Määrus kehtestatakse «Veeseaduse»
§ 38 lõike 4 punkti 2 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse kohaldamisala ja eesmärk
(1) Määrust kohaldatakse kogu põhjaveele selle määruse § 4 lõigetes 1–5
sätestatud põhjaveekogumite kaupa.
(2) Määruse eesmärgiks on tagada põhjavee kaitse põhjavee seisundi
hindamise kaudu ning põhjaveekogumite seisundiklasside määramine viisil,
mis võimaldab veekaitsemeetmete tõhusat planeerimist ja rakendamist.
§ 2. Mõisted
Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1)
põhjavee kvaliteedi piirväärtus on
keskkonnakvaliteedi piirväärtus, mis määrab põhjavees sisalduva
saasteaine, saasteaineterühma või reostusnäitaja lubatud
kontsentratsiooni, mida ei tohi inimese tervise ja keskkonna kaitsmise
huvides ületada;
2) taustatase on saasteaine sisaldus
(saasteaine indikaatorväärtus) põhjaveekogumis, milles ei esine või
esineb väga vähe selle kogumi keemilist koostist mõjutavaid
inimtekkelisi muutusi.
2. peatükk
PÕHJAVEEKOGUMI MOODUSTAMINE JA PÕHJAVEEKOGUMID,
MILLE SEISUNDIKLASS TULEB MÄÄRATA
§ 3. Põhjaveekogumi moodustamine
(1) Põhjavee seisundi määramiseks moodustatakse põhjaveekogum.
Põhjaveekogum moodustatakse juhul, kui on täidetud vähemalt üks
järgmistest tingimustest:
1) on kinnitatud vastav põhjaveekihi
põhjaveevaru;
2) põhjaveekihist tarbib vett vähemalt 50 inimest;
3)
põhjaveekihi tootlikkus on vähemalt 100 m3
ööpäevas;
4) põhjavee looduslik keemiline koostis on
selline, mis võimaldab põhjavett joogiveeks kasutada.
(2) Põhjaveekogumi ulatuse määramisel arvestatakse põhjaveekogumi
hüdrogeoloogilisi tingimusi, sh põhjavee looduslikku keemilist koostist,
kivimite füüsikalis-keemilisi ja veelisi omadusi, veevahetuse kiirust,
tundlikkust hüdrokeemiliste mõjurite suhtes, inimtegevuse võimalikku
mõju ning sotsiaal-majanduslikke aspekte.
§ 4. Põhjaveekogumite grupid ja põhjaveekogumid
peamiste põhjaveekihtide järgi
(1) Kambriumi–Vendi põhjaveekogumite grupp (Cm–V) jaguneb selle määruse
§-s 3 sätestatud kriteeriumide alusel järgmisteks põhjaveekogumiteks:
1)
Kambriumi–Vendi Gdovi põhjaveekogum (Cm–V2gd) (põhjaveekogum number 1);
2)
Kambriumi–Vendi Voronka põhjaveekogum (Cm–V2vr) (põhjaveekogum number 2);
3)
Kambriumi–Vendi põhjaveekogum (Cm–V) (põhjaveekogum number 3).
(2) Ordoviitsiumi–Kambriumi põhjaveekogumite gruppi (O–Cm) kuulub
Ordoviitsiumi–Kambriumi põhjaveekogum (O–Cm) (põhjaveekogum number 4).
(3) Siluri–Ordoviitsiumi põhjaveekogumite grupp (S–O) jaguneb selle
määruse §-s 3 sätestatud kriteeriumide alusel järgmisteks
põhjaveekogumiteks:
1) Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogum
(O_viru) (põhjaveekogum number 5);
2) Ordoviitsiumi
Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi) (põhjaveekogum
number 6);
3) Siluri–Ordoviitsiumi Läänesaarte põhjaveekogum
(S–O_saared) (põhjaveekogum number 7);
4)
Siluri–Ordoviitsiumi põhjaveekogum devoni kihtide all (S–O_D–all)
(põhjaveekogum number 8), mis jaguneb Lääne-Eestis Siluri–Ordoviitsiumi
põhjaveekogumiks devoni kihtide all, Lääne-Eesti ala (põhjaveekogum
number 8.1) ja Ida-Eestis Siluri–Ordoviitsiumi põhjaveekogumiks devoni
kihtide all, Ida-Eesti ala (põhjaveekogum number 8.2);
5)
Siluri–Ordoviitsiumi ühendatud põhjaveekogum, välja arvatud käesoleva
lõike punktides 3 ja 4 nimetatud põhjaveekogumid (S–O_yhend)
(põhjaveekogum number 9), mis omakorda jaguneb Siluri–Ordoviitsiumi
põhjaveekogumiks Harju alamvesikonnas (põhjaveekogum number 9.1),
Siluri–Ordoviitsiumi põhjaveekogumiks Matsalu alamvesikonnas
(põhjaveekogum number 9.2), Siluri–Ordoviitsiumi põhjaveekogumiks Pärnu
alamvesikonnas (põhjaveekogum number 9.3), Siluri–Ordoviitsiumi
põhjaveekogumiks Peipsi alamvesikonnas (põhjaveekogum number 9.4) ning
Siluri–Ordoviitsiumi põhjaveekogumiks Viru alamvesikonnas (põhjaveekogum
number 9.5).
(4) Devoni põhjaveekogumite grupp (D) jaguneb selle määruse §-s 3
sätestatud kriteeriumide alusel järgmisteks põhjaveekogumiteks:
1)
Kesk–Alam–Devoni põhjaveekogum (D2–1) (põhjaveekogum number 10);
2)
Kesk–Devoni põhjaveekogum (D2) (põhjaveekogum number 11);
3)
Ülem–Devoni põhjaveekogum (D3) (põhjaveekogum number 12).
(5) Kvaternaari põhjaveekogumite grupp (Q) jaguneb selle määruse §-s 3
sätestatud kriteeriumide alusel järgmisteks põhjaveekogumiteks:
1)
Kvaternaari Vasavere põhjaveekogum (Q_vasav) (põhjaveekogum number 13);
2)
Kvaternaari Meltsiveski põhjaveekogum (Q_meltsiv) (põhjaveekogum
number 14);
3) Kvaternaari ühendatud põhjaveekogum, välja
arvatud käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud põhjaveekogumid
(Q_yhend) (põhjaveekogum number 15), mis omakorda jaguneb Kvaternaari
ühendatud põhjaveekogumi Männiku–Pelguranna alaks (põhjaveekogum
number 15.1), Kvaternaari ühendatud põhjaveekogumi Kuusalu alaks
(põhjaveekogum number 15.2), Kvaternaari ühendatud põhjaveekogumi Võru
alaks (põhjaveekogum number 15.3), Kvaternaari ühendatud põhjaveekogumi
Piigaste–Kanepi alaks (põhjaveekogum number 15.4), Kvaternaari ühendatud
põhjaveekogumi Otepää alaks (põhjaveekogum number 15.5), Kvaternaari
ühendatud põhjaveekogumi Elva alaks (põhjaveekogum number 15.6),
Kvaternaari ühendatud põhjaveekogumi Saadjärve alaks (põhjaveekogum
number 15.7), Kvaternaari ühendatud põhjaveekogumi Laiuse alaks
(põhjaveekogum number 15.8) ning Kvaternaari ühendatud põhjaveekogumi
Sadala alaks (põhjaveekogum number 15.9).
(6) Põhjaveekogumite gruppide kaardid on esitatud selle määruse
lisades 1–5.
§ 5. Põhjaveekogumid, millele tuleb määrata seisundiklass
Kõigile selle määruse § 4 lõigetes 1–5 nimetatud põhjaveekogumitele
tuleb määrata seisundiklass vastavalt käesolevale määrusele.
3. peatükk
PÕHJAVEEKOGUMITE SEISUNDIKLASSID
JA NENDE MÄÄRAMISE KORD
1. jagu
Põhjaveekogumite seisundiklassid ja nende määramine
§ 6. Põhjaveekogumite seisundiklassid
(1) Põhjaveekogumi seisundiklass on põhjaveekogumi seisundit
iseloomustav veeklass, millele vastavad käesolevas määruses
kindlaksmääratud keemiliste näitajate väärtused (keemiline seisund) ja
koguseliste näitajate tingimused (koguseline seisund).
(2) Põhjaveekogumi seisundit, sh keemilist ja koguselist seisundit
iseloomustavad seisundiklassid on järgmised:
1) hea – looduslik
või looduslähedane vesi;
2) halb – reostunud või tugevalt
reostunud vesi.
§ 7. Põhjaveekogumi seisundiklassi määramine
(1) Põhjaveekogumi seisundiklass määratakse põhjaveekogumi keemilise ja
koguselise seisundiklassi põhjal selle järgi, kumb seisundiklass on
halvem.
(2) Põhjaveekogumi seisundiklassi määramisel arvestatakse inimtegevuse
mõju ja põhjaveekogumi hüdrogeoloogilisi tingimusi, sh põhjavee
kaitstust ning põhjaveest sõltuvate maismaaökosüsteemide seisundit.
(3) Põhjaveekogumite seisundiklassid määratakse vesikonna
veemajanduskavades.
(4) Põhjaveekogumite seisundiklassid määratakse uuesti iga kuue aasta
järel põhjavee seireprogrammi täitmisel fikseeritud andmete alusel.
(5) Põhjaveekogumite seisundiklasside määramist korraldab
Keskkonnaministeerium.
§ 8. Põhjaveekogumi seisundiklassi määramise aluseks olevad andmed
(1) Põhjaveekogumi seisundiklassi määramisel võetakse aluseks
keskkonnaregistri või «Veeseaduse» § 36 lõikes 2 nimetatud registri
andmed ning riikliku keskkonnaseire (põhjavee seire), veeuuringute ja
keskkonnalubade andmed.
(2) Põhjaveekogumi keemilise ja koguselise seisundi hindamiseks
kasutatav vaatluspunktide seirevõrk kantakse koos keemilise ja
koguselise seisundi hinnanguga vesikonna veemajanduskava kaardile.
2. jagu
Põhjaveekogumi keemilise seisundi hindamine
keemiliste näitajate väärtuste järgi
§ 9. Põhjaveekogumi keemilise seisundi hindamine vaatluspunktide
andmete alusel
Põhjaveekogumi keemilist seisundit hinnatakse põhjaveekogumi üksikutes
vaatluspunktides fikseeritud saasteainete keskmiste väärtuste alusel.
§ 10. Põhjaveekogumi keemilise seisundiklassi määramiseks kasutatavad
keemilised näitajad
(1) Põhjaveekogumi keemilisele seisundiklassile vastavad keemiliste
näitajate väärtused näitavad inimtegevusest tingitud keemilise koostise
muutusi põhjavees.
(2) Põhjaveekogumi keemilise seisundiklassi määramiseks kasutatavad
keemilised näitajad on põhjavee kvaliteedi piirväärtused, põhjavee
saasteainesisalduse läviväärtused, elektrijuhtivus, pH, lahustunud
hapniku sisaldus, keemiline hapnikutarve, ammooniumi ning veekeskkonnale
prioriteetselt ohtlike ja muude ohtlike ainete sisaldus.
§ 11. Põhjaveekogumi keemilise seisundiklassi määramine
keemiliste näitajate väärtuste järgi
(1) Põhjaveekogumi keemiline seisundiklass on hea, kui vaadeldava
põhjaveekogumi osas vastab 70% või enam põhjavee seireprogrammi
vaatluspunktides fikseeritud keemiliste näitajate väärtustest käesoleva
määruse § 12 lõigetes 1 ja 2 sätestatud keemiliste näitajate väärtustele
ning järgmistele keemiliste näitajate väärtustele:
1)
elektrijuhtivuse kaudu mõõdetud lahustunud ainete kontsentratsioon ei
näita kasvusuundumust, mis viitaks inimtegevusest tingitud reostusele
või soolase vee sissevoolule;
2) pH on vahemikus 6–9;
3)
lahustunud hapniku sisaldus ei näita inimtegevusest tingitud vähenemise
suundumust või keemiline hapnikutarve on ≤5 mg/l O2
või keemilise näitaja väärtuse ületamise korral on tõestatud lahustunud
hapniku sisalduse looduslik päritolu põhjavees;
4)
ammooniumi sisaldus ei ületa looduslikult aeroobses põhjavees 0,5 mg/l
või ei ületa looduslikult anaeroobses veekeskkonnas 1,5 mg/l või
keemilise näitaja väärtuse ületamise korral on tõestatud ammooniumi
looduslik päritolu põhjavees;
5) puuduvad ohtlikud ained
või nende sisaldus ei ületa «Kemikaaliseaduse» § 12 alusel kehtestatud
veekeskkonnale ohtlike ainete sihtarve põhjavees või kui nende ohtlike
ainete põhjavees esinemise korral on kindlaks tehtud nende ainete
looduslik päritolu;
6) saasteainete kontsentratsioon ei takista
põhjaveekogumiga seotud pinnavee suhtes «Veeseaduse» § 38 lõikes 3
sätestatud keskkonnaalaste eesmärkide saavutamist ega põhjusta
märkimisväärset kahju pinnavee ökoloogilisele või keemilisele seisundile
või otseselt sellest põhjaveekogumist sõltuvatele maismaaökosüsteemidele.
(2) Põhjaveekogumi keemiline seisundiklass on halb, kui vaadeldava
põhjaveekogumi osas vastab vähem kui 70% põhjavee seireprogrammi
vaatluspunktides fikseeritud keemiliste näitajate väärtustest § 12
lõigetes 1 ja 2 ning käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–6
sätestatud keemiliste näitajate väärtustele.
(3) Põhjaveekogumi keemilise seisundiklassi määramisel ei võeta arvesse
looduslikult esinevate ainete või ioonide või nende näitajate kõrget
taset põhjaveekogumis või põhjaveekogumiga seotud pinnaveekogumis, kui
need on tingitud hüdrogeoloogilistest tingimustest ja mida ei loeta
reostuseks «Veeseaduse» tähenduses, ning põhjavee voolusuuna ja
keemilise koostise ruumiliselt piiratud ajutisi muutusi, mis ei ole
inimtegevusest põhjustatud.
§ 12. Põhjavee kvaliteedi piirväärtused ja
saasteainesisalduse läviväärtused
(1) Põhjaveekogumi keemilise seisundiklassi määramisel kasutatakse
järgmisi kvaliteedi piirväärtusi:
Saasteaine
|
Kvaliteedi piirväärtus
|
Nitraadid
|
50 mg/l
|
Pestitsiidide toimeained, sealhulgas nende metaboliidid, lagunemis-
ja reaktsioonisaadused1
|
0,1 µg/l
0,5 µg/l (kokku2)
|
1 Pestitsiidid tähendavad taimekaitsevahendeid ja
biotsiide vastavalt Euroopa nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ
taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (EÜT L 230, 19.8.1991,
lk 1–32) artiklis 2 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist (EÜT L 123,
24.4.1998, lk 1–63), artiklis 2 määratletule.
2 Kokku tähendab kõigi seire käigus tuvastatud ja
kvantifitseeritud pestitsiidide, sealhulgas nende metaboliidide
lagunemis- ja reaktsioonisaaduste koguste summat.
|
(2) Põhjaveekogumi keemilise seisundiklassi määramisel kasutatakse
alltoodud tabelis loetletud põhjaveekogumite puhul järgmisi
saasteainesisalduse läviväärtusi:
Saasteaine
|
Ühik
|
Saasteainesisalduse
läviväärtus põhjavees
|
Põhjaveekogumi number
|
Ühealuselised fenoolid
|
µg/l
|
1
|
5, 6, 14
|
Naftasaadused
|
µg/l
|
20
|
5, 6, 7, 8, 9, 14, 15
|
Benseen
|
µg/l
|
1
|
5, 6, 7, 8, 9, 14
|
Summa PAH
|
µg/l
|
0,1
|
5, 6, 7, 8, 9, 14, 15
|
SO4
|
mg/l
|
250
|
6
|
Cl
|
mg/l
|
250
|
2, 3
|
Cl
|
mg/l
|
350
|
1
|
(3) Lõikes 2 sätestatud saasteainete läviväärtuste arvutamisel võetakse
arvesse taustataset.
(4) Lõikes 2 sätestatud saasteainesisalduse läviväärtused avaldatakse
vesikonna veemajanduskavades.
3. jagu
PÕHJAVEEKOGUMI KOGUSELISE SEISUNDI HINDAMINE
KOGUSELISTE NÄITAJATE TINGIMUSTE JÄRGI
§ 13. Põhjaveekogumi koguselise seisundiklassi määramiseks kasutatav
koguseline näitaja
(1) Põhjaveekogumi koguselise seisundi näitajate tingimusednäitavad,
millisel määral avaldab põhjaveekogumile mõju veevõtt.
(2) Põhjaveekogumi koguselise seisundiklassi määramiseks kasutatav
koguseline näitaja on veetase, mis sõltub põhjaveekogumi toitumisest
ning veevõtust tingitud põhjaveetaseme muutustest.
§ 14. Põhjaveekogumi koguselise seisundiklassi määramine
koguseliste näitajate tingimuste järgi
(1) Põhjaveekogumi koguseline seisundiklass on hea, kui vaadeldava
põhjaveekogumi osas on täidetud 70% või enam põhjavee seireprogrammi
vaatluspunktides fikseeritud koguseliste näitajate järgmistest
tingimustest:
1) põhjavee kasutamine on väiksem kinnitatud
põhjaveevarust või vesikonna veemajanduskava koostamise käigus määratud
põhjaveekogumi looduslikust ressursist;
2) põhjaveetaseme
muutustest tingitud põhjavee voolusuuna muutused ei põhjusta soolase vee
sissetungi põhjaveekogumisse;
3) ei esine põhjaveetaseme
inimtekkelisi muutusi, mis põhjustaksid olulise halvenemise sellise
põhjavee keemilises või koguselises seisundis;
4) ei esine
põhjaveetaseme inimtekkelisi muutusi, mis põhjustaksid suutmatust
saavutada põhjaveekogumiga seotud pinnavee suhtes «Veeseaduse» § 38
lõikes 3 sätestatud keskkonnaalaseid eesmärke;
5)
puudub põhjaveetaseme alanemise suundumus ning soolase vee sissetung,
mis põhjustaksid põhjaveest sõltuvate ökosüsteemide seisundi olulist
halvenemist;
6) inimtegevusest tingitud põhjaveetaseme alanemine
esineb vähem kui 70% põhjavee seireprogrammi vaatluspunktides.
(2) Põhjaveekogumi koguseline seisundiklass on halb, kui vaadeldava
põhjaveekogumi osas vastab vähem kui 70% põhjavee seireprogrammi
vaatluspunktides fikseeritud koguseliste näitajate tingimustest
käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele.
4. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 15. Põhjaveekogumite seisundi hinnangu koostamise tähtaeg
Käesoleva määruse kohane põhjaveekogumite seisundi hinnang koostatakse
hiljemalt 2009. a 31. detsembriks.
§ 16. Määruse kehtetuks tunnistamine
Keskkonnaministri 10. mai 2004. a määrus nr 47 «Põhjaveekogumite
veeklassid, põhjaveekogumite veeklassidele vastavad kvaliteedinäitajate
väärtused ning veeklasside määramise kord» (RTL 2004, 64, 1057)
tunnistatakse kehtetuks.
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, millega
kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327,
22.12.2000, lk 334–337), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2006/118/EÜ, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi
halvenemise eest (EÜT L 372, 27.12.2006, lk 19–31).
Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas.
Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 4.01.2010. a
resolutsioon nr 17-1/10-00011.