Hädaolukorrast või hädaolukorra tekkimise vahetust ohust Siseministeeriumi teavitamise kord

Määrus kehtestatakse «Hädaolukorra seaduse» § 9 lõike 4 alusel.

§ 1.   Reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse asutuste ja juriidiliste isikute kohustused oma ülesannete täitmisel või tegevusalal tekkinud hädaolukorrast või sellise hädaolukorra tekkimise vahetust ohust teavitamisel, nõuded edastatavale teabele ning hädaolukorda lahendavate asutuste ja isikute teabevahetuse korraldus.

§ 2.   Hädaolukorrast teavitamine

  (1) Asutused või juriidilised isikud teavitavad Siseministeeriumi teabe- ja analüüsiosakonda viivitamata telefoni või muu sidevahendi teel oma ülesannete täitmisel või tegevusalal tekkinud hädaolukorrast.

  (2) Eesti Keskkonnauuringute Keskus teavitab keskkonnaministri kehtestatud saasteainete häiretaseme ületamisest ja pikaajalisest piir- või sihtväärtuste ületamisest.

  (3) Justiitsministeerium teavitab ulatuslikust korratusest vanglas.

  (4) Keskkonnaamet teavitab keskkonnaministri kehtestatud sekkumistasemete ületamisest radioaktiivse saastumise korral ülepiirilise tuumaõnnetuse või riigisisese tekkepõhjusega kiirgusõnnetuse tagajärjel.

  (5) Keskkonnainspektsioon teavitab alljärgnevast:
  1) ulatuslik maapinna, pinnaveekogu või põhjavee reostus sisemaal;
  2) ulatuslik rannikureostus (alates 5 tonnist);
  3) keskkonnaministri kehtestatud saasteainete häiretaseme ületamine ja pikaajaline piir- või sihtväärtuste ületamine.

  (6) Lennuamet teavitab paljude kannatanutega (mitmed kümned) õhusõidukiõnnetusest.

  (7) Politseiasutus teavitab alljärgnevast:
  1) massiline (mitmed kümned osalejad) korratus;
  2) mitme (kolm või enam) või paljude (mitmed kümned) inimeste pantvangi võtmine;
  3) põgenike massiline (mitmed kümned) sisseränne riiki;
  4) ulatuslik reostus (alates 10 tonnist) sise- ja territoriaalmeres, majandusvööndis ning Peipsi ja Pihkva järvel;
  5) paljude kannatanutega (mitmed kümned) laevaõnnetus;
  6) laeva kaaperdamine;
  7) paljude kannatanutega (mitmed kümned) õhusõidukiõnnetus;
  8) paljude inimeste (mitmed kümned) tervisekahjustused või hukkumine jää tekkimisel või lagunemisel territoriaalmere lahtedel või piiriveekogudel.

  (8) Päästeasutus teavitab alljärgnevast:
  1) ulatuslik metsa- ja maastikutulekahju (alates 500 ha);
  2) ulatuslik tulekahju või plahvatus tööstus- ja laohoones, sealhulgas ohtlikus ja suurõnnetuse ohuga ettevõttes;
  3) tulekahju, plahvatus või varing, mille tagajärjel on saanud kannatada või vajanud evakueerimist 50 või rohkem inimest;
  4) üleujutus tiheasustusalal;
  5) selline liiklusõnnetus maanteel, mille tagajärjel on sattunud ohtu paljude (mitmed kümned) inimeste elu ja tervis;
  6) paljude kannatanutega (mitmed kümned) reisirongiõnnetus;
  7) paljude kannatanutega (mitmed kümned) või suure looduskeskkonna kahjuga õnnetus ohtlikke aineid vedava rongiga;
  8) paljude kannatanutega (mitmed kümned) õhusõidukiõnnetus maismaal;
  9) paikkonna keemiline, bioloogiline või radioaktiivne saastumine.

  (9) Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus teavitab kindlaks tehtud küberrünnakutest elutähtsa teenuse osutaja või elutähtsa teenuse korraldaja või muu ministeeriumi või selle allasutuse infosüsteemide vastu, mille toimimine on vajalik elutähtsa teenuse osutamiseks.

  (10) Tehnilise Järelevalve Amet teavitab esimese või teise astme raudteeõnnetusest, millega satub ohtu paljude inimeste (mitmed kümned) elu ja tervis või tekib suur keskkonnakahju.

  (11) Terviseamet teavitab alljärgnevast:
  1) epideemia;
  2) massiline mürgistus.

  (12) Veeteede Amet teavitab alljärgnevast:
  1) paljude kannatanutega (mitmed kümned) laevaõnnetus;
  2) laeva kaaperdamine.

  (13) Veterinaar- ja Toiduamet teavitab episootiast.

  (14) Asutus või juriidiline isik teavitab Siseministeeriumi teabe- ja analüüsiosakonda viivitamata ka muust oma ülesannete täitmisel või tegevusalal tekkinud või teatavaks saanud hädaolukorrast.

§ 3.   Hädaolukorra tekkimise vahetust ohust teavitamine

  (1) Asutused või juriidilised isikud teavitavad Siseministeeriumi teabe- ja analüüsiosakonda viivitamata telefoni või muu sidevahendi teel oma ülesannete täitmisel või tegevusalal tekkinud hädaolukorra tekkimise vahetust ohust.

  (2) Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ teavitab enam kui 5000 kliendi elektrivarustuse katkestusest, mille pikkus võib ulatuda prognoositavalt üle 24 tunni.

  (3) Eesti Keskkonnauuringute Keskus teavitab keskkonnaministri kehtestatud saasteainete häiretaseme ületamise vahetust ohust ja pikaajalisest piir- või sihtväärtuste ületamise vahetust ohust.

  (4) Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut teavitab alljärgnevast:
  1) erakordselt külma ilma vahetu oht;
  2) erakordselt kuuma ilma vahetu oht;
  3) eriti raskete lumeolude vahetu oht;
  4) tormi vahetu oht;
  5) üleujutuse vahetu oht.

  (5) Eesti Pank teavitab alljärgnevast:
  1) krediidiasutustes maksete ja arvelduste toimimise katkemine prognoositavalt enam kui 12 tunniks;
  2) krediidiasutustes sularaha kättesaadavuse osaline või täielik katkemine prognoositavalt enam kui 12 tunniks.

  (6) Elering OÜ teavitab enam kui 12-tunnisest prognoositavast elektrivarustuse osalisest või täielikust katkemisest põhivõrgus.

  (7) Fortum Elekter AS teavitab enam kui 5000 kliendi elektrivarustuse katkestusest, mille pikkus võib ulatuda prognoositavalt üle 24 tunni.

  (8) Keskkonnaamet teavitab keskkonnaministri kehtestatud sekkumistasemete ületamise vahetust ohust ülepiirilise tuumaõnnetuse või riigisisese tekkepõhjusega kiirgusõnnetuse korral.

  (9) Keskkonnainspektsioon teavitab alljärgnevast:
  1) ulatusliku maapinna, pinnaveekogu või põhjavee reostuse vahetu oht sisemaal;
  2) ulatusliku rannikureostuse (alates 5 tonnist) vahetu oht;
  3) keskkonnaministri kehtestatud saasteainete häiretaseme ületamise vahetu oht ja pikaajalise piir- või sihtväärtuste ületamise vahetu oht.

  (10) Kohaliku omavalitsuse üksus teavitab alljärgnevast:
  1) kaugküttesüsteemi või -võrgu toimimise täielik katkemine kütteperioodil prognoositavalt enam kui 24 tunniks;
  2) ühisveevärgi või -kanalisatsiooni toimimise täielik katkemine prognoositavalt enam kui 24 tunniks.

  (11) Lennuamet teavitab lennuliikluse osalisest või täielikust katkemisest rahvusvaheliseks regulaarseks lennuliikluseks avatud lennuväljal prognoositavalt enam kui 24 tunniks.

  (12) Lennuliiklusteeninduse AS teavitab aeronavigatsiooniteenuse osalisest või täielikust katkemisest Tallinna lennuinfopiirkonnas prognoositavalt enam kui kolmeks tunniks.

  (13) Maanteeamet teavitab erakorraliste ilmastikutingimuste või õnnetuse tagajärjel liikluse katkemisest riigi põhimaanteedel prognoositavalt enam kui 12 tunniks ning tugimaanteedel prognoositavalt enam kui 24 tunniks.

  (14) Politseiasutus teavitab alljärgnevast:
  1) massilise (mitmed kümned osalejad) korratuse vahetu oht;
  2) põgenike massilise (mitmed kümned) riiki sisserände vahetu oht;
  3) ulatusliku reostuse (alates 10 tonnist) vahetu oht sise- ja territoriaalmeres, majandusvööndis ning Peipsi ja Pihkva järvel;
  4) ulatusliku rannikureostuse (alates 5 tonnist) vahetu oht;
  5) laevaõnnetuse vahetu oht;
  6) paljude kannatanutega (mitmed kümned) õhusõidukiõnnetuse vahetu oht sise- ja territoriaalmeres, majandusvööndis ning Peipsi ja Pihkva järvel;
  7) paljude inimeste (mitmed kümned) tervisekahjustuste või hukkumise vahetu oht jää tekkimisel või lagunemisel territoriaalmere lahtedel või piiriveekogudel.

  (15) Häirekeskus teavitab hädaabiteadete menetlemise osalisest või täielikust katkemisest.
[RT I, 29.12.2011, 138 - jõust. 01.01.2012]

  (16) Rahandusministeerium teavitab riigimaksete osalisest või täielikust katkemisest prognoositavalt enam kui kaheks tööpäevaks.

  (17) Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus teavitab alljärgnevast:
  1) mereraadiosidevõrgu toimimise osaline või täielik katkemine;
  2) oma hallatava telefonivõrgu toimimise osaline või täielik katkemine prognoositavalt enam kui 12 tunniks.

  (18) Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus teavitab operatiivraadiosidevõrgu toimimise osalisest või täielikust katkemisest prognoositavalt enam kui kolmeks tunniks.

  (19) Tehnilise Järelevalve Amet teavitab alljärgnevast:
  1) elutähtsa teenuse osutaja telefonivõrgu, mobiiltelefonivõrgu, andmesidevõrgu, kaabellevivõrgu või ringhäälinguvõrgu, mille kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust, toimimise osaline või täielik katkemine prognoositavalt enam kui 12 tunniks;
  2) õnnetus avalikul raudteeinfrastruktuuril, mille tulemusel on raudteeveoteenus, sealhulgas avalik reisijateveoteenus katkenud prognoositavalt enam kui 24 tunniks.

  (20) Terviseamet teavitab alljärgnevast:
  1) bakteriaalsete või viirusnakkuste ulatuslik levik või selle vahetu oht Eestis, mis võib põhjustada epideemia;
  2) massilise mürgistuse vahetu oht;
  3) piirkondliku või keskhaigla toimimise osaline või täielik katkemine prognoositavalt enam kui 12 tunniks;
  4) kiirabiteenuse ulatuslik katkemine prognoositavalt enam kui kuueks tunniks;
  5) verekeskuste toimimise osaline või täielik katkemine prognoositavalt enam kui 12 tunniks.

  (21) Veeteede Amet teavitab alljärgnevast:
  1) laevaliikluse korraldamise süsteemi toimimise osaline või täielik katkemine prognoositavalt enam kui kuueks tunniks;
  2) rahvusvahelist reisilaevaliiklust või rahvusvahelisi merereise sooritavaid kaubalaevu kogumahutavusega 500 ja enam teenindava sadama toimimise osaline või täielik katkemine prognoositavalt enam kui 24 tunniks.

  (22) Veterinaar- ja Toiduamet teavitab eriti ohtliku loomataudi ulatuslikust ja kiirest levikust või selle vahetust ohust Eestis, mis võib põhjustada episootia.

  (23) VKG Elektrivõrgud OÜ teavitab enam kui 5000 kliendi elektrivarustuse katkestusest, mille pikkus võib ulatuda prognoositavalt üle 24 tunni.

  (24) Asutus või juriidiline isik teavitab Siseministeeriumi teabe- ja analüüsiosakonda viivitamata ka muust oma ülesannete täitmisel või tegevusalal tekkinud või teatavaks saanud hädaolukorra tekkimise vahetust ohust.

§ 4.   Nõuded edastatavale teabele

  (1) Siseministeeriumi teabe- ja analüüsiosakonnale edastatav teave sisaldab järgmisi andmeid hädaolukorra või hädaolukorra tekkimise vahetu ohu kohta:
  1) sündmuse toimumise aeg (kuupäev, kellaaeg või ajavahemik);
  2) sündmuse võimalikult täpne toimumiskoht;
  3) sündmuse lühikirjeldus ning teadaolev või oletatav põhjus;
  4) teadaolevad andmed hukkunute ja kannatanute kohta, sealhulgas võimaluse korral teadaolevad andmed hukkunud või kannatada saanud loomade kohta;
  5) teadaolevad andmed elanike evakueerimise või selle vajaduse kohta;
  6) teadaolevad andmed prognoositava kahju kohta varale ja keskkonnale (võimaluse korral rahalises väärtuses);
  7) teadaolevad andmed prognoositava mõju kohta elutähtsate teenuste toimepidevusele (millised elutähtsad teenused, võimalik mõjutatud elanikkonna ning asutuste ja juriidiliste isikute hulk);
  8) millised asutused ja juriidilised isikud on hädaolukorrast või hädaolukorra tekkimise vahetust ohust teavitatud;
  9) hädaolukorrast või hädaolukorra tekkimise vahetust ohust teavitamist vajavad teised ametiisikud, asutused ja juriidilised isikud.

  (2) Asutus või juriidiline isik, kellel on teavet hädaolukorra või hädaolukorra tekkimise vahetu ohu lõppemise kohta, teavitab sellest kohe Siseministeeriumi teabe- ja analüüsiosakonda.

  (3) Siseministeeriumi teabe- ja analüüsiosakonnal on õigus nõuda asutuselt või juriidiliselt isikult ülevaadet hädaolukorrast või hädaolukorra tekkimise vahetust ohust elektronposti, faksi või muu sidevahendi teel taasesitamist võimaldaval kujul ja saada täpsustusi talle esitatud teabe kohta.

§ 5.   Siseministeeriumi teabe- ja analüüsiosakonna kohustused teabe edastamisel

  Siseministeeriumi teabe- ja analüüsiosakond edastab asutuselt või juriidiliselt isikult saadud teabe hädaolukorra või hädaolukorra tekkimise vahetu ohu kohta viivitamata telefoni või muu sidevahendi teel:
  1) Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni esimehele, tema äraolekul Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni esimehe asetäitjale;
  2) Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni esimehe, tema äraolekul Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni esimehe asetäitja korraldusel kriisikomisjoni liikmetele;
  3) Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni esimehe, tema äraolekul Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni esimehe asetäitja korraldusel teistele asjassepuutuvatele ametiisikutele, asutustele ja juriidilistele isikutele;
  4) hädaolukorra lahendamise plaani alusel konkreetse hädaolukorra lahendamist juhtivale asutusele (juhul, kui info esitaja ja hädaolukorra lahendamise juht on erinevad asutused) ning ministeeriumile, kelle valitsemisalas hädaolukord või selle vahetu oht tekkis või kes on Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras vastutav hädaolukorra lahendamise plaani koostamise eest.

§ 6.   Hädaolukorda lahendavate asutuste ja isikute teabevahetuse korraldus

  (1) Hädaolukorra lahendamisel osalevate asutuste ja isikute teabevahetust hädaolukorra lahendamise ajal koordineerib hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus.

  (2) Hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus tagab hädaolukorra lahendamisel osalevate asutuste ja isikute teavitamise hädaolukorra lahendamisest.

  (3) Hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus edastab hädaolukorra lahendamise ajal Siseministeeriumi teabe- ja analüüsiosakonnale viimase määratud regulaarsusega kuni hädaolukorra lahendamise lõpetamiseni järgmist teavet:
  1) hädaolukorra võimalikult täpne koht;
  2) hädaolukorra lühikirjeldus;
  3) hädaolukorra lahendamist juhtiva asutuse või ametiisiku ning hädaolukorra lahendamiseks moodustatud juhtimisstruktuuride kontaktandmed;
  4) hädaolukorra lahendamisele kaasatud asutused, isikud ja ressursid;
  5) planeeritavad tegevused ja rakendatud abinõud;
  6) hädaolukorra lahendamisega seotud probleemid ja prognoos edaspidiseks;
  7) muudatused hädaolukorra lahendamise juhtimises või lahendamise juhi kontaktandmetes;
  8) hädaolukorra lahendamise või lõppemise aeg.