Määrus kehtestatakse «Perioodi
2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 12 lõike 4 alusel ja
kooskõlas § 19 lõikega 4 ning Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a
määruse nr 111 «Perioodi
2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine»
§ 5 punktiga 2.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrusega sätestatakse vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse
seaduse» (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 3 lõikele 3
kinnitatud «Elukeskkonna arendamise rakenduskava» (edaspidi rakenduskava)
prioriteetse suuna «Säästva keskkonnakasutuse infrastruktuuride ja
tugisüsteemide arendamine» meetme «Keskkonnaseire arendamine» (edaspidi meede)
rakendamiseks investeeringute kava alusel toetuse andmise ning selle
kasutamise tingimused ja kord.
§ 2. Mõisted
(1) Määruses kasutatakse mõisteid struktuuritoetuse seaduse ja selle
rakendusaktide tähenduses.
(2) Käesoleva määruse tähenduses:
1) taotlus on
rakendusüksuse kehtestatud vormi kohane dokument koos § 13 lõikes 2
nimetatud dokumentidega;
2) kinnituskiri on toetuse saaja kirjalik,
rakendusüksuse nõutavas sõnastuses kinnitus, et toetuse saaja on nõus
toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuetega ning valmis
projekti eesmärgipäraselt ellu viima;
3) osaeelarve on
meetme eelarve osa, mis on toetuse saajale määratud meetme raames
kinnitatud investeeringute kava elluviimiseks.
§ 3. Toetuse andmise eesmärk
Toetuse andmise eesmärk on elukeskkonna seire vastavalt Euroopa ühistele
põhimõtetele ja keskkonnainfo regulaarne tootmine ning üldsusele
esitamine.
§ 4. Rakendusasutus ja rakendusüksus ning toetuse saaja
(1) Rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a
määruse nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist
korraldavate asutuste määramine» § 5 punktile 2 Keskkonnaministeerium
(edaspidi rakendusasutus).
(2) Rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a
määruse nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist
korraldavate asutuste määramine» § 6 punktile 1 Sihtasutus
Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi rakendusüksus).
(3) Toetuse saajad on Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut ning
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus (edaspidi toetuse saaja).
2. peatükk
TOETUSE ANDMISE ALUSED
§ 5. Toetatav tegevus
(1) Toetust antakse järgmistele Keskkonnaministeeriumi Info- ja
Tehnokeskuse tegevustele:
1) keskkonnaseire erinevate tasandite
andmehõive infotehnoloogiliste lahenduste arendamiseks ja tugisüsteemi
soetamiseks;
2) valgalapõhiste veemajanduskavade haldamise, seire,
aruandluse ja avalikustamise teenusepõhise infosüsteemi loomiseks ja
arendamiseks;
3) kohalike omavalitsuste seirekavade juhendmaterjali
ja seirekavade koostamiseks.
(2) Toetust antakse järgmistele Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia
Instituudi tegevustele:
1) hüdromeetrilise, meteoroloogilise ja
rannikumere seirevõrgu infrastruktuuride projekteerimiseks ja
väljaarendamiseks;
2) meteoroloogilise seirevõrgu tehniliseks
rekonstrueerimiseks, täiustamiseks ja tänapäeva nõuete kohase
aparatuuriga varustamiseks;
3) hüdromeetrilise seirevõrgu tehniliseks
rekonstrueerimiseks, täiustamiseks ja tänapäeva nõuete kohase
aparatuuriga varustamiseks;
4) rannikumere hüdromeetrilise seirevõrgu
tihendamiseks, tehniliseks rekonstrueerimiseks, täiustamiseks ja
tänapäeva nõuete kohase aparatuuriga varustamiseks;
5)
seadmete installeerimiseks ning seadmete ja infotehnoloogiliste
lahenduste kasutuselevõtuga seotud väljaõppeks.
§ 6. Riigiabi andmise reeglite kohaldamine
Meetme raames antav toetus ei ole riigiabi «Konkurentsiseaduse» § 30
lõike 1 tähenduses.
§ 7. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rahuldamise otsuses
märgitud päeval, kuid mitte varem kui 2. jaanuaril 2009.
(2) Projekti abikõlblikkuse periood lõpeb taotluse rahuldamise otsuses
märgitud päeval. Projekti abikõlblikkuse perioodi lõpp ei või olla
hilisem kui 31. august 2015.
(3) Projekti elluviimise maksimaalne kestus on 36 kuud taotluse
rahuldamise otsuse tegemisest arvates.
§ 8. Abikõlblikud kulud
(1) Abikõlblikud kulud on need projekti kulud, mis tehakse meetme ja
projekti eesmärkide saavutamiseks vahetult §-s 5 nimetatud tegevuse
elluviimisel, sealhulgas:
1) personali- ja üldkulud, sh projektijuhi
kulud, mis on tehtud Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse
nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või
mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» (edaspidi abikõlblikkuse
määrus) §-s 3 sätestatud tingimustel;
2)
juriidilise nõustamise tasud, notaritasud, tehnilise või
finantsekspertiisi kulud ning raamatupidamis- või auditeerimiskulud, kui
need kulud on otseselt seotud §-s 5 nimetatud tegevusega ning on
vajalikud selle ettevalmistamiseks või rakendamiseks.
(2) Abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, mõistlikud ja projekti
elluviimiseks vajalikud ning tehtud projekti abikõlblikkuse perioodil.
(3) Abikõlblikud ei ole kulud, mis on loetud mitteabikõlblikuks Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa
Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ)
nr 1783/1999 (ELT L 210, 31.07.2006, lk 1–11) ja abikõlblikkuse määruses.
§ 9. Toetuse määr ja meetme eelarve
(1) Toetuse maksimaalne määr on 100% projekti abikõlblikest kuludest.
(2) Meetme eelarve ja toetuse saaja osaeelarve kinnitab rakendusasutuse
juht.
3. peatükk
INVESTEERINGUTE KAVA KOOSTAMINE, KINNITAMINE
JA MUUTMINE
§ 10. Investeeringute kava
(1) Meetme eelarvest toetuse andmise aluseks on keskkonnaseire
arendamise investeeringute kava (edaspidi kava).
(2) Kava koostamist korraldab rakendusasutus.
(3) Kava kehtestatakse aastateks 2009–2013.
(4) Kava koostatakse toetuse saaja ettepanekul projektide
eelistusnimekirjana, mille alusel §-s 4 nimetatud toetuse saaja võib
kavas nimetatud projektile toetust taotleda.
(5) Kavas peab olema märgitud iga projekti nimetus, hinnanguline
maksumus, toetuse maksimaalne määr, toetuse saaja ning projektide
rakendamise eeldatavad alustamise ja lõpetamise tähtpäevad.
(6) Projektide rakendamise alustamine loetakse saabunuks toetuse saaja
poolt rakendusüksusele taotluse esitamisest.
(7) Iga §-s 4 nimetatud toetuse saaja projektide kohta koostatakse
eraldi kava.
§ 11. Kava koostamine
(1) Rakendusasutus teavitab toetuse saajat kava koostamise alustamisest
kirja teel, määrates ettepanekute esitamise tähtajaks vähemalt
22 tööpäeva.
(2) Toetuse saaja esitab lõikes 1 nimetatud teates märgitud tähtpäevaks
rakendusasutusele ettepanekud kavasse võetavate projektide kohta nende
eelistusnimekirjana.
(3) Ettepanekud esitatakse allkirjastatuna määruse lisas oleval vormil
paberil või digitaalselt allkirjastatuna elektrooniliselt. Paberil
esitamise korral esitatakse täidetud ettepaneku vorm lisaks ka
elektrooniliselt.
(4) Tähtpäevaks laekunud ettepanekud registreeritakse rakendusasutuses
üldises korras.
(5) Projekti ettepanekud peavad vastama järgmistele kriteeriumidele:
1)
projektil peab olema mõju prioriteetse suuna eesmärgi saavutamisele;
2)
projekt peab olema teostatav;
3) toetus peab olema vajalik projekti
edukaks elluviimiseks;
4) projektil peab olema positiivne
keskkonnamõju;
5) projekt peab olema kooskõlas
Keskkonnaministeeriumi kehtiva arengukavaga ja teiste asjaomaste
arengudokumentidega;
6) projekti tulemus peab olema jätkusuutlik st
peab olema tagatud projekti tulemuse haldamine ja eesmärgipärane
kasutamine pärast projekti lõppemist.
(6) Rakendusasutuse juht moodustab ettepanekute meetme tingimustes,
sealhulgas lõikes 5, sätestatud nõuetele vastavuse hindamiseks
hindamiskomisjoni (edaspidi hindamiskomisjon).
(7) Hindamisjuhendi kinnitab keskkonnaminister.
(8) Kui ettepanek ei vasta meetme tingimustes kehtestatud nõuetele või
on vajalik täiendav teave projekti kohta, on rakendusasutusel õigus
nõuda ettepaneku vastavusse viimist meetme tingimustes kehtestatud
nõuetega, täiendavate dokumentide esitamist või muudatuste tegemist
ettepanekus käsitletud tööde osas 7 tööpäeva jooksul vastava nõude
esitamisest arvates.
(9) Rakendusasutus koostab hindamistulemuste alusel kava eelnõu.
(10) Kava koostatakse kummagi toetuse saaja osaeelarve piires.
(11) Juhul kui kava raames kinnitatavate projektide hinnanguline
kogumaksumus ületab kava eelarve, kinnitatakse kava eelarvet ületavad
projektid kava lisanimekirjana. Lisanimekirja kantud projektid viiakse
ellu juhul, kui mõnda kava koosseisu arvatud projektidest ei ole
võimalik ellu viia või kava koosseisu arvatud projektide elluviimisel
vabaneb raha või rakendusasutus suurendab meetme eelarvet ja
osaeelarvet. Sellisel juhul viiakse lisanimekirjas olevad projektid ellu
prioriteetsuse järjekorras ning vastavalt vabanenud rahasummale.
(12) Rakendusasutus esitab Vabariigi Valitsusele korralduse eelnõu kava
kinnitamiseks.
§ 12. Kava muutmine
(1) Kava võib muuta, kui toetuse saaja soovib projekti kavast välja
arvata, asendada kavas kinnitatud projekt teiste projektidega või meetme
eelarve vaba raha arvel projekte juurde lisada.
(2) Toetuse saaja esitab rakendusasutusele ettepaneku kava muutmiseks.
(3) Rakendusasutus hindab toetuse saaja kava muutmise ettepanekut
30 kalendripäeva jooksul selle kättesaamisest arvates. Kui kava muutmine
on põhjendatud, koostab rakendusasutus Vabariigi Valitsuse korralduse
muutmise eelnõu ja esitab selle Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks.
Rakendusasutus teavitab kava muutmise algatamisest rakendusüksust.
(4) Juhul kui mõnda kavasse kantud projektidest ei ole mingil põhjusel
võimalik ellu viia, peab selle projekti kavandaja sellest viivitamata
teavitama rakendusasutust.
4. peatükk
TAOTLUSELE ESITATAVAD NÕUDED
§ 13. Taotlusele esitatavad nõuded
(1) Toetuse saaja peab esitama rakendusüksusele taotluse korrektselt
täidetud taotlusvormil, millele on lisatud lõikes 2 nimetatud
dokumendid. Taotlusvormi kehtestab ja avalikustab rakendusüksus
hiljemalt 20 kalendripäeva jooksul kava kinnitamisest arvates.
Taotlusvorm koos selle täitmise juhendiga on kättesaadav elektroonilisel
kujul rakendusüksuse veebilehel www.kik.ee.
(2) Toetuse saaja peab lisama taotlusele järgmised dokumendid:
1)
projekti dokumentatsiooni, mis võimaldaks hinnata projekti vastavust
meetme tingimustes sätestatud nõuetele;
2) dokumendid, mis
põhjendavad projekti eelarve kujunemist;
3) riigihanke
menetlusega seotud dokumendid, juhul kui taotluse esitamise ajaks on
korraldatud projektiga seotud hankeid;
4) asjakohases seaduses
määratud juhtudel keskkonnamõju hindamise aruande.
(3) Rakendusüksusel on õigus nõuda taotluse nõuetele vastavuse
hindamiseks täiendavaid dokumente.
5. peatükk
TAOTLUSE MENETLEMINE RAKENDUSÜKSUSES
§ 14. Taotluse menetlemine rakendusüksuses
(1) Taotluse menetlemine rakendusüksuses koosneb:
1) taotluse
registreerimisest;
2) taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisest;
3)
taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.
(2) Taotlused saadetakse rakendusüksusesse posti teel või tuuakse
käsipostiga rakendusüksuse määratud tähtpäevaks. Paberil taotlus
esitatakse allkirjastatuna ühes eksemplaris. Paberil taotlusele
lisatakse taotlus ka elektrooniliselt. Taotluse võib esitada ka
digitaalselt allkirjastatuna.
(3) Rakendusüksus kontrollib taotluse vastavust lõikes 4 sätestatud
nõuetele. Kui rakendusüksus avastab taotluse nõuetele vastavuse
kontrollimisel taotluses puudusi, teatab ta sellest toetuse saajale ja
määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Taotluse menetlemise aeg ei ole
pikem kui 90 kalendripäeva taotluse esitamisest arvates. Rakendusüksus
võib põhjendatud juhtudel menetluse aega pikendada.
(4) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui see vastab
struktuuritoetuse seaduse § 15 lõikes 1 ja käesoleva määruse §-s 13
sätestatud nõuetele.
(5) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks
struktuuritoetuse seaduse § 15 lõikes 3 nimetatud asjaoludest.
(6) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste kohta teeb rakendusüksus
taotluse rahuldamise otsuse.
(7) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse:
1) otsuse tegija;
2)
otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;
3) otsuse tegemise
õiguslikud ja faktilised alused;
4) toetuse saaja andmed;
5)
projekti nimetus ja kogumaksumus;
6) toetuse andmise eritingimused
taotluses esitatud tegevuse või eelarve kohta;
7) projekti
abikõlblikkuse perioodi alguse ja lõpu päev;
8)
maksimaalne toetussumma Eesti kroonides;
9) aruandluse tingimused ja
kord;
10) otsuse vaidlustamise kord;
11) muud õigusaktides
sätestatud asjaolud.
(8) Kui taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, teeb rakendusüksus
taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(9) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse lõike 7
punktides 1–5 ja 10 sätestatu ning taotluse rahuldamata jätmise põhjus.
(10) Rakendusüksus väljastab taotluse rahuldamise või rahuldamata
jätmise otsuse toetuse saajale viivitamata kirjalikult või kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis.
(11) Koos taotluse rahuldamise otsusega saadab rakendusüksus toetuse
saajale kinnituskirja vormi. Kui toetuse saaja, kelle taotlus on
rahuldatud, on nõus taotluse rahuldamise otsuses sätestatud
tingimustega, tagastab ta kinnituskirja allkirjastatult rakendusüksusele
hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse
kättesaamisest arvates.
(12) Kui toetuse saaja ei tagasta kinnituskirja rakendusüksusele
10 kalendripäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse
kättesaamist, võib rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks
tunnistada.
6. peatükk
TOETUSE KASUTAMINE
§ 15. Toetuse saaja kohustused
(1) Toetuse saaja on kohustatud täitma struktuuritoetuse seaduses, selle
alusel antud õigusaktides, käesolevas määruses ning taotluse rahuldamise
otsuses sätestatud toetuse saaja kohustusi, sealhulgas:
1)
esitama rakendusüksusele nõutud teabe-, sh projekti rahastamise kava
kvartalite kaupa kogu abikõlblikkuse perioodiks, etteantud vormis ja
tähtaegadel;
2) esitama «Riigihangete seaduse» tähenduses
rahvusvahelist piirmäära ületavate hangete korral enne hanke
väljakuulutamist rakendusüksusele hankedokumentide eelnõud;
3)
esitama koos toetuse väljamaksetaotlusega hankemenetluse läbiviimist
tõendavad dokumendid. Rakendusüksus kontrollib hankedokumentide
vastavust taotluse rahuldamise otsusele, struktuuritoetuse seadusele ja
selle rakendusaktidele;
4) teavitama viivitamata rakendusüksust
kirjalikult projekti teostamise käigus ilmnenud projekti elluviimist
takistavatest asjaoludest, samuti projektiga seotud kohtumenetlusest või
selle võimalikkusest ja toetuse saaja korraldatud riigihanke
vaidlustamisest;
5) teavitama viivitamata rakendusüksust kirjalikult
projekti odavnemisest või kallinemisest, juhul kui erinevus projekti
eelarvest on üle 10%;
6) esitama kavas nimetatud
projektidele toetuse saamiseks rakendusüksusele 30 kalendripäeva jooksul
kava kinnitamisest arvates projektide elluviimise täpsustatud ajakava.
(2) Toetuse saaja esitab informatsiooni rakendusüksusele kirjalikult või
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
§ 16. Toetuse väljamaksed ja kasutamise aruanded
(1) Toetus makstakse toetuse saajale välja vastavalt struktuuritoetuse
seaduse §-le 23, rahandusministri 1. märtsi 2007. a määrusele nr 15
«Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord»
ning taotluse rahuldamise otsuses kehtestatud tingimustele.
(2) Väljamakse aluseks on rakendusüksusele esitatud väljamakse taotlus,
mille toetuse saaja esitab rakendusüksuse kehtestatud vormil koos
lõikes 3 nimetatud lisadega.
(3) Väljamakse taotlusele lisatakse järgmised dokumendid:
1)
hanke korraldamist tõendavad dokumendid ning asjaomased lepingud;
2)
kuludokumentide nimekiri juhul, kui taotluse rahuldamise otsuses on
nimekiri nõutav;
3) kuludokumendid lõikes 1 viidatud määruse
mõistes, millele lisatakse osutatud teenuse või tehtud töö või tarnitud
kauba üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;
4)
kulu tasumist tõendav dokument;
5) projekti kulude
raamatupidamises kajastamist tõendavad dokumendid.
(4) Rakendusüksus kontrollib 30 kalendripäeva jooksul esitatud
väljamakse taotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust,
kulude abikõlblikkust ning vastavust taotluse rahuldamise otsusele.
Puuduste korral määrab rakendusüksus toetuse saajale tähtaja nende
kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub toetuse saajal
puuduste kõrvaldamiseks.
(5) Viimane väljamakse taotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega
või pärast projekti lõpparuande esitamist. Viimane väljamakse tehakse
pärast seda, kui rakendusüksus on projekti lõpparuande heaks kiitnud.
(6) Rakendusüksus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku
keeldumise otsuse juhul, kui:
1) esitatud väljamaksetaotlus või
kuludokumendid ei vasta nõuetele;
2) toetust taotletakse
mitteabikõlblike kulude katteks;
3) projekt on seotud
tagasimakse menetlusega;
4) toetuse saaja on jätnud talle puuduste
kõrvaldamiseks tehtud ettekirjutuse tähtajaks täitmata.
(7) Rakendusüksus saadab viivitamata lõikes 6 nimetatud otsuse toetuse
saajale kirjalikult.
(8) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele toetuse kasutamise aruanded
vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 24 lõike 4 alusel kehtestatud
korrale ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele.
(9) Toetuse tagasinõudmise aluse tekkimisel toimub tagasinõudmine ja
tagasimaksmine struktuuritoetuse seaduse § 26 lõike 6 alusel kehtestatud
tingimustel ja korras.
§ 17. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine
(1) Struktuuritoetuse seaduse § 18 lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud
juhtudel esitab toetuse saaja põhjendatud avalduse taotluse rahuldamise
otsuse muutmiseks (edaspidi avaldus).
(2) Taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud projekti eelarvet võib
toetuse saaja muuta taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust
esitamata juhul, kui projekti eelarve muutub kululiikide kaupa vähem kui
10% ulatuses projekti abikõlblikest kuludest. Seejuures peab toetuse
saaja rakendusüksust tehtavast muudatusest eelnevalt teavitama.
(3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse teeb rakendusüksus
30 kalendripäeva jooksul avalduse saamisest arvates ning saadab otsuse
viivitamata toetuse saajale. Juhul kui rahuldamise otsuse muutmine
eeldab toetuse saajalt täiendavate andmete nõudmist või rakendusüksuselt
täiendavat ekspertiisi, pikeneb avalduse menetlemise aeg täiendavate
dokumentide esitamiseks või ekspertiisiks kuluva aja võrra.
(4) Kui rakendusüksus ei rahulda avaldust, on toetuse saaja kohustatud
projekti ellu viima vastavalt taotluse rahuldamise otsusele.
(5) Kui toetuse saaja ei ole nõus avalduse rahuldamata jätmise korral
projekti ellu viima, on toetuse saaja kohustatud sellest viivitamata
rakendusüksust teavitama ja rakendusüksus võib taotluse rahuldamise
otsuse kehtetuks tunnistada vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 18
lõike 6 punktile 5.
(6) Kui toetuse saajal ei ole mõjuval põhjusel võimalik alustada
projekti elluviimist vastavalt taotluses märgitule, võib toetuse saaja
taotleda rakendusüksuselt projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist,
kuid mitte kauemaks kui 31. augustini 2015.
Määruse lisa on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas.
Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 6.07.2009. a
resolutsioon nr 17-1/09-03665.
Kustutatud
Lisatud
Facebook
X.com