Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse»
§ 10 lõike 1 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Suurupi looduskaitseala kaitse-eesmärk
(1) Suurupi looduskaitseala (edaspidi kaitseala) võetakse kaitse
alla, et kaitsta:
1) Suurupi kambriumi liivakivi panka ja Eestis
ainulaadseid kambriumi liivakivi paljandeid;
2) elupaigatüüpe, mida
nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku
loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50)
nimetab I lisas: püsitaimestuga kivirandu (1220)2,
merele avatud pankrandu (1230), väikesaari ning laide (1620), rannaniite
(1630*), liigirikkaid niite lubjavaesel mullal (6270*),
lubjakivipaljandeid (8210), liivakivipaljandeid (8220), vanu loodusmetsi
(9010*), puiskarjamaid (9070), soostuvaid ja soo-lehtmetsi (9080*) ning
rusukallete ja jäärakute metsi (pangametsi – 9180*);
3)
nende liikide elupaika, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab
II lisas – vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior)
ja teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia). Vasakkeermene
pisitigu on ühtlasi III kategooria kaitsealune liik;
4) III
kategooria kaitsealuste taimeliikide – rootsi kukitsa (Cornus
suecica), balti sõrmkäpa (Dactylorhiza baltica),
vööthuul-sõrmkäpa (Dactylorhiza fuchsii),
suure käopõlle (Listera ovata), kahelehise käokeele (Platanthera
bifolia), pruunika pesajuure (Neottia nidus-avis) ja
karukolla (Lycopodium clavatum) elupaiku;
5) II ja
III kategooria kaitsealuseid loomaliike väike-kärbsenäppi (Ficedula
parva), punaselg-õgijat (Lanius collurio),
vööt-põõsalindu (Sylvia nisoria) ja
sõõrsilmikut (Lopinga achine) ning III kategooria
kaitsealuseid rändlinnuliike – ristpart (Tadorna
tadorna), tõmmuvaeras (Melanitta fusca) ja randtiir (Sterna
paradisaea Pont.).
(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja
majandustegevuse piiramise astmele kaheks sihtkaitsevööndiks ja üheks
piiranguvööndiks.
(3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud
piiranguid selles määruses ettenähtud erisustega.
§ 2. Kaitseala asukoht
(1) Kaitseala asub Harju maakonnas Harku vallas Suurupi ja Vääna-Jõesuu
külas.
(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud määruse lisas3.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
2. peatükk
KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
§ 4. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja teisi
metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud ajavahemikul
15. aprillist 24. juunini Mere sihtkaitsevööndis.
(2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval
kinnisasjal viibimine on lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja
«Looduskaitseseaduses» sätestatut.
(3) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud paikades, mis on
selleks ette valmistatud ja kaitseala valitseja poolt tähistatud.
Telkimine ja lõkketegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.
(4) Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel. Sõidukiga sõitmine
väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja
päästetöödel, kaitseala kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud
tegevusel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel, kaitseala
valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel, liinirajatiste
hooldamiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks.
(5) Kaitseala vetel on lubatud ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud
ajavahemikul 15. aprillist 24. juunini Mere sihtkaitsevööndis.
Ujuvvahendiga sõitmise keeld ei laiene järelevalve- ja päästetöödele,
kaitseala kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud tegevusele ning
kaitseala valitseja nõusolekul teostatavale teadustegevusele.
§ 5. Keelatud tegevus
Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta
katastriüksuse kõlvikute piire ja kõlvikute sihtotstarvet;
2)
koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
3)
kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
4) anda
nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;
5)
anda projekteerimistingimusi;
6) anda ehitusluba;
7) rajada uut
veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei
ole vaja anda vee-erikasutusluba või ehitusluba või nõusolekut
väikeehitise ehitamiseks.
§ 6. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitstava loodusobjekti valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab
kaitse-eeskirja kohaselt kaitseala valitseja nõusolekut, kui see tegevus
võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala
seisundit.
(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või
tegevuses ei arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud
tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi
saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides
nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast
ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.
(3) Kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi
saavutamist või kaitseala seisundit, on Keskkonnaministeeriumil või
Keskkonnaametil kui keskkonnamõju hindamise järelevalvajal õigus määrata
kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid.
3. peatükk
SIHTKAITSEVÖÖND
§ 7. Sihtkaitsevööndi määratlus
(1) Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või
kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.
(2) Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit:
1) Mere
sihtkaitsevöönd;
2) Suurupi sihtkaitsevöönd.
§ 8. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk
Mere ja Suurupi sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste arengu
tagamine üksnes loodusliku protsessina, kaitsealuste liikide elupaikade
kaitse ning olemasolevate rohumaakoosluste avatuna hoidmine.
§ 9. Lubatud tegevus
(1) Sihtkaitsevööndis on lubatud:
1) jahipidamine ja
kalapüük, välja arvatud Mere sihtkaitsevööndis ajavahemikul
15. aprillist 24. juunini;
2) olemasolevate ehitiste
hooldustööd;
3) kuni 20 osalejaga rahvaürituse korraldamine.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
1)
poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik
tegevus;
2) võõrtaimeliikide loodusest eemaldamine (sh võõrpuuliikide
raie);
3) adru ja pilliroo varumine;
4) rohkem kui 20 osalejaga
rahvaürituse korraldamine.
§ 10. Keelatud tegevus
(1) Sihtkaitsevööndis on keelatud:
1) majandustegevus;
2)
loodusvarade kasutamine;
3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud
kaitseala valitseja nõusolekul tee-ehitus, tehnovõrgu rajatise ehitus
või kaitseala tarbeks ehitise püstitamine.
(2) Mere sihtkaitsevööndis on keelatud inimeste viibimine ajavahemikul
15. aprillist 24. juunini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel,
kaitseala valitsemisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja
nõusolekul teostataval teadustegevusel.
§ 11. Vajalik tegevus
Suurupi sihtkaitsevööndis on poollooduslike koosluste esinemisaladel
vajalik nende ilme ja liigikoosseisu säilimist tagav tegevus nagu
loomade karjatamine, rohu niitmine ning puu- ja põõsarinde harvendamine.
4. peatükk
PIIRANGUVÖÖND
§ 12. Piiranguvööndi määratlus
(1) Piiranguvöönd on kaitseala maa- ja veeala, mis ei kuulu
sihtkaitsevööndisse.
(2) Kaitsealal on Ninamaa piiranguvöönd.
§ 13. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk
Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme
säilitamine ning seal esinevate nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas
nimetatud elupaigatüüpide ja liikide soodsa seisundi tagamine.
§ 14. Lubatud tegevus
(1) Piiranguvööndis on lubatud:
1) majandustegevus;
2)
jahipidamine ja kalapüük;
3) kuni 20 osalejaga rahvaürituse
korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt
tähistamata kohas.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:
1)
tehnovõrgu rajatise ehitus või kaitseala tarbeks ehitise püstitamine;
2)
rohkem kui 20 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks
ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas.
§ 15. Keelatud tegevus
Piiranguvööndis on keelatud:
1) uuendusraie;
2) puidu
kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt;
3) veekogude
veetaseme ja kaldajoone muutmine;
4) puhtpuistute kujundamine ja
energiapuistute rajamine;
5) maavara kaevandamine;
6) uue
maaparandussüsteemi rajamine;
7) biotsiidi, taimekaitsevahendi
ja väetise kasutamine;
8) uue hoone püstitamine.
§ 16. Vajalik tegevus
Piiranguvööndis on poollooduslike koosluste esinemisaladel vajalik nende
ilme ja liigikoosseisu säilimist tagav tegevus nagu loomade karjatamine,
niitmine ning puu- ja põõsarinde harvendamine.
1
Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku
loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50;
C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236,
23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53).
2
Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber
vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on
tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
3
Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas
esitatud kaardil, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti
(mõõtkava 1:10 000) ja Maakatastri andmeid seisuga september 2009.
Ala
kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis,
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses ning Maa-ameti veebilehel
maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
|
Keskkonnaminister Jaanus TAMKIVI
|
Määruse lisa on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas.
Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 23.10.2009. a
resolutsioon nr 17-1/09-05269.