Määrus kehtestatakse «Liiklusseaduse»
§ 71 lõike 7 alusel.
1. peatükk
ALARMSÕIDUKID
1. jagu
Alarmsõidukite loetelu ja registreerimine
§ 1. Alarmsõidukid
(1) Alarmsõidukid on:
1) päästeasutuse sõiduk ning
maastikusõiduk;
2) kiirabisõiduk ja kaitseväe kiirabisõiduk;
3)
politseiasutuse sõiduk ja maastikusõiduk;
4)
Kaitsepolitseiameti sõiduk;
5) Sõjaväepolitsei sõiduk;
6)
Justiitsministeeriumi vanglate osakonna ja vangla sõiduk;
7)
Siseministeeriumi siseturvalisuse teenistuse sõiduk;
8) Maksu-
ja Tolliameti sõiduk;
9) prokuratuuri sõiduk;
10) Eesti
Panga sõiduk;
11) Teabeameti sõiduk.
(2) Erandina võib olla alarmsõidukiks lõike 1 punktides 3, 4, 8, 10
ja 11 nimetatud asutuse kasutuses olev sõiduk, mille registrijärgne
omanik või vastutav kasutaja ei ole nimetatud asutus.
(3) Kiireloomuliste ametiülesannete täitmisel on alarmsõiduk ka:
1)
Vabariigi Presidendi auto ja saateauto;
2) peaministri auto ja
saateauto;
3) Riigikogu esimehe auto;
4) Riigikogu aseesimehe auto;
5)
ministri auto;
6) riigisekretäri auto;
7) kaitseväe juhataja
auto;
8) Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni liikme auto.
(4) Euroopa Liidu liikmesriigi eritalituse sõiduk on alarmsõiduk, kui ta
täidab Eesti Vabariigi territooriumil rahvusvahelisest lepingust
tulenevat ülesannet ja on sellest teavitanud Eesti Vabariigi pädevat
ametiasutust. Euroopa Liidu liikmesriigi eritalituse sõidukile laienevad
üksnes käesoleva määruse §-d 17 ja 18.
§ 2. Alarmsõidukite piirarv
Paragrahvi 1 lõikes 2 nimetatud sõidukite piirarvu kehtestab:
1)
siseminister – politseiasutusele, Kaitsepolitseiametile ja Eesti Pangale;
2)
kaitseminister – Teabeametile;
3) rahandusminister –
Maksu- ja Tolliametile.
§ 3. Alarmsõiduki registreerimine
(1) Sõiduk registreeritakse alarmsõidukiks liiklusregistris. Taotluse
esitab sõiduki omanik või valdaja.
(2) Sõjaväepolitsei sõiduk ja kaitseväe kiirabisõiduk registreeritakse
alarmsõidukiks liiklusregistris või kaitsejõudude sõidukite registris.
Taotluse esitab sõiduki omanik või valdaja.
(3) Paragrahvi 1 lõigetes 2 ja 3 nimetatud sõidukit alarmsõidukiks ei
registreerita.
§ 4. Alarmsõiduki kaart
(1) Paragrahvi 1 lõikes 2 nimetatud sõiduki alarmsõidukina kasutamise
õigust tõendavaks dokumendiks on asjaomase asutuse juhi väljaantud
alarmsõiduki kaart vastavalt määruse lisale 1. Alarmsõiduki kaart
väljastatakse konkreetsele sõidukile ja selle kasutamine teise sõidukiga
on keelatud.
(2) Paragrahvi 1 lõikes 3 nimetatud sõiduki alarmsõidukina kasutamise
õigust tõendavaks dokumendiks on Siseministeeriumi kantsleri väljaantud
alarmsõiduki kaart vastavalt määruse lisale 2. Nimetatud alarmsõiduki
kaart on seotud konkreetse ametikohaga ja selle üleandmine teisele
isikule on keelatud.
(3) Alarmsõiduki kaart kaotab kehtivuse ja tuleb viivitamata tagastada
selle väljaandjale, kui vastav sõiduk võõrandatakse või kui kaardil
märgitud isik lahkub sellelt ametikohalt.
(4) Alarmsõiduki kaart annab õiguse kasutada kiireloomuliste
ametiülesannete täitmisel alarmsõiduki eriseadmeid, kuid ei vabasta
selle kasutajat politsei kontrollist.
2. jagu
Alarmsõiduki eriseadmed ja nende kasutamine
§ 5. Alarmsõiduki eriseadmed
(1) Alarmsõiduki eriseadmed on valgussignalisatsiooniseadmed ja
heliseadmed.
(2) Alarmsõiduki valgussignalisatsiooniseadmed on vilkur ja märgutuli.
(3) Alarmsõiduki heliseadmed on vahelduva tooniga helisignaalseade ja
valjuhääldi.
§ 6. Nõuded valgussignalisatsiooniseadmele
(1) Vilkuri minimaalne valgustugevus peab olema:
1) valgel ajal
105 cd;
2) pimedal ajal 42 cd.
(2) Vilkur ja märgutuli peavad vilkuma sagedusega vähemalt 2 korda
sekundis.
§ 7. Nõuded heliseadmele
Vahelduva tooniga helisignaalseadme heli tugevus peab olema vähemalt
104 dB(A), mõõdetuna seitsme meetri kaugusel sõiduki ees.
§ 8. Vilkuri paiknemine
(1) Alarmsõidukil peab olema vähemalt üks paikne või teisaldatav sinine
vilkur.
(2) Üksik paikne sinine vilkur peab asetsema alarmsõiduki pikiteljel või
sõiduki ehituse iseärasustest tingituna võimalikult selle lähedal ning
selle valgus peab olema nähtav igas horisontaalsuunas.
(3) Üksiku paikse sinise vilkuri võib asendada mitme sinise vilkuri
kombinatsiooniga, mis peab asetsema sümmeetriliselt alarmsõiduki
pikitelje suhtes, või vilkuripaneeliga, mis peab asuma juhi ja
kaassõitja kohal.
(4) Üle 6 m pikkusel alarmsõidukil peab pikiteljel või võimalikult selle
lähedal, kuid mitte kaugemal kui 1,2 m tagaseinast olema sinine
lisavilkur, kui sõiduki tagaosale ei ole paigaldatud sinise filtriga
märgutulesid.
(5) Mootorratta ja maastikusõiduki sinine vilkur peab asetsema tagaistme
kohal teleskoopvarda või aluse küljes.
(6) Politseiasutuse ja Maksu- ja Tolliameti alarmsõidukile võib
täiendavalt paigaldada punase vilkuri, mis peab asetsema juhi kohal või
sõiduki pikiteljel, sinistest vilkuritest eespool. Punane vilkur võib
olla ka ühises paneelis siniste vilkuritega.
§ 9. Märgutulede paiknemine
(1) Alarmsõiduki esi- ja tagaosale, külgedele, esiklaasi taha ja
tagaklaasi taha võib täiendavalt paigaldada sinise filtriga märgutuled
ning politseiasutuse ja Maksu- ja Tolliameti alarmsõidukile täiendavalt
punase filtriga märgutule sõiduki esiosa vasakule poole.
(2) Politseiasutuse ja päästeasutuse mootorrattale, maastikusõidukile ja
mopeedile võib paigaldada kaks sinise filtriga märgutuld, ühe
esilaternast paremale ja teise vasakule, ning politseiasutuse
mootorrattale, maastikusõidukile ja mopeedile täiendavalt ühe punase
filtriga märgutule esilaternast vasakule.
(3) Alarmsõidukile võib paigaldada kollased märgutuled, mida kasutatakse
üksnes liiklusohutuse tagamiseks seisval sõidukil.
§ 10. Eriseadmete kasutamine
(1) Alarmsõiduki juht võib kasutada eriseadmeid ainult kiireloomulise
ameti- või tööülesande täitmisel.
(2) Helisignaalseadme võib sisse lülitada ainult vilkuri töötamise ajal.
3. jagu
Alarmsõidukite värvimine ja tähistamine
§ 11. Alarmsõidukite värvid
Alarmsõidukite põhivärvid ja kontrastvärvid on järgmised:
|
|
Põhivärv
|
Kontrastvärv
|
1) kaitseväe kiirabi
|
tumeroheline
|
puudub
|
2) kiirabi
|
valge või kollane
|
punane
|
3) politsei
|
valge
|
sinine
|
4) pääste
|
punane
|
valge
|
5) Sõjaväepolitsei
|
must
|
valge
|
6) toll
|
tumesinine
|
valge
|
7) vangla
|
valge
|
tumeroheline
|
§ 12. Alarmsõidukite värvimine
(1) Alarmsõiduk värvitakse põhivärvi ja kontrastvärviga vastavalt §-s 11
sätestatule, välja arvatud maastikusõiduk, mootorratas, mopeed ja
kaitseväe kiirabisõiduk, mis värvitakse üksnes põhivärviga.
(2) Alarmsõiduki kasutamisel koos spetsiaalhaagisega võib haagise
värvida põhivärviga.
(3) Politseiasutuse, Sõjaväepolitsei, Maksu- ja Tolliameti ja vangla
alarmsõidukil värvitakse kontrastvärviga:
1)
sõiduautol – uksed, kapott, pakiruumi luuk või tagasein;
2)
veoautol, bussil, kombil ja kolme külguksega sõiduautol – esiuksed,
tagauks(ed), tagasein ja sõiduki külgedele triip laiusega 290 ± 50 mm.
(4) Kiirabi alarmsõidukil värvitakse kontrastvärviga:
1)
sõiduautol – uksed, kapott, pakiruumi luuk või tagasein;
2)
veoautol, bussil, kombil ja kolme külguksega sõiduautol – kapott ja
sõiduki külgedele triip laiusega 290 ± 50 mm.
(5) Päästeasutuse alarmsõidukil värvitakse kontrastvärviga:
1)
sõiduautol – esiuksed;
2) veoautol, bussil, kombil ja
kolme külguksega sõiduautol – esiuksed ja külgedele triip laiusega
290 ± 50 mm.
(6) Alarmsõiduki kapoti võib värvida kontrastvärviga osaliselt.
Alarmsõidukile võib kanda esi- ja külgakendest kõrgemale teise
kontrastvärvi triibu laiusega 150 ± 30 mm. Värvimisel tuleb lähtuda
sõiduki disainist.
(7) Kontrastvärviga värvitaval uksel peab olema selle värviga kaetud
aknast allapoole jääv osa. Ukse ülejäänud osade värvimine
kontrastvärviga ning plastmassist, kummist või muust materjalist
värvimata või kroomitud osade katmine põhi- või kontrastvärviga pole
kohustuslik.
(8) Sõidukite tähistamiseks võib värvimise asemel kasutada teisi
tehnoloogiaid, sealhulgas kiletamist.
§ 13. Alarmsõidukite tähistamine
(1) Sõiduauto kapotile, külgustele ning bussi ja veoauto esiustele,
külgedele, tagauksele ja tagaseinale kantakse sõiduki kuuluvust näitav
kirje vastavalt põhi- või kontrastvärviga.
(2) Maastikusõidukile, haagisele ja mootorratta tuuleklaasile ja
täisgondli olemasolul ka selle külgedele kantakse kontrastvärviga
sõiduki kuuluvust näitav kirje.
(3) Päästeasutuse sõiduki esiustele kantakse mustade tähtedega komando
või korrapidamisgrupi nimetus ja linna või valla vapp või teenistuse
embleem.
(4) Kaitseväe kiirabisõiduki külgedele, tagaustele ja esiklaasi
paremasse ülanurka kantakse punane rist.
(5) Alarmsõidukile võib kanda lisainformatsiooni, mis on seotud asutuse
tegevusega, sealhulgas telefoninumber, asutuse aadress, veebiaadress,
pardanumber ning kujutised, mis ei ole käsitatavad reklaamina.
§ 14. Alarmsõiduki lisamärgistused
Politseiasutuse ja päästeasutuse sõiduki ning kiirabisõiduki
tähistamiseks võib täiendavalt kasutada ruudustikukujulist
linthelkur-värviriba sõiduki allosas laiusega mitte rohkem kui 200 mm.
Kasutatava ruudustiku värvikombinatsioon on järgmine:
1)
politseiasutuse sõidukil – sinine ja valge;
2)
päästeasutuse sõidukil – valge ja kollane või valge ja punane;
3)
kiirabi sõidukil – roheline ja valge.
§ 15. Erisused alarmsõiduki värvimisel ja tähistamisel
(1) Paragrahvides 11–14 sätestatud nõudeid ei kohaldata § 1 lõigetes 2
ja 3 nimetatud alarmsõidukite suhtes.
(2) Politseiasutuse, päästeasutuse, Maksu- ja Tolliameti,
Justiitsministeeriumi vanglate osakonna ja vangla, prokuratuuri, Eesti
Panga, Kaitsepolitseiameti, Teabeameti ja Siseministeeriumi
siseturvalisuse teenistuse alarmsõiduk võib olla käesolevas jaos
sätestatu kohaselt värvimata ja tähistamata.
§ 16. Alarmsõiduki tunnuste eemaldamine
Alarmsõiduki võõrandamisel, registri andmete muutmisel ja kustutamisel
registrist tuleb sõidukilt eemaldada alarmsõidukile omased tunnused,
värviskeem ja eriseadmed.
4. jagu
Alarmsõiduki liiklemise kord
§ 17. Alarmsõiduki liiklemise kord
Alarmsõiduki juht, kelle sõidukil on sisse lülitatud sinine vilkur koos
erilise helisignaaliga või ilma, tohib kõrvale kalduda Vabariigi
Valitsuse 2. veebruari 2001. a määruse nr 48 «Liikluseeskiri» (edaspidi liikluseeskiri)
nõuetest, välja arvatud §-de 76–78 nõuded ning liikluseeskirja lisa 1
«Liikluse reguleerimise märguanded» osa 2 «Reguleerija märguanded»
nõuded. Sama õigus on ka sõiduki juhil, keda saadab niisugune sõiduk.
§ 18. Liiklusohutuse tagamine
Alarmsõiduki juht peab liikluseeskirja nõuetest kõrvalekaldumisel tagama
liikluse ohutuse.
2. peatükk
JÄLITUSSÕIDUKID
§ 19. Jälitussõidukite piirarv
Jälitussõidukite piirarvu kehtestab:
1) siseminister –
politseiasutusele ja Kaitsepolitseiametile;
2) justiitsminister –
Justiitsministeeriumi vanglate osakonnale ja vanglatele;
3)
kaitseminister – Sõjaväepolitseile ja Teabeametile;
4)
rahandusminister – Maksu- ja Tolliametile.
§ 20. Jälitussõiduki kaart
(1) Sõiduki jälitussõidukina kasutamise õigust tõendavaks dokumendiks on
asjaomase jälitusasutuse juhi väljaantud jälitussõiduki kaart vastavalt
määruse lisale 3.
(2) Jälitussõiduki kaardi esitaja kasutuses olev sõiduk ei kuulu
kinnipidamisele ega läbivaatamisele.
§ 21. Jälitussõiduki liiklemise kord
Jälitussõiduki juht võib jälitustoimingu tegemisel või
«Julgeolekuasutuste seaduse» alusel teabe varjatud kogumisel kasutada
§-s 17 nimetatud eriõigust ilma eriseadmeid kasutamata.
§ 22. Liiklusohutuse tagamine
Jälitussõiduki juht peab liikluseeskirja nõuetest kõrvalekaldumisel
tagama liikluse ohutuse.
3. peatükk
HOOLDUSSÕIDUKID
§ 23. Hooldussõiduki registreerimine
Sõiduk registreeritakse hooldussõidukiks liiklusregistris. Taotluse
esitab sõiduki omanik või valdaja.
§ 24. Hooldussõiduki valgussignalisatsiooniseadmed
(1) Hooldussõiduki valgussignalisatsiooniseade on kollane vilkur.
(2) Vilkur peab vilkuma vähemalt sagedusega 2 korda sekundis. Vilkuri
minimaalne valgustugevus peab olema valgel ajal 230 cd ja pimeda ajal
100 cd.
(3) Hooldussõidukile paigaldatakse üks kollane vilkur sõiduki
pikiteljele või võimalikult selle lähedale, kui sõiduki iseärasusest
tingituna ei ole võimalik paigaldada seda pikiteljele. Hooldussõidukile
võib paigaldada ka sõiduki pikitelje suhtes sümmeetriliselt asetseva
vilkurite kombinatsiooni, mis tagab valguse nähtavuse kõikides
horisontaalsuundades. Sümmeetriliselt asetseva vilkurite kombinatsiooni
võib asendada vilkuripaneeliga, mis peab asuma juhi ja kaassõitja kohal.
(4) Üle 6 m pikkusega hooldussõidukile paigaldatakse üks kollane
lisavilkur sõiduki pikiteljele või võimalikult selle lähedale, kui
sõiduki iseärasusest tingituna ei ole võimalik paigaldada seda
pikiteljele, kuid mitte kaugemale kui 1,2 m tagaseinast. Täiendavalt
võib paigaldada kollase lisavilkuri ka teel töötavale hooldussõiduki
väljaulatuvale tööorganile.
§ 25. Hooldussõiduki liiklemise kord
Hooldussõiduki juht, kelle sõidukil on sisse lülitatud kollane vilkur,
tohib teel töötades kõrvale kalduda liikluseeskirja 9. peatüki
«Manöövrid» § 101 nõuetest, 10. peatüki «Sõiduki asukoht sõites» ja
13. peatüki «Peatumine ja parkimine» nõuetest, liikluseeskirja lisa 2
«Liiklusmärgid» nõuetest (välja arvatud osa 2 «Eesõigusmärgid» ja osa 3
«Keelu- ja mõjuala märgid» märgi 351 «Suurim kiirus» ning märgi 382
«Kiiruse piirangu ala» nõuded) ja lisa 3 «Teemärgised» nõuetest.
§ 26. Liiklusohutuse tagamine
Hooldussõiduki juht peab liikluseeskirja nõuetest kõrvalekaldumisel
tagama liikluse ohutuse.
4. peatükk
LÕPPSÄTTED
§ 27. Üleminekusätted
(1) Enne käesoleva määruse jõustumist väljaantud alarmsõiduki ja
jälitussõiduki kaardid kehtivad kuni kaardil märgitud kehtivusaja lõpuni.
(2) Kuni 31. detsembrini 2012. a loetakse alarmsõidukiks ka Vabariigi
Valitsuse 20. veebruari 2001. a määruse nr 69 «Eritalituse sõidukite
loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord» kohaselt värvitud ja
tähistatud ning eriseadmega varustatud piirivalvesõiduk ja piirivalve
maastikusõiduk.
§ 28. Määruse kehtetuks tunnistamine
Vabariigi Valitsuse 20. veebruari 2001. a määrus nr 69 «Eritalituse
sõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord» (RTL 2001, 19,
105; 2008, 57, 317) tunnistatakse kehtetuks.
§ 29. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2010. a.
|
|
Siseminister Marko POMERANTS
|
Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas.
Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 22.12.2009. a
resolutsioon nr 17-1/09-06276.
Kustutatud
Lisatud
Facebook
X.com