Riigi osalusega äriühingu ja sihtasutuse nõukogu liikmete tasustamise kord ja tasude piirmäärad

Määrus kehtestatakse «Riigivaraseaduse» § 85 lõike 2 alusel.

§ 1.  Reguleerimisala

  Määrus sätestab riigi äriühingu ja äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, ning riigi sihtasutuse ja riigi osalusel asutatud sihtasutuse nõukogu (edaspidi nõukogu) liikmete tasude piirmäärad ja tasustamise korra.

§ 2.  Tasu piirmäärad

  Nõukogu liikmetele makstavad tasud ei või olla suuremad järgmistest piirmääradest:

§ 3.  Tasu suuruse määramine

  (1) Riigi äriühingu nõukogu liikmete tasu suuruse otsustab osaluse valitseja ainuaktsionäri või ainuosaniku otsusega. Äriühingu, milles riigil on vähemalt otsustusõigus, kuid riik ei ole ainuaktsionär ega ainuosanik, nõukogu liikmete tasu suuruse otsustab äriühingu üldkoosolek.

  (2) Riigi sihtasutuse nõukogu liikmetele määrab tasu asutajaõiguste teostaja. Riigi osalusel asutatud sihtasutuse nõukogu liikmetele määravad tasu asutajad ühiselt, juhindudes §-s 2 nimetatud piirmääradest.

  (3) Ühe ja sama juriidilise isiku nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu. Nõukogu esimehele võib määrata suurema tasu, lähtudes §-s 2 toodud piirmääradest.

  (4) Nõukogu liikme tasu ei määrata ega maksta «Vabariigi Valitsuse seaduse» § 4 lõikest 3, § 52¹ lõikest 6, § 79 lõikest 4 ja § 83 lõikest 6 tulenevalt ministrile, abiministrile, riigisekretärile ega maavanemale.

§ 4.  Täiendava tasu määramine nõukogu organi tegevuses osalemise eest

  (1) Nõukogu liikmele võib § 3 lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras määrata täiendava tasu seoses tema osalemisega «Audiitortegevuse seaduses» nimetatud auditi komitee (edaspidi auditi komitee) või nõukogu muu organi tegevuses.

  (2) Täiendavat tasu makstakse auditi komitee või nõukogu muu organi koosolekul osalemise eest. Tasu suurus kuus ei või ületada 25% nõukogu liikmele § 3 lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras määratud tasu suurusest.

  (3) Nõukogu liikmele auditi komitee ja muude nõukogu organite tegevuses osalemise eest määratud summaarne tasu ei või ületada 50% nõukogu liikmele § 3 lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras määratud tasu suurusest.

  (4) Auditi komitee ja nõukogu muu organi esimehele võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatust 50% suuremat tasu.

§ 5.  Tasu maksmine

  (1) Nõukogu liikmetele makstakse tasu üks kord kuus.

  (2) Nõukogu liikmetele, kes nõukogu otsuste vastuvõtmisel ei osalenud, nõukogu koosoleku toimumise kuu eest tasu ei maksta. Kui samal kuul toimub mitu nõukogu koosolekut, makstakse tasu proportsionaalselt osaletud koosolekute arvuga. Korralduse juhatusele nõukogu liikmele tasu maksmata jätmiseks teeb nõukogu esimees või tema puudumisel koosoleku juhataja pärast nõukogu koosoleku protokolli allkirjastamist.

§ 6.  Nõukogu tegevusest teavitamata jätmine

  (1) Kui «Riigivaraseaduse» § 83 lõikes 1 nimetatud kandidaat on valitud nõukogu esimeheks, võib tasu määranud isik talle tasu maksmise peatada või tasu vähendada proportsionaalselt perioodiga, mil nõukogu esimees ei esita osaluse valitsejale või asutajaõiguste teostajale ja rahandusministrile:
  1) nõukogu koosoleku päevakorda vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist või nõukogu koosoleku protokolli koos koosoleku materjalidega ühe kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku toimumist;
  2) nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse eelnõu samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele või hääletusprotokolli või hääletustulemusi viie tööpäeva jooksul pärast hääletamist.

  (2) Nõukogu esimehele tasu maksmise peatamise aluseks on osaluse valitseja või asutajaõiguste teostaja kirjalik teade äriühingu või sihtasutuse juhatusele, milles näidatakse ära periood, mille eest nõukogu esimehele tasu ei maksta. Ettepaneku nõukogu esimehele tasu maksmise peatamiseks või tasu vähendamiseks võib osaluse valitsejale või asutajaõiguste teostajale teha ka rahandusminister.