb Kurena tee ja Sauga jõe ristumiskohast
mööda Kurena teed Linnuküla kraavini, jätkudes mööda Linnuküla kraavi
Uduvere–Suigu–Nurme maanteeni ning mööda Uduvere–Suigu–Nurme maanteed
Lepplaane–Tammiste maanteeni; teeristist mööda Lepplaane–Tammiste
maanteed Vändra metskonna kvartali TA039 loodesihini; sealt mööda
kvartalite TA039, TA030 ja TA021 loodesihti kvartali TA022 põhjasihini;
edasi mööda kvartalite TA022 ja TA023 põhjasihti kvartali TA023
idasihini; siis mööda kvartalite TA023, TA033, TA043, TA053 ja TA058
idasihti Urge–Kuiaru maanteeni ning mööda Urge–Kuiaru maanteed Vaima
kinnistu põhjanurgani, jätkudes mööda Vaima kinnistu kirde- ja kagupiiri
Ojametsa kinnistu kirdepiirini; seejärel mööda Ojametsa kinnistu
kirdepiiri Mardimetsa kinnistu kirdepiirini; edasi mööda Mardimetsa
kinnistu kirdepiiri Kasikuvälja kinnistu kirdepiirini; sealt mööda
Kasikuvälja kinnistu kirdepiiri Kingumetsa kinnistu kirdepiirini; siis
mööda Kingumetsa kinnistu kirde- ja põhjapiiri Kingu Kase kinnistu
põhjapiirini ning mööda Kingu Kase kinnistu põhjapiiri Pärnu jõeni,
jätkudes mööda Pärnu jõge Sauga jõe suudmeni; sealt mööda Sauga jõge
Tammekalda kraavini ning mööda Tammekalda kraavi Nurme–Vana-Pärnu
maanteeni, seejärel mööda Nurme–Vana-Pärnu maanteed Nurme raba teeni;
teeristist mööda Nurme raba teed Nurme turbaraba lõunanurgani; siitpeale
mõttelise sirgjoonena üle Nurme raba Räägu oja ja Elbu turbaraba piiri
ristumiskohani, jätkudes mööda Räägu oja Sauga jõeni ning mööda Sauga
jõge Kurena teeni.
§ 25. Saulepi jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus
(1) Saulepi jahipiirkonna pindala on 9700 hektarit.
(2) Saulepi jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Saulepi jahipiirkonna piir läheb Metsa peakraavi suudmest Liivi lahes
mööda Metsa peakraavi Rannaküla–Vanamõisa teeni, jätkudes mööda
Rannaküla–Vanamõisa teed Nurmsi–Tõstamaa maanteeni; teeristist mööda
Nurmsi–Tõstamaa maanteed Varbla–Kilgi–Rammuka maanteeni; sealt mööda
Varbla–Kilgi–Rammuka maanteed Savi teeni ning mööda Savi teed Jäärumetsa
teeni; edasi mööda Jäärumetsa teed Tõstamaa–Nurmsi maanteeni, jätkudes
mööda Tõstamaa–Nurmsi maanteed Kiisa kraavini ning mööda Kiisa kraavi
selle suudmeni Liivi lahes; siitpeale mööda Liivi lahe rannajoont Metsa
peakraavi suudmeni (jahipiirkonna juurde kuulub mereakvatooriumi osa
koos laidudega, mis ulatub 200 meetri kaugusele rannajoonest).
(3) Jahipiirkonna juurde kuuluvad Kõrksaar ja Rootsiklaid
mereakvatooriumi osaga, mis ulatub 200 meetri kaugusele saare ja laiu
rannajoonest.
§ 26. Seliste jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus
(1) Seliste jahipiirkonna pindala on 7990 hektarit.
(2) Seliste jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Seliste jahipiirkonna piir kulgeb Tõrvanõmme peakraavi suudmest Liivi
lahes mööda Tõrvanõmme peakraavi Vändra metskonna kvartali AU124
loodenurgani; sealt mööda metsateed Vändra metskonna kvartali AU127
loodenurgani, jätkudes mööda metsateed Vändra metskonna kvartali AU094
loodenurgani; edasi mööda metsateed Vändra metskonna kvartali AU096
kirdenurgani, jätkudes mööda Karoga teed Seliste–Kõima maanteeni ning
mööda Seliste–Kõima maanteed Vändra metskonna kvartali AU150
loodenurgani; siis mööda metsateed Vändra metskonna kvartali 241
loodenurgani, jätkudes mööda metsateed kalmistu lõunaservani; sealt
mööda Taltsi teed Tõstamaa–Audru maanteeni; teeristist mööda
Tõstamaa–Audru maanteed Aavanuki teeni, jätkudes mööda Aavanuki teed
Kavaru teeni ning mööda Kavaru teed Linnutorni teeni; teeristist mööda
Linnutorni teed Liivi lahe rannajooneni, jätkudes mööda Liivi lahe
rannajoont Tõrvanõmme peakraavi suudmeni (jahipiirkonna juurde kuulub
mereakvatooriumi osa koos laidudega, mis ulatub 200 meetri kaugusele
rannajoonest).
(3) Jahipiirkonna juurde kuuluvad Manilaid ja Hanilaid mereakvatooriumi
osaga, mis ulatub 200 meetri kaugusele saare rannajoonest.
§ 27. Suigu jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus
(1) Suigu jahipiirkonna pindala on 7700 hektarit.
(2) Suigu jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Suigu jahipiirkonna piir läheb Angoja sihi ja Liiva tee ristumiskohast
mööda Liiva teed Uduvere–Suigu–Nurme maanteeni, jätkudes mööda
Uduvere–Suigu–Nurme maanteed Mäe kinnistu loodenurgani; sealt mööda Mäe
kinnistu loodepiiri Tabria–Lehu maanteeni; siis mööda Tabria–Lehu
maanteed Saki jõeni ning mööda Saki jõge Vändra metskonna kvartali HA097
edelasihini; edasi mööda Vändra metskonna kvartalite HA097, HA105
ja HA116 edelasihti Pööravere turbaraba piirikraavini, jätkudes mööda
Pööravere turbaraba piirikraavi Are jõeni ning mööda Are jõge Vändra
metskonna kvartali VD096 lõunasihini; siitpeale mööda Vändra metskonna
kvartalite VD096 ja VD100 lõunasihti Piistaoja Veisekasvatuse Katsejaama
territooriumi edelapiirini, jätkudes mööda Piistaoja Veisekasvatuse
Katsejaama territooriumi edelapiiri Sauga jõeni ning mööda Sauga jõge
Selja–Murru maanteeni; sealt mööda Selja–Murru maanteed
Tallinna–Lelle–Pärnu raudteeni, jätkudes mööda Tallinna–Lelle–Pärnu
raudteed Are–Suigu maanteeni; siis mööda Are–Suigu maanteed Aasa sihini
ning mööda Aasa sihti Vändra metskonna kvartali TA011 läänesihini;
siitpeale mööda Vändra metskonna kvartali TA011 läänesihti Kurelageda
kraavini; edasi mööda Kurelageda kraavi Tooma kraavini ning mööda Tooma
kraavi Vändra metskonna kvartali TA023 põhjasihini; sealt mööda
kvartalite TA023 ja TA022 põhjasihti kvartali TA021 loodesihini; siis
mööda Vändra metskonna kvartalite TA021, TA030 ja TA039 loodesihti
Lepplaane–Tammiste maanteeni, jätkudes mööda Lepplaane–Tammiste maanteed
Uduvere–Suigu–Nurme maanteeni; teeristist mööda Uduvere–Suigu–Nurme
maanteed Võlla–Põllmaa põlluteeni; siis mööda Võlla–Põllmaa põlluteed
Võlla teeni, jätkudes mööda Võlla teed Are–Suigu maanteeni ning mööda
Are–Suigu maanteed Are jõeni; sealt mööda Are jõge Kõrissoo ojani ning
mööda Kõrissoo oja Uduvere–Suigu–Nurme maanteeni; siitpeale mööda
Uduvere–Suigu–Nurme maanteed Tootsi–Lavassaare raudteeni, jätkudes mööda
Tootsi–Lavassaare raudteed Liiva teeni ning mööda Liiva teed Angoja
sihini.
§ 28. Surju jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus
(1) Surju jahipiirkonna pindala on 10 480 hektarit.
(2) Surju jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Surju jahipiirkonna piir läheb Vaskjõe suudmest Reiu jões mööda Vaskjõge
endise Tamme metsavahi teeni, jätkudes mööda endise Tamme metsavahi teed
endise Vaskrääma raudteejaama teeni ning mööda raudteejaama teed
Surju–Paikuse maanteeni; sealt mööda Surju–Paikuse maanteed Pärnumaa
metskonna kvartali SJ126 loodenurgani; edasi mööda Pärnumaa metskonna
kvartalite SJ126 ja SJ127 põhjasihti Laimetsa teeni ja mööda Laimetsa
teed Pärnumaa metskonna kvartali SJ123 loodenurgani; sealt mööda
kvartalite SJ123, SJ124 ja SJ137 põhja-, Pärnumaa metskonna
kvartali KI086 lääne- ja kvartalite KI086 ja KI087 põhjasihti Valdimurru
teeni; siis mööda Valdimurru teed Paikuse–Saunametsa maanteeni ning
mööda Paikuse–Saunametsa maanteed Mudaoja teeni; teeristist mööda
Mudaoja teed Pärnumaa metskonna kvartali KI076 loodenurgani; seejärel
mööda kvartali KI076 lääne- ning kvartalite KI076, KI078 ja KI079
lõunasihti Mätliku vana teeni, jätkudes mööda Mätliku vana teed
Paikuse–Saunametsa maanteeni ning mööda Paikuse–Saunametsa maanteed
Baasi teeni; teeristist mööda Baasi teed Surju–Saunametsa maanteeni;
siitpeale mööda Surju–Saunametsa maanteed Kolmnurga teeni ning mööda
Kolmnurga teed Ringi teeni; edasi mööda Ringi teed Ikla–Riiselja endise
raudteeni; siis mööda Ikla–Riiselja endist raudteed Ulli-Õue teeni ning
mööda Ulli-Õue teed Uulu–Valga maanteeni, jätkudes mööda Uulu–Valga
maanteed Venemurru teeni; teeristist mööda Venemurru teed Pärnumaa
metskonna kvartali LD011 põhjasihini; edasi mööda kvartalite LD011,
LD010, LD009, LD008, LD007 ja LD006 põhja-; ning kvartalite SJ407,
SJ390, SJ386, SJ376, SJ366, SJ356, SJ345 ja SJ333 idasihti Ura jõeni;
sealt mööda Ura jõge Pärnumaa metskonna kvartali SJ321 edelanurgani;
siis mööda Pärnumaa metskonna kvartalite SJ321, SJ313 ja SJ306
läänesihti Laadi uudismaa idapoolse piirikraavini; seejärel mööda Laadi
uudismaa idapoolset piirikraavi Reiu jõeni ning mööda Reiu jõge Vaskjõe
suudmeni.
§ 29. Tahkuranna jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus
(1) Tahkuranna jahipiirkonna pindala on 19 380 hektarit.
(2) Tahkuranna jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Tahkuranna jahipiirkonna piir läheb Rae kraavi suudmest Pärnu lahes
mööda Rae kraavi Rae teeni, jätkudes mööda Rae teed Pärnu–Riia maanteeni
ning mööda Pärnu–Riia maanteed Pärnu–Tori maanteeni; teeristist mööda
Pärnu–Tori maanteed Reiu jõeni ning mööda Reiu jõge Laadi uudismaa
kraavini; sealt mööda Laadi uudismaa kraavi Pärnumaa metskonna
kvartali SJ306 loodenurgani; edasi mööda kvartalite SJ306, SJ313
ja SJ321 läänesihti Ura jõeni; siis mööda Ura jõge Pärnumaa metskonna
kvartali SJ333 kirdenurgani; sealt mööda Pärnumaa metskonna
kvartalite SJ333, SJ345, SJ356, SJ366, SJ376, SJ386, SJ390 ja SJ407 ida-
ning kvartalite LD006, LD007, LD008, LD009, LD010 ja LD011 põhjasihti
Venemurru teeni; siitpeale mööda Venemurru teed Mustajõe teeni;
teeristist mööda Mustajõe teed Timmkanalini ning mööda Timmkanalit
Rannametsa jõeni; edasi mööda Rannametsa jõge Koolimaja teeni ning mööda
Koolimaja teed Saki teeni; seejärel mööda Saki teed Papisilla teeni;
sealt mööda Papisilla teed Nurmeotsa teeni, jätkudes mööda Nurmeotsa
teed Nurmeotsa taluni; sealt mõttelise sirgjoonena üle Maasika raba
Lauri taluni; siis mööda Lauri talu teed Rannametsa–Ikla maanteeni;
teeristist mööda Rannametsa–Ikla maanteed Jaago teeni, jätkudes mööda
Jaago teed Soo teeni ning mööda Soo teed Soo kraavini; sealt mööda Soo
kraavi Liivi laheni, jätkudes mööda Liivi ja Pärnu lahe rannajoont Rae
kraavi suudmeni (jahipiirkonna juurde kuulub mereakvatooriumi osa, mis
ulatub 200 meetri kaugusele rannajoonest).
§ 30. Tali jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus
(1) Tali jahipiirkonna pindala on 13 450 hektarit.
(2) Tali jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Tali jahipiirkonna piir läheb Asuja–Tali maantee ja Rannametsa jõe
ristumiskohast mööda Rannametsa jõge Pärnumaa metskonna kvartali LS218
edelanurgani, jätkudes mööda kvartalite LS218, LS219 ja LS220 lõunasihti
Kõveri ojani ning mööda Kõveri oja Kuusiku teeni; sealt mööda Kuusiku
teed Vangu–Tali teeni ning mööda Vangu–Tali teed Pensumäe teeni;
teeristist mööda Pensumäe teed Pärnumaa metskonna kvartali LD112
idasihini; sealt mööda kvartalite LD112, JJ010 ja JJ015 idasihti
kvartali JJ015 kagunurgani; edasi mööda Pärnumaa metskonna
kvartalite JJ016, JJ017 ja JJ018 lõunasihti Reiu jõeni, jätkudes mööda
Reiu jõge Jurga ojani ning mööda Jurga oja Veelikse–Kilingi-Nõmme
maanteeni; seejärel mööda Veelikse–Kilingi-Nõmme maanteed Suuremetsa
teeni ning mööda Suuremetsa teed Tali–Mõisaküla maanteeni; teeristist
mööda Tali–Mõisaküla maanteed Rongu teeni; sealt mööda Rongu teed
Soosaare teeni; siis mööda Soosaare teed KEKi sihini ning mööda KEKi
sihti Eesti Vabariigi piirini; siitpeale mööda Eesti Vabariigi piiri
Tuuliku teeni; sealt mööda Tuuliku teed Massiaru–Tuuliku–Tali maanteeni;
teeristilt mööda Massiaru–Tuuliku–Tali maanteed Kõveri ojani; edasi
mööda Kõveri oja Pikksaare teeni, jätkudes mööda Pikksaare teed
Asuja–Tali maanteeni ning mööda Asuja–Tali maanteed Rannametsa jõeni.
§ 31. Tihemetsa jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus
(1) Tihemetsa jahipiirkonna pindala on 9130 hektarit.
(2) Tihemetsa jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Tihemetsa jahipiirkonna piir läheb endise Pärnu–Mõisaküla raudtee ja
Pärnu maantee ristumiskohast (Kilingi-Nõmme linnas) mööda Pärnu maanteed
Uulu–Valga maanteeni, jätkudes mööda Uulu–Valga maanteed
Kilingi-Nõmme–Viljandi maanteeni ning mööda Kilingi-Nõmme–Viljandi
maanteed Halliste jõeni Kanakülas; edasi mööda Halliste jõge
Tõlla–Kamali–Vana-Kariste maanteeni ning mööda Tõlla–Kamali–Vana-Kariste
maanteed Tõlla ojani; sealt mööda Tõlla oja Neitsi ojani; seejärel mööda
Neitsi oja Umbsoo ojani ning mööda Umbsoo oja Viljandimaa metskonna
kvartali JJ238 kagunurgani; seejärel mööda kvartalite JJ238, JJ237
ja JJ235 lõunasihti Aruoja–Tõlla teeni; siitpeale mööda Aruoja–Tõlla
teed Uulu–Valga maanteeni, jätkudes mööda Uulu–Valga maanteed Saate
uudismaa idapoolse piirdekraavini; edasi mööda Saate uudismaa ida- ja
lõunapoolset piirdekraavi Viljandimaa metskonna kvartali JJ283
kagunurgani; sealt mööda kvartali JJ283 lõunasihti Pärnu–Mõisaküla
endise raudteeni ning mööda Pärnu–Mõisaküla endist raudteed Viljandimaa
metskonna kvartali JJ276 kirdenurgani; siis mööda kvartalite JJ276
ja JJ275 põhjasihti Rehemaa uudismaa idapoolse piirdekraavini; edasi
mööda Rehemaa uudismaa idapoolset piirdekraavi Viljandimaa metskonna
kvartali JJ286 loodenurgani; seejärel mööda kvartali JJ286 läänesihti
kvartali JJ286 edelanurgani; siitpeale mõttelise sirgjoonena üle Mõksi
raba Kaerasaadu oja ja kvartali JJ320 läänesihi ristumiskohani, jätkudes
mööda Kaerasaadu oja Kilingi-Nõmme–Kiisa maanteeni; sealt mööda
Kilingi-Nõmme–Kiisa maanteed Leipste–Tihemetsa maanteeni; teeristist
mööda Leipste–Tihemetsa maanteed endise Pärnu–Mõisaküla raudteeni ning
mööda endist raudteed Pärnu maanteeni Kilingi-Nõmme linnas.
§ 32. Tootsi jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus
(1) Tootsi jahipiirkonna pindala on 14 350 hektarit.
(2) Tootsi jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Tootsi jahipiirkonna piir läheb Pööravere turbatootmisala tee ja
Mõisaküla–Metsavere maantee ristumiskohast mööda Pööravere
turbatootmisala teed Anne peakraavini, jätkudes mööda Anne peakraavi
Metsküla kraavini ning mööda Metsküla kraavi Vändra metskonna
kvartali HA104 kirdesihini; edasi mööda Vändra metskonna
kvartalite HA104 ja HA113 kirdesihti Vändra metskonna kvartali HA114
põhjasihini; sealt mööda kvartalite HA114, HA115 ja VD061 põhjasihti
Saapasoo peakraavini, jätkudes mööda Saapasoo peakraavi Vändra metskonna
kvartali VD067 põhjasihini ning mööda kvartali VD067 põhja- ja idasihti
kvartali VD073 põhjasihini; seejärel mööda Vändra metskonna
kvartalite VD073 ja VD074 põhjasihti Viluvere teeni ning mööda Viluvere
teed Viluvere sihini; siis mööda Viluvere sihti Mõrdama rabani, jätkudes
mõttelise sirgjoonena üle Mõrdama raba Vändra metskonna kvartali VD071
lõunanurgani; edasi mööda Vändra metskonna kvartali VD071 läänesihti
Vaino A kinnistu loodenurgani, jätkudes mööda Vaino A kinnistu
põhjapiiri Aluste teeni ning mööda Aluste teed Pärnu–Rakvere maanteeni;
teeristist mööda Pärnu–Rakvere maanteed Sikana–Kullimaa maanteeni; sealt
mööda Sikana–Kullimaa maanteed Vändra jõeni ning mööda Vändra jõge Pärnu
jõeni, jätkudes mööda Pärnu jõge Tori–Pärnu maanteeni; sealt mööda
Tori–Pärnu maanteed Pärnu–Rakvere maanteeni; teeristist mööda
Pärnu–Rakvere maanteed Tori raudteejaama teeni; edasi mööda Tori
raudteejaama teed Tallinna–Lelle–Pärnu raudteeni, jätkudes mööda
Tallinna–Lelle–Pärnu raudteed Selja–Murru maanteeni ning mööda
Selja–Murru maanteed Sauga jõeni; edasi mööda Sauga jõge Piistaoja
Veisekasvatuse Katsejaama territooriumi lõunanurgani; sealt mööda
Piistaoja Veisekasvatuse Katsejaama territooriumi edelapiiri Vändra
metskonna kvartali VD100 lõunasihini; edasi mööda Vändra metskonna
kvartalite VD100 ja VD096 lõunasihti Are jõeni, jätkudes mööda Are jõge
Pööravere turbaraba piirikraavini ning mööda Pööravere turbaraba
piirikraavi Vändra metskonna kvartali HA116 edelasihini; edasi mööda
Vändra metskonna kvartalite HA116, HA105 ja HA097 edelasihti Vändra
metskonna kvartali HA097 läänenurgani; sealt mööda Vändra metskonna
kvartalite HA097 ja HA098 loodesihti Pööravere turbaraba piirikraavini,
jätkudes mööda Pööravere turbaraba piirikraavi Mõisaküla–Metsavere
maanteeni ning mööda Mõisaküla–Metsavere maanteed Pööravere
turbatootmisala teeni.
§ 33. Tori-Sindi jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus
(1) Tori-Sindi jahipiirkonna pindala on 19 420 hektarit.
(2) Tori-Sindi jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Tori–Sindi jahipiirkonna piir läheb Pärnu–Tallinna raudtee ja Tori
raudteejaama tee ristumiskohast mööda Tori raudteejaama teed
Pärnu–Rakvere maanteeni, jätkudes mööda Pärnu–Rakvere maanteed
Pärnu–Tori maanteeni ning mööda Pärnu–Tori maanteed Tori–Kaansoo
maanteeni; teeristist mööda Tori–Kaansoo maanteed Tori–Vireksaare
maanteeni ning mööda Tori–Vireksaare maanteed Jõhve ojani; edasi mööda
Jõhve oja Vändra metskonna kvartali TA215 põhjasihini; sealt mõttelise
sirgjoonena üle Kikepera raba Vändra metskonna kvartali TA215
kagunurgani (punkt 557373E 6470714N); seejärel mõttelise sirgjoonena
Vändra metskonna kvartali TA246 kirdenurgani; siis mööda
kvartalite TA246 ja TA245 põhjasihti Vana-Pöörikaasiku teeni, jätkudes
mööda Vana-Pöörikaasiku teed Piiri teeni; teeristist mööda Piiri teed
Kivinina teeni ning mööda Kivinina teed Baraki teeni; siis mööda Baraki
teed Põlendmaa–Seljametsa–Taali maanteeni Põlendmaal; sealt mööda
Põlendmaa–Seljametsa–Taali maanteed Paikuse–Tammuru maanteeni ning mööda
Paikuse–Tammuru maanteed Pärnu–Tori maanteeni; teeristist mööda
Pärnu–Tori maanteed Sindi ojani, jätkudes mööda Sindi oja Pärnu jõeni
ning mööda Pärnu jõge Kingu Kase kinnistu põhjapiirini; edasi mööda
Kingu Kase kinnistu põhjapiiri Kingumetsa kinnistu põhjapiirini;
siitpeale mööda Kingumetsa kinnistu põhja- ja kirdepiiri Kaasikuvälja
kinnistu kirdepiirini; sealt mööda Kaasikuvälja, Mardimetsa ja Ojametsa
kinnistu kirdepiiri Vaima kinnistu kagupiirini ning Vaima kinnistu kagu-
ja kirdepiiri Vändra metskonna kvartali TA058 kagunurgani; edasi mööda
Vändra metskonna kvartalite TA058, TA053, TA043, TA033 ja TA023 idasihti
Tooma kraavini; seejärel mööda Tooma kraavi Kurelageda kraavini; siis
mööda Kurelageda kraavi Aasa sihini; edasi mööda Aasa sihti Are–Suigu
maanteeni, jätkudes mööda Are–Suigu maanteed Pärnu–Tallinna raudteeni
ning mööda Pärnu–Tallinna raudteed Tori raudteejaama teeni.
§ 34. Tõstamaa jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus
(1) Tõstamaa jahipiirkonna pindala on 14 460 hektarit.
(2) Tõstamaa jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Tõstamaa jahipiirkonna piir läheb Kiisa kraavi suudmest Liivi lahes
mööda Kiisa kraavi Nurmsi–Audru maanteeni, jätkudes mööda Nurmsi–Audru
maanteed Jäärumetsa teeni ning mööda Jäärumetsa teed Leetsaare teeni;
teeristist mööda Leetsaare teed Tõstamaa–Kalli maanteeni ning mööda
Tõstamaa–Kalli maanteed Lüüsi teeni; edasi mööda Lüüsi teed Paadrema
jõeni, jätkudes mööda Paadrema jõge Nätsi peakraavini ning mööda Nätsi
peakraavi selle suudmeni Punaoja jões; siitpeale mööda Punaoja jõge
Vändra metskonna kvartali AU005 loodenurgani; sealt mööda Vändra
metskonna kvartali AU005 lääne- ja lõunasihti Vändra metskonna
kvartali AU008 kirdenurgani, jätkudes mööda Vändra metskonna
kvartali AU008 ida- ja lõunasihti Uruste ojani ning mööda Uruste oja
punktini (505441E-6474042N) Vändra metskonna kvartalis AU008; sealt
mõttelise sirgena üle Võlla raba Vanatoa sihini, jätkudes mööda Vanatoa
sihti Vanatoa kinnistu edelanurgani; Vanatoa kinnistu edelanurgast mööda
sihti Erma-Jaani kinnistu kirdenurgani Topi teel, jätkudes mööda Topi
teed Lepaspea–Kihlepa maanteeni; teeristist mööda Lepaspea–Kihlepa
maanteed Suuremetsa sihini, jätkudes mööda Suuremetsa sihti Vändra
metskonna kvartali AU023 loodenurgani; sealt mööda metsateed Vändra
metskonna kvartali AU023 kirdenurgani; siis mööda metsateed Vändra
metskonna kvartali AU093 kagunurgani; siitpeale mööda metsateed
Tõrvanõmme peakraavini ning mööda Tõrvanõmme peakraavi selle suudmeni
Liivi lahes, jätkudes mööda Liivi lahe rannajoont Kiisa kraavi suudmeni
(jahipiirkonna juurde kuulub mereakvatooriumi osa koos laidudega, mis
ulatub 200 meetri kaugusele rannajoonest).
(3) Jahipiirkonna juurde kuuluvad Heinlaid ja Kiveslaid mereakvatooriumi
osaga, mis ulatub 200 meetri kaugusele laiu rannajoonest.
§ 35. Vana-Varbla jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus
(1) Vana-Varbla jahipiirkonna pindala on 16 530 hektarit.
(2) Vana-Varbla jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Vana-Varbla jahipiirkonna piir läheb Liivi lahe rannajoone ja Sepa–Piva
tee ristumiskohast mööda Sepa–Piva teed Hanila–Hõbesalu maanteeni,
jätkudes mööda Hanila–Hõbesalu maanteed Rame–Paatsalu maanteeni;
teeristist mööda Rame–Paatsalu maanteed Kuuendiku kraavini ning mööda
Kuuendiku kraavi Nurmsi–Tõstamaa maantee ja Vana-Koru kraavi
ristumiskohta; sealt mööda Vana-Koru kraavi Kadaka kraavini, jätkudes
mööda Kadaka kraavi Paadrema jõeni ning mööda Paadrema jõge Põldaru
kinnistu edelanurgani; edasi mööda Põldaru kinnistu lääne- ja põhjapiiri
Hanepselja sihini; siitpeale mööda Hanepselja sihti Uue-Koru kraavini,
jätkudes mööda Uue-Koru kraavi Paadrema soo sihini; sealt üle Paadrema
soo mõttelise sirgjoonena Enksi kraavini Enksi-Villemi ja Enksi-Madise
kinnistute piiril, jätkudes mööda Enksi kraavi Hallivanni–Risti
maanteeni; edasi mööda Hallivanni–Risti maanteed Karuse–Kalli maanteeni
ning mööda Karuse–Kalli maanteed Mõrde sihini; seejärel mööda Mõrde
sihti Pärnu ja Lääne maakonna vahelise piirisihini, jätkudes mööda Pärnu
ja Lääne maakonna vahelist piirisihti Vändra metskonna kvartali VR001
edelanurgani; edasi mööda Vändra metskonna kvartali VR001 lõunasihti
Väänja kraavini; sealt mööda Väänja kraavi Väänja talu teeni ning mööda
Väänja talu teed Karuse–Kalli maanteeni; teeristist mööda Karuse–Kalli
maanteed Vändra metskonna kvartali VR009 loodenurgani, jätkudes mööda
metsateed Paadrema jõeni; siitpeale mööda Paadrema jõge Mulgu kraavini;
seejärel mööda Mulgu kraavi Kanamardi–Kidise–Mõtsu teeni; edasi mööda
Kanamardi–Kidise–Mõtsu teed Sepa–Põdra teeni; teeristist mööda
Sepa–Põdra teed Vändra metskonna kvartali VR096 kirdenurgani, jätkudes
mööda Vändra metskonna kvartalite VR096, VR095, VR094, VR093 ja VR092
põhjasihti kvartali VR078 kagunurgani; sealt mööda Vändra metskonna
kvartali VR078 lõunasihti Tamme teeni, jätkudes mööda Tamme teed
Väänja–Varbla maanteeni; siis mööda Väänja–Varbla maanteed Elu teeni;
teeristist mööda Elu teed Ännikse–Matu teeni ning mööda Ännikse–Matu
teed Rammuka–Kilgi–Varbla maanteeni, jätkudes mööda Rammuka–Kilgi–Varbla
maanteed Tõstamaa–Nurmsi maanteeni; siitpeale mööda Tõstamaa–Nurmsi
maanteed Vanaküla–Rannaküla teeni ning mööda Vanaküla–Rannaküla teed
Metsa peakraavini; seejärel mööda Metsa peakraavi selle suudmeni Liivi
lahes, jätkudes mööda Liivi lahe rannajoont Sepa–Piva teeni
(jahipiirkonna juurde kuulub mereakvatooriumi osa, mis ulatub 200 meetri
kaugusele rannajoonest).
(3) Jahipiirkonna juurde kuuluvad Varbla laiud, Oosäär ja Hassalaid
mereakvatooriumi osaga, mis ulatub 200 meetri kaugusele saare ja laiu
rannajoonest.
§ 36. Vatla jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus
(1) Vatla jahipiirkonna pindala on 10 700 hektarit.
(2) Vatla jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Vatla jahipiirkonna piir kulgeb Pogeri tee ja Tuudi–Risti maantee
ristumiskohast mööda Tuudi–Risti maanteed Risti–Hallivanni maanteeni;
teeristist mööda Risti–Hallivanni maanteed Enksi kraavini ning mööda
Enksi kraavi Enksi-Villemi ja Enksi-Madise kinnistute vahelise piirini;
sealt mõttelise sirgjoonena üle Paadrema soo Paadrema soo sihini ning
mööda Paadrema soo sihti Uue-Koru kraavini; seejärel mööda Uue-Koru
kraavi Hanepselja sihini; edasi mööda Hanepselja sihti Põldaru kinnistu
põhjapiirini ning mööda Põldaru kinnistu põhja- ja läänepiiri Paadrema
jõeni; siitpeale mööda Paadrema jõge Kadaka kraavini, jätkudes mööda
Kadaka kraavi Vana-Koru kraavini; seejärel mööda Vana-Koru kraavi
Nurmsi–Tõstamaa maantee ja Kuuendiku kraavi ristumiskohani; siis mööda
Kuuendiku kraavi Paatsalu–Rame maanteeni ning mööda Paatsalu–Rame
maanteed Hõbesalu–Hanila maanteeni; teeristist mööda Hõbesalu–Hanila
maanteed Piva–Sepa teeni, jätkudes mööda Piva–Sepa teed Liivi lahe
rannajooneni ning mööda Liivi lahe rannajoont Puhtu-Laelatu
looduskaitseala idapiirini; edasi mööda Puhtu-Laelatu looduskaitseala
idapiiri Uustalu kraavini; siitpeale mööda Uustalu kraavi Virita
kraavini ning mööda Virita kraavi Lõo kraavini; sealt mööda Lõo kraavi
Pogeri teeni, jätkudes mööda Pogeri teed Tuudi–Risti maanteeni.
§ 37. Vändra jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus
(1) Vändra jahipiirkonna pindala on 10 150 hektarit.
(2) Vändra jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Vändra jahipiirkonna piir läheb Massu jõe ja Käru metskonna
kvartali CN349 lõunasihi ristumiskohast mööda Käru metskonna
kvartali CN349 lõunasihti, jätkudes mööda Käru metskonna kvartali CN349
lõuna-, kvartali CN347 lõuna- ja ida- ja kvartali CN344 idasihti Vändra
metskonna kvartali VD118 läänesihini; edasi mööda Vändra metskonna
kvartali VD118 läänesihti Käru metskonna kvartali CN304 idasihini;
siitpeale mööda Käru metskonna kvartali CN304 idasihti Piiri sihini ning
mööda Piiri sihti Käru metskonna kvartali CN322 lõunasihini; sealt mööda
Käru metskonna kvartalite CN324, CN323 ja CN324 lõunasihti Vändra jõeni,
jätkudes mööda Vändra jõge Vändra metskonna kvartali VD142 põhjasihini
ning mööda Vändra metskonna kvartali VD142 põhja- ja idasihti Aru II
kinnistu lõunanurgani; siis mööda Aru II kinnistu lõunapiiri Vommaru II
kinnistu lõunanurgani; siitpeale mööda Vommaru II kinnistu lõunapiiri
Käru jõeni ning mööda Käru jõge Türi–Pärnu kõrgepingeliini trassini;
seejärel mööda kõrgepingeliini trassi Alu–Säästla teeni; sealt mööda
Alu–Säästla teed Alu–Mustaru teeni ning mööda Alu–Mustaru teed
Suurejõe–Kullimaa maanteeni, jätkudes mööda Suurejõe–Kullimaa maanteed
Kuldsaare teeni; teeristist mööda Kuldsaare teed Pärnu jõeni ning mööda
Pärnu jõge Vihtra–Vändra maanteeni; sealt mööda Vihtra–Vändra maanteed
Venekuusiku teeni; teeristist mööda Venekuusiku teed Risu-Uuetua
kinnistu läänepiirini; seejärel mööda Risu-Uuetua kinnistu läänepiiri
Kaasikumetsa kinnistu põhjapiirini; siis mööda Kaasikumetsa kinnistu
põhjapiiri Kiisa–Kõrgoja peakraavini; edasi mööda Kiisa–Kõrgoja
peakraavi Vändra jõeni, jätkudes mööda Vändra jõge Massu jõeni ning
mööda Massu jõge Käru metskonna kvartali CN349 lõunasihini.
2. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 38. Keskkonnaministri 27. detsembri 1999. a määruse nr 105
«Pärnu maakonna rendijahipiirkondade ümberkorraldamine» kehtetuks
tunnistamine
Keskkonnaministri 27. detsembri 1999. a määrus nr 105 «Pärnu maakonna
rendijahipiirkondade ümberkorraldamine» (RTL 2000, 7, 66; 2006, 47, 846)
tunnistatakse kehtetuks.
§ 39. Keskkonnaministri 14. mai 2004. a määruse nr 49
«Kuressaare ja Ora jahipiirkonna moodustamine» kehtetuks tunnistamine
Keskkonnaministri 14. mai 2004. a määrus nr 49 «Kuressaare ja Ora
jahipiirkonna moodustamine» (RTL 2004, 66, 1099; 2008, 59, 816)
tunnistatakse kehtetuks.
§ 40. Keskkonnaministri 3. mai 2004. a määruse nr 44 «Kaisma, Koonga
ja Vändra jahipiirkonna moodustamine» kehtetuks tunnistamine
Keskkonnaministri 3. mai 2004. a määrus nr 44 «Kaisma, Koonga ja Vändra
jahipiirkonna moodustamine» (RTL 2004, 61, 1021; 2009, 11, 131)
tunnistatakse kehtetuks.
§ 41. Keskkonnaministri 6. märtsi 2007. a määruse nr 19
«Keskkonnaministri 23. oktoobri 2003. a määruse nr 79 «Kaansoo,
Nõva-Kullamaa ja Tipu jahipiirkonna moodustamine ning jahipiirkonna
kasutusõiguse loa andja määramine» muutmine ning Päri-Metsküla
jahipiirkonna moodustamine1» muutmine
Keskkonnaministri 6. märtsi 2007. a määruse nr 19 «Keskkonnaministri
23. oktoobri 2003. a määruse nr 79 «Kaansoo, Nõva-Kullamaa ja Tipu
jahipiirkonna moodustamine ning jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja
määramine» muutmine ning Päri-Metsküla jahipiirkonna moodustamine1»
(RTL 2003, 113, 1789; 2009, 22, 375) § 1 tunnistatakse kehtetuks.
§ 42. Keskkonnaministri 31. mai 2006. a määruse nr 39
«Vana-Varbla ja Varbla jahipiirkonna moodustamine» kehtetuks tunnistamine
Keskkonnaministri 31. mai 2006. a määrus nr 39 «Vana-Varbla ja Varbla
jahipiirkonna moodustamine» (RTL 2006, 47, 846) tunnistatakse kehtetuks.
§ 43. Keskkonnaministri 14. juuni 2001. a määruse nr 32
«Lääne maakonna rendijahipiirkondade ümberkorraldamine» muutmine
Keskkonnaministri 14. juuni 2001. a määruse nr 32 «Lääne maakonna
rendijahipiirkondade ümberkorraldamine» (RTL 2001, 75, 1014) § 1
punkt 12 ja § 2 punkt 12 tunnistatakse kehtetuks.
§ 44. Keskkonnaministri 22. aprilli 2002. a määruse nr 26
«Viljandi maakonna rendijahipiirkondade moodustamine» muutmine
Keskkonnaministri 22. aprilli 2002. a määruse nr 26 «Viljandi maakonna
rendijahipiirkondade moodustamine» (RTL 2002, 53, 750; 2007, 22, 375)
§ 1 punktid 13 ja 18 ning § 2 punktid 13 ja 18 tunnistatakse kehtetuks.
§ 45. Keskkonnaministri 25. novembri 2005. a määruse nr 72
«Jahipiirkonnaga liitmata kaitstaval maa-alal ning kasutamiseks välja
andmata jahipiirkonnas jahipidamise korraldamise alused, ulukite
küttimise jahiloa hind ja aasta küttimismaht» muutmine
Keskkonnaministri 25. novembri 2005. a määruse nr 72 «Jahipiirkonnaga
liitmata kaitstaval maa-alal ning kasutamiseks välja andmata
jahipiirkonnas jahipidamise korraldamise alused, ulukite küttimise
jahiloa hind ja aasta küttimismaht» (RTL 2005, 116, 1828; 2009, 11, 131)
§ 1 punktid 4, 8 ja 9 tunnistatakse kehtetuks.
1
Are, Aruvälja, Audru, Halinga, Jõõpre, Kaisma, Kihlepa-Lindi, Kihnu,
Koonga, Kullipesa, Kurgja, Lõpe, Massiaru, Nõmme, Orajõe, Pärnjõe,
Pööravere, Rahnoja, Sauga, Seliste, Suigu, Surju, Tahkuranna, Tali,
Tihemetsa, Tootsi, Tori-Sindi, Tõstamaa ja Vändra on moodustatud
keskkonnaministri 27. detsembri 1999. a määrusega nr 105 «Pärnu maakonna
rendijahipiirkondade ümberkorraldamine» moodustatud rendijahipiirkondade
baasil, Ora jahipiirkond on moodustatud keskkonnaministri 14. mai
2004. a määruse nr 49 «Kuressaare ja Ora jahipiirkonna moodustamine»
moodustatud Ora jahipiirkonna baasil, Jäärumetsa, Saulepi ja Vana-Varbla
jahipiirkond on moodustatud keskkonnaministri 31. mai 2006. a määrusega
nr 39 «Vana-Varbla ja Varbla jahipiirkonna moodustamine» Vana-Varbla ja
Varbla jahipiirkonna baasil, Kaisma, Koonga ja Vändra jahipiirkond on
moodustatud keskkonnaministri 3. mai 2004. a määruse nr 44 «Kaisma,
Koonga ja Vändra jahipiirkonna moodustamine» moodustatud Kaisma, Koonga
ja Vändra jahipiirkonna baasil, Kilingi-Nõmme jahipiirkond on
moodustatud keskkonnaministri 6. märtsi 2007. a määruse nr 19
«Keskkonnaministri 23. oktoobri 2003. a määruse nr 79 «Kaansoo,
Nõva-Kullamaa ja Tipu jahipiirkonna moodustamine ning jahipiirkonna
kasutusõiguse loa andja määramine» muutmine ning Päri-Metsküla
jahipiirkonna moodustamine» moodustatud Tipu jahipiirkonna baasil, Vatla
jahipiirkond on moodustatud keskkonnaministri 14. juuni 2001. a määruse
nr 32 «Lääne maakonna rendijahipiirkondade ümberkorraldamine»
moodustatud Vatla rendijahipiirkonna baasil ning Mõisaküla ja Rimmu
jahipiirkond on moodustatud keskkonnaministri 22. aprilli 2002. a
määruse nr 26 «Viljandi maakonna rendijahipiirkondade moodustamine»
moodustatud Mõisaküla ja Rimmu rendijahipiirkonna baasil.
Kustutatud
Lisatud
Facebook
X.com