HALDUSÕIGUSEhitus ja planeerimine

HALDUSÕIGUSEnergeetika

HALDUSÕIGUSLiiklus ja transport

HALDUSÕIGUSSisejulgeolek ja avalik kord

KESKKONNAÕIGUSKeskkonnakaitse

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Tuleohutuse seadus (lühend - TuOS)

Tagasi õigusakti juurde

Legend:
PunaneKustutatud
RohelineLisatud

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2021
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:28.02.2021
Avaldamismärge:RT I, 10.12.2020, 35

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  (1) Tuleohutuse seadus sätestab füüsiliste ja juriidiliste isikute ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja organite (edaspidi isik) kohustused, õigused ja vastutuse tuleohutuse tagamisel ning riikliku järelevalve teostamise.

  (2) Kui tuleohutusnõuded on reguleeritud teises seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis, kohaldatakse käesolevas seaduses sätestatud nõudeid, arvestades teisest seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevaid erisusi.

  (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

  (4) Käesolevas seaduses sätestatud tegevuslubade andmisele ja kehtetuks tunnistamisele, samuti majandustegevusteadete esitamisele kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatut ka juhul, kui loa- või teatamiskohustusega tegevust ei teostata majandustegevusena.
[RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 2.  Mõisted

  (1) Tuleohutusnõue käesoleva seaduse tähenduses on tehniline norm või tegevuspiirang, mille eesmärk on tagada ehitise, seadme töö või isiku tegevuse tuleohutus ning tulekahju puhkemise korral evakuatsiooni ja päästetöö võimalikkus.

  (2) Päästevahend käesoleva seaduse tähenduses on päästetööks kasutatav iseliikuv, teisaldatav või paikne seade, mehhanism või vahend.

  (3) Põlevmaterjal käesoleva seaduse tähenduses on süttiv aine, vedelik või valmistis, mis sädemete ja lahtise leegiga kokkupuutel ning ümbritseva keskkonna kõrge temperatuuri mõjul süttib, levitab tuld ning eraldab soojust, suitsu, mürgiseid gaase ja kuumi või põlevaid tilku.

2. peatükk TULEOHUTUSE TAGAMINE 

1. jagu Isiku kohustused 

§ 3.  Kohustused tuleohutuse tagamisel

  (1) Isik on kohustatud:
  1) järgima tuleohutusnõudeid;
  2) kontrollima tema valduses oleva kinnisasja, ehitise, ruumi, seadme ja nende kasutamise ohutust ja nõuetekohasust (edaspidi enesekontroll);
  3) tagama küttesüsteemi, grillseade ja muude seadmete ja paigaldiste kasutamisel ning küttekoldevälise tule ja tuletöö tegemisel ohutuse inimese elule, varale ja keskkonnale;
  4) tagama ehitises nõutavate päästevahendite ja ehitises nõutavate käesoleva seaduse §-s 30 nimetatud tuleohutuspaigaldiste olemasolu ja korrashoiu;
  5) rakendama tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid ning hoiduma tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju;
  6) tagama ohutu evakuatsiooni;
  7) teavitama isikute elu ja tervist ähvardavast ohust ettevõtte või asutuse juhti ning Päästeametit;
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
  8) rakendama tulekahju leviku takistamiseks ja tulekahju kustutamiseks esmaseid meetmeid;
  9) teadma oma kohustusi tulekahju korral;
  10) tulekahju avastamisel teatama sellest viivitamata Euroopa ühtsel hädaabinumbril 112;
  11) abistama riiklikku järelevalvet teostavat ametiisikut igakülgselt järelevalve teostamisel ja tulekahju tekkepõhjuste väljaselgitamisel, säilitades põhjuste väljaselgitamiseni tulekahju tagajärjel tekkinud olukorra, kui see ei põhjusta edasisi kahjustusi;
  12) täitma riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku ettekirjutusi tähtaegselt.

  (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on ettevõtte või asutuse juht kohustatud:
  1) korraldama töötajale või teenistujale (edaspidi töötaja) enne tööle asumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastava tuleohutuse koolituse ning vähemalt üks kord aastas töötajatele õppuse evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise kohta, kui käesolev kohustus tuleneb käesoleva seaduse § 6 lõikest 3;
  2) tutvustama töötajale tuleohutusnõudeid lähtuvalt tema töö iseloomust ja -kohast ning kontrollima nende täitmist;
  3) tagama töötajatele tuleohutuspaigaldiste ja päästevahendite kättesaadavus ja kasutamisoskus;
  4) teavitama töötajaid võimalikust tuleohust ning tulekahju vältimise meetmetest.

§ 4.  Enesekontrolli tuleohutusaruanne

  (1) Enesekontrolli tuleohutusaruanne (edaspidi tuleohutusaruanne) on dokument, mis peab sisaldama:
  1) andmeid ehitise kohta;
  2) andmeid ehitises toimuva tegevuse kohta;
  3) andmeid tuleohutuspaigaldiste ja päästevahendite korrashoiu kohta;
  4) ettevõtte või asutuse tuleohutuskorraldust;
  5) valmisolekut tulekahju korral;
  6) enesekontrolli käigus avastatud puudusi ja nende kõrvaldamise meetmeid;
  7) muud olulist informatsiooni.

  (2) Ehitise valdaja koostab tuleohutusaruande ehitise kohta, kus esineb kõrgendatud tulekahjuoht, viibib palju inimesi ja võib tekkida suur varaline kahju. Tuleohutusaruanne koostatakse ehitise kohta, mis vastab käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud määruses sätestatud kriteeriumitele.

  (3) Tuleohutusaruanne tuleb esitada üks kord aastas Päästeametile. Tuleohutusaruannet ja muid enesekontrolli andmeid säilitatakse vähemalt viis aastat.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (4) Kriteeriumid, millest lähtuvalt tuleohutusaruande koostamine on kohustuslik, samuti enesekontrollile ja tuleohutusaruandele esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

2. jagu Tuleohutusnõuded 

1. jaotis Ehitise ja selle osa tuleohutusnõuded 

§ 5.  Ehitise ja selle osa tuleohutusnõuded

  (1) Kohaliku omavalitsuse üksus võib ehitusseadustikus sätestatud ehitus- või kasutusloa anda, kui Päästeamet on kooskõlastanud ehitusprojekti või kasutusloa andmise ehitise kohta, mille kohta on õigusaktiga kehtestatud tuleohutusnõuded.

[RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]

  (2) Kasutusel mitteolevate ehitiste välisseintes olevad ning keldri ja pööningu ukse-, akna- ja muud avad peab sulgema või tõkestama muul viisil neisse kõrvaliste isikute sissepääsu.

  (3) Ehitise kasutamisel tuleb tagada, et suitsu ja tule leviku takistamiseks ette nähtud ehitise osa täidaks oma otstarvet.

  (4) Ehitises suitsetamisel, lahtise leegi, seadmete ja paigaldiste kasutamisel ning muude tuleohtlike tegevuste tegemisel tuleb vältida tulekahju tekitamist.

[RT I, 16.04.2013, 2 - jõust. 26.04.2013]

§ 6.  Evakuatsiooninõuded

  (1) Piiratud kinnisasjalt või ehitisest peab olema tagatud evakuatsioon ning kergesti läbitav evakuatsioonitee.

  (2) Ehitises, kus on nõutud rohkem kui üks evakuatsiooni- või hädaväljapääs ning evakuatsioonitee, tuleb need tähistada vastava tuleohutusmärgiga.

  (3) Tuleohutusaruande esitamise kohustusega asutuses või ettevõttes tuleb koostada tulekahju korral tegutsemise plaan ning üks kord aastas korraldada evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppus.

  (4) Tulekahju korral tegutsemise plaanile ning evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppuse korraldamisele esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

2. jaotis Küttesüsteemi tuleohutusnõuded 

§ 7.  Küttesüsteem, kütteseade ja küttekolle

  (1) Küttesüsteem koosneb kütteseadmest, ühenduslõõrist ja korstnast ning muudest selle olulistest osadest.

  (2) Kütteseade on seade, mis tekitab välisõhku juhtimist vajavaid põlemissaadusi.

  (3) Küttekolle on kütteseadme osa, mis on ette nähtud tahke, vedela või gaasilise kütuse põletamiseks ja mis on ühendatud ehitise suitsulõõriga.

§ 8.  Küttesüsteemi projekteerimine, paigaldamine, kontrollimine, hooldamine ja kasutamine

  (1) Küttesüsteem tuleb projekteerida ja paigaldada ning seda tuleb kontrollida ja hooldada vastavalt tehnilisele normile ja tootja juhisele ning ohutusnõuetes ettenähtule selliselt, et küttesüsteem täidaks oma otstarvet ja oleks välistatud tulekahju tekkimine ning plahvatuse või muu õnnetuse toimumine.

  (2) Küttesüsteemi paigaldamisel ja projekteerimisel ei tohi suitsu juhtimiseks kasutada ventilatsioonilõõri.

  (3) Küttesüsteem peab paiknema seina, lae ning põlevmaterjalide ja -ainete suhtes kaugusel, mis välistab materjalide süttimise soojuskiirguse või kuuma õhu liikumise tõttu.

  (4) Kasutada võib üksnes tehniliselt korras, terviklikku ja ohutut küttesüsteemi.

  (5) Küttesüsteemi võib kasutada üksnes ettenähtud otstarbel ja koormusega ning selles võib põletada üksnes sellele küttesüsteemile ettenähtud kütust.

  (6) Kui küttesüsteemi kasutamisel tekib tahma, peab korstnat ja ühenduslõõri puhastama vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui küttesüsteemi dokumentatsioonis on ette nähtud. Puhastamissagedus peab välistama tahmapõlengu ohu. Korstna ja ühenduslõõri puhastamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 11 nõuetest.

§ 9.  Tahkekütusel töötava kütteseadme ning korstna ja ühenduslõõri ehitamine ja paigaldamine

  (1) Tahkekütusel töötava ahju, kamina, pliidi või muu kütteseadme (edaspidi ahi, kamin või pliit) ning korstna ja ühenduslõõri võib kutse- ja majandustegevusena ehitada või paigaldada pädev isik, kellel on pottsepa kutsetunnistus.
[RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]

  (2) Ühe korteriga elamus ja selle teenindamiseks vajalikus hoones või kuni 60-ruutmeetrise ehitisealuse pinnaga ja kuni viie meetri kõrguses muus hoones võib enda tarbeks ahju, kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri ehitada või paigaldada ka pottsepa kutsetunnistuseta isik, järgides küttesüsteemi ehitamise nõudeid.
[RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]

  (3) [Kehtetu - RT I, 30.12.2015, 1 - jõust. 18.01.2016]

§ 10.  Ahju, kamina ja pliidi kasutamine

  (1) Ahju, kamina või pliidi kütmisel tuleb tuleohu vältimiseks tagada kogu kütmise aja jooksul ning vahetult pärast kütmise lõpetamist selle kontroll. Kontrolli võib asendada käesoleva seaduse § 30 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tuleohutuspaigaldiste kasutamisega.

  (2) Keelatud on ahju, kamina või pliidi koldes süüdata tuld põlevvedeliku abil.

  (3) Kütus või põlevmaterjal tuleb ahju, kamina või pliidi kasutamisel paigutada neist ohutusse kaugusesse.

§ 11.  Ahju, kamina ja pliidi ning korstna ja ühenduslõõri puhastamine

  (1) Kasutusel olevat ahju, kaminat või pliiti ning nende korstnat ja ühenduslõõri peab puhastama vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini, kui nende dokumentatsioonis on ette nähtud. Kui dokumentatsioon puudub või kui dokumentatsioonis ei ole ette nähtud muud sagedust, siis tuleb neid puhastada vähemalt üks kord aastas. Puhastamissagedus peab välistama tahmapõlengu ohu.

  (2) Ehitise valdaja peab võimaldama korstnapühkija juurdepääsu ahju, kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri puhastamiseks vajalikesse ruumidesse või ehitise osale ning tagama nendele juurdepääsuks vajalikud vahendid.

  (3) Ahju, kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri puhastamise teenust võib kutse- ja majandustegevusena osutada pädev isik, kellel on korstnapühkija kutsetunnistus.
[RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]

  (4) Ühe korteriga elamus ja selle teenindamiseks vajalikus hoones või kuni 60-ruutmeetrise ehitisealuse pinnaga ja kuni viie meetri kõrguses mitteelamus võib ahju, kaminat või pliiti ning korstnat ja ühenduslõõri enda tarbeks puhastada, välja arvatud põletada tahma suitsulõõrides, ka korstnapühkija kutsetunnistuseta isik, järgides küttesüsteemide puhastamise nõudeid.
[RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul peab üks kord viie aasta jooksul ahju, kaminat või pliiti ning nende korstnat ja ühenduslõõri puhastama korstnapühkija kutsetunnistusega isik, kes väljastab küttesüsteemi tehnilise seisukorra ning ohutuse kohta korstnapühkimise akti.

  (6) [Kehtetu - RT I, 30.12.2015, 1 - jõust. 18.01.2016]

  (7) Ehitise valdaja peab ahju, kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri puhastamise kohta pidama arvestust ja säilitama korstnapühkija akti korstnapühkimise kohta järgmise korstnapühkimise akti saamiseni.

  (8) Ahju, kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri puhastamise käigus avastatud tuleohutusnõude rikkumisest ja tuleohust peab korstnapühkija kirjalikult teavitama valdajat ja Päästeametit kümne päeva jooksul alates puhastamise päevast.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (9) Ahju, kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri puhastamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

3. jaotis Tuletöö tuleohutusnõuded 

§ 12.  Tuletöö

  (1) Tuletöö on:
  1) gaaskeevitustöö;
  2) elekterkeevitustöö;
  3) põlevvedelikuga metalli lõikamine;
  4) ketaslõikuriga metalli lõikamine;
  5) bituumeni ja muu põlevmastiksi kuumutamine ja kasutamine;
  6) gaasleegi kasutamine;
  7) muu tegevus, mille käigus kasutatakse leeki, tekivad sädemed või temperatuur, mille mõjul võib süttida ümbritsev põlevmaterjal, tekitades sellega reaalse tuleohu.

  (2) Käesoleva seaduse tähenduses ei käsitata tuletööna küttekolde kasutamist või küttekoldevälise tule tegemist ja grillseadme kasutamist.

§ 13.  Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded

  (1) Tuletöö tegemisel tuleb vältida tulekahju tekkimist ning kasutada meetmeid tulekahju tekkimise võimaluse vähendamiseks, tulekahju kiireks avastamiseks, tule leviku tõkestamiseks ja selle kiireks kustutamiseks.

  (2) Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (3) Tuletöö tegemisel tuleb tagada pidev järelevalve.

§ 14.  Tuletööd tegev isik

  (1) Tuletööd võib majandustegevusena osutada isik, kellel on kutsetunnistus või kes on läbinud tuletööde tegemise koolituse ja kellel on tuletöötunnistus.

  (2) Füüsiline isik võib ohutust tagades teha enda tarbeks oma valduses oleval piiratud või tähistatud kinnisasjal, ehitises või ruumis tuletööd ilma tuletöötunnistust omamata.

  (3) Tuletööd võib majandustegevusena teha ohutusnõudeid järgides välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Päästeamet.
[RT I, 30.12.2015, 1 - jõust. 18.01.2016]

  (4) Tuletööde tegemise koolituse ja tuletöötunnistuse nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

4. jaotis Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise tuleohutusnõuded 

§ 15.  Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise tuleohutusnõuded

  (1) Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise koha ümbrus peab olema puhastatud selliselt, et oleks takistatud tule levik.

  (2) Küttekoldevälise tule tegemisel ja grillimisel tuleb arvestada ümbruse ja ilmastikutingimuste mõju tuletegemise ohutusele.

  (3) Küttekoldevälise tule tegemise juures peab olema piisaval hulgal esmaseid tulekustutusvahendeid või muid tule kustutamiseks kasutatavaid vahendeid, arvestades ohustatud ehitisi või looduskeskkonda.

  (4) Lõkke tegemisel ja grillseadme kasutamisel tuleb tagada pidev järelevalve. Pärast lõkke tegemist või grillseadme kasutamist tuleb põlemisjäägid lasta täielikult ära põleda, summutada või kustutada need veega.

  (5) Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise kohale esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

5. jaotis Metsa- ja muu taimestikuga kaetud ala tuleohutusnõuded 

§ 16.  Metsa- ja muu taimestikuga kaetud ala tuleohutusnõuded ning tuleohtlik aeg

  (1) Päästeamet määrab tuleohtliku aja ja piirkonna, kus metsa- ja muu taimestikuga ning turbapinnasega alal on keelatud:
  1) küttekoldevälise tule tegemine, välja arvatud selleks ettevalmistatud kohas;
  2) kuluheina ja roostiku põletamine;
  3) muu tegevus, mis võib põhjustada tulekahju.

  (2) Päästeamet määrab suure tuleohuga aja ja piirkonna, kus on metsas keelatud küttekoldevälise tule tegemine, grillseadme kasutamine, suitsetamine või võõras metsas viibimine.

  (3) Tuleohtliku ning suure tuleohuga aja alguse ja lõpu määramise korralduse teeb Päästeamet avalikult teatavaks ning see jõustub väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisele järgneval päeval.

[RT I, 16.04.2013, 2 - jõust. 26.04.2013]

  (4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt ei ole määratud tuleohtlikku aega ja piirkonda, siis kuluheina põletamine on lubatud ainult kaitstavatel loodusobjektidel. Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega kaitstavate loodusobjektide tuleohutusnõuded.

§ 17.  Maaomaniku kohustused metsaga kaetud alal

  (1) Maaomanik on kohustatud:
  1) rajama metsaga kaetud alale tuletõkestusribad ja -vööndid ning neid hooldama, välja arvatud looduskaitseseaduse alusel määratud kaitsealadel, kui see tuleneb käesoleva paragrahvi lõikest 2;
  2) valmistama ette ja tähistama olemasolevad suitsetamise ja lõkke tegemise kohad ning transpordivahendi peatuskohad;
  3) tähistama olemasolevad veevõtukohad, hoidma juurdepääsuteed sõidetavad ja tagama muud tulekahju kustutamiseks vajalikud tehnilised tingimused;
  4) suure tuleohu korral ja Päästeameti korraldusel panema nähtavatele kohtadele välja teated lõkke tegemise keelu kohta.

  (2) Tuletõkestusribade ja -vööndite rajamise nõuded ning nõuded tuletõkestusribale ja -vööndile kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 18.  Riigimetsa majandaja kohustused

  Riigimetsa majandaja on kohustatud korraldama riigimetsas tuleohtlikul ajal valve, et tagada viivitamatult tulekahju avastamine, sellest Euroopa ühtsel hädaabinumbril 112 teatamine ja tulekahju kustutamiseks esmaste meetmete rakendamine.

6. jaotis Põlevmaterjali ladustamise tuleohutusnõuded 

§ 19.  Põlevmaterjali hoidmisele esitatavad nõuded

  (1) Põlevmaterjali ei tohi hoida ehitises, selle all või vahetus läheduses selliselt, et see põhjustaks tuleohu või raskendaks päästetööd.

  (2) Jäätmete hoiukoht peab paiknema põlevmaterjalist või süttiva pinnakihiga ehitisest või mis tahes tulepüsivusega ehitise välisseinas olevast ukse-, akna- või muust avast ohutus kauguses.

  (3) Ehitises võib hoida ja kasutada hoone kütmiseks mõeldud põlevvedelikku või tuleohtlikku gaasi või muud plahvatusohtlikku põlevmaterjali, kui nende hoidmisel või kasutamisel on täidetud ehitisele ettenähtud nõuded.

  (4) Põlevmaterjali peab piiratud või tähistatud kinnisasjal, ehitises või ruumis paigutama vastavalt ohtlike ainete hoidmise ühtesobivusele.

  (5) Põlevmaterjali ladustamine või mootorsõiduki või muude sõidukite parkimine ehitiste vahelise tuleohutuskuja alal ei tohi ehitistele tekitada täiendavat tuleohtu ega takistada päästetööd.

  (6) Laoplatsil peab põlevmaterjali paigutama sellisesse kohta ja sellises koguses, nagu on laohoone või -platsi plaanis määratud. Plaani peab panema välja laohoone või -platsi sissekäigu juurde nähtavale kohale. Tootmis- ja laohoones märgitakse läbikäigu piir ja materjali põrandale ladustamise koht hästi nähtava piirjoonega.

  (7) Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

7. jaotis Avaliku ürituse tuleohutusnõuded 

§ 20.  Avalik üritus

  Avalik üritus on avalikus kohas toimuv ja avalikkusele suunatud lõbustusüritus, võistlus, etendus, kaubandusüritus või muu sellesarnane inimeste kogunemine, mis ei ole koosolek.

§ 21.  Avaliku ürituse tuleohutusnõuded

  (1) Avalikku üritust võib korraldada ettenähtud arvu evakuatsiooniteede ja -pääsudega ehitises või selle osas ning maksimaalselt nii suurele inimeste arvule, kui palju on antud ehitises ette nähtud.

  (2) Kui avalik üritus toimub üle 200 istekohaga ruumis, siis peavad istmed ja istmeread olema omavahel ühendatud või peab ühendama istmed põranda külge selliselt, et oleks tagatud ohutu evakuatsioon.

  (3) Ehitises toimuva avaliku ürituse ajal ei tohi vähendada vaatesaalis ridadevahelise läbikäigu laiust ega paigutada läbikäiguteele lisaistet.

  (4) Avalikul üritusel tuleb tagada kõigi inimeste kiire teavitamine võimaliku ohu korral.

§ 22.  Avaliku ürituse korraldamine selleks otstarbeks mitte ettenähtud ehitises ja alal

  (1) Päästeametiga kooskõlastatult võib korraldada:
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
  1) üle 150 osalejaga avaliku ürituse selleks otstarbeks mitte ettenähtud ehitise siseruumides, kui on tagatud ohutu evakuatsioon;
  2) üle 300 osalejaga avaliku ürituse ajutises ehitises või atraktsioonidel, kui on tagatud ohutu evakuatsioon.

  (2) Enne avaliku ürituse korraldamist selleks mitte ettenähtud ehitises või ajutise ehitise ning atraktsioonide paigaldamisel on avaliku ürituse korraldaja kohustatud kontrollima:
  1) üritusega seotud ruumi, ehitise või ajutise ehitise ning atraktsioonide üldist tuleohutusseisundit;
  2) evakuatsiooni- või hädaväljapääsu ning evakuatsioonitee tähistatust tuleohutusmärgiga;
  3) evakuatsioonitee ja -pääsu kasutamisvalmidust ja vastavust avaliku ürituse osalejate arvule;
  4) ettenähtud tuleohutuspaigaldiste olemasolu ja nende korrasolekut;
  5) päästevahendite olemasolu ja kasutusvalmidust;
  6) ruumis olevate seadmete seisukorda ja tööd;
  7) muid asjaolusid, mis võivad põhjustada tulekahju.

  (3) Avaliku ürituse korraldamisel selleks otstarbeks mitte ettenähtud ehitises või ajutise ehitise ning atraktsioonide paigaldamise kohta tuleb koostada asendiplaan, millel märgitakse evakuatsiooniteed ja päästesõidukite sisenemisteed. Asendiplaan tuleb esitada asukohajärgsele päästekeskusele.

8. jaotis Tuletõrje veevarustuse tuleohutusnõuded 

§ 23.  Tuletõrje veevarustus

  (1) Tuletõrje veevarustus (edaspidi veevarustus) on tehniliste vahendite ja rajatiste kogum, mis tagab kustutusvee saamise ja andmise tulekahju puhkemisel. Veevarustuse all käsitatakse:
  1) ühisveevärk koos tuletõrjehüdrantidega;

[RT I, 16.04.2013, 2 - jõust. 26.04.2013]
  2) tehisveekogud ja tuletõrjeveereservuaarid;
  3) looduslikud veekogud.

  (2) Ehitisel peab olema tulekahju kustutamiseks vajalik veevarustus.

  (3) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega nõuded tuletõrje veevarustusele.

§ 24.  Tuletõrje veevõtukohale esitatavad nõuded

  (1) Tuletõrje veevõtukoht on aastaringselt kasutatav tuletõrjehüdrant või muu rajatis veemahuti, loodusliku või tehisveekogu juures, mille kaudu saab auto- või mootorpumpade abil kustutusvett.

  (2) Tuletõrje veevõtukohale peab olema tagatud:
  1) aastaringne juurdepääs ning kasutamise valmidus;
  2) tulekahju kustutamiseks vajalik veekogus või vooluhulk;
  3) tähistatus vastavalt tehnilisele normile või õigusaktile.

§ 25.  Veevarustuse projekteerimisele ja korrashoiule esitatavad nõuded

  (1) Veevarustus tuleb projekteerida ja korras hoida vastavalt tehnilisele normile.

  (2) Veevarustuse tehnilise korrashoiu tagab valdaja.

§ 26.  Tuletõrjehüdrandi korrashoid

  (1) Tuletõrjehüdrandi korrashoiu tagab veetorustiku valdaja. Tuletõrjehüdranti teenindava torustiku ja pumpla korrashoiu ning piisava kustutusvee hulga tagab vee-ettevõtja.

  (2) Veetorustiku valdaja kontrollib tuletõrjehüdrandi tehnilist seisukorda pärast paigaldamist ja perioodiliselt tootja poolt ettenähtud sagedusega või vähemalt üks kord kahe aasta jooksul.

  (3) Tuletõrjehüdrandi tüübi valiku, paigaldamise, tähistamise ja korrashoiunõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

9. jaotis Muud tuleohutusnõuded 

§ 27.  Seadmele ja paigaldisele esitatavad nõuded

  (1) Seadme ja paigaldise paigaldamisel, kasutamisel, hooldamisel ja kontrollimisel tuleb vältida tuleohtu ning juhinduda tootja kasutusjuhendist ja õigusaktidest.

  (2) Keelatud on kasutada tuleohtu põhjustada võiva rikkega seadet ja paigaldist.

§ 28.  Raudteetranspordi ja tsiviillennunduse ning veesõiduki ja allmaarajatise tuleohutusnõuded

  (1) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada tuleohutusnõuded raudteetranspordile ja tsiviillennundusele ning veesõidukile.

  (2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada tuleohutusnõuded allmaarajatisele.

§ 29.  Kaitseväe ja Kaitseliidu tuleohutusnõuded
[RT I, 12.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

  Kaitseväe ja Kaitseliidu tuleohutusnõuded võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 12.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

10. jaotis Plahvatusohutsooni nõuded 
[RT I, 23.03.2015, 4 - jõust. 01.07.2015]

§ 291.  Plahvatusohutsooni nõuded

  (1) Isik, kelle tegevus toob kaasa plahvatusohtliku keskkonna tekke, peab määrama plahvatusohutsoonid ning kasutama vaid vastavas plahvatusohutsoonis kasutamiseks ettenähtud plahvatusohutsooni seadmeid, kaitsesüsteeme, komponente ja tarvikuid.

  (2) Nõuded plahvatusohutsoonide määramisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (3) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada ohutusnõuded plahvatusohtlikku keskkonda tekitava tegevuse kohta.
[RT I, 23.03.2015, 4 - jõust. 01.07.2015]

§ 292.  Käesolevas jaotises kasutatavad terminid

  (1) Plahvatusohtlik keskkond on põlevaine ja atmosfääritingimustele vastava õhu segu gaasi, auru, udu või tolmuna, milles põlemine levib süttimise järel kogu põlemata segule.

  (2) Plahvatusohutsoon on keskkond, mis võib muutuda plahvatusohtlikuks kohapealsete olude ja kasutustingimuste tõttu.

  (3) Plahvatusohutsooni seade on masin, aparaat, kohakindel või teisaldatav seade või selle juhtimiskomponent või detail ja avastamis- või summutamissüsteem, mis eraldi või koos on ette nähtud aine töötlemiseks või energia tekitamiseks, ülekandmiseks, hoidmiseks, mõõtmiseks, juhtimiseks või muundamiseks ning mis võib tekitada plahvatuse omaenda potentsiaalsest süüteallikast põhjustatuna.

  (4) Kaitsesüsteem on seade, mis on mõeldud algplahvatuse viivitamatuks peatamiseks või plahvatuse mõju piiramiseks ja mis lastakse turule eraldi, kasutamiseks autonoomse süsteemina, ning mis ei ole komponent.

  (5) Komponent on mis tahes oluline osa plahvatusohutsooni seadme või kaitsesüsteemi ohutu töö tagamiseks ja sellel puudub iseseisev funktsioon.

  (6) Tarvik on ohutus-, kontroll- või reguleerimisseade, mis on ette nähtud kasutamiseks väljaspool plahvatusohutsooni, kuid on plahvatusohu vältimise seisukohalt vajalik plahvatusohutsooni seadme või kaitsesüsteemi ohutu töötamise tagamiseks.
[RT I, 23.03.2015, 4 - jõust. 01.07.2015]

3. jagu Tuleohutuspaigaldis 

§ 30.  Tuleohutuspaigaldis

  (1) Tuleohutuspaigaldis on:
  1) autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur;
  2) autonoomne tulekahjusignalisatsioonisüsteem;
  3) automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem;
  4) automaatne tulekustutussüsteem;
  5) turvavalgustus;
  6) piksekaitse;
  7) suitsu ja soojuse eemaldamise seadmestik;
  8) tuletõrje voolikusüsteem;
  9) muu seade ja tehnosüsteem, mis on mõeldud tulekahju avastamiseks, tule ja suitsu leviku takistamiseks ning ohutuks evakuatsiooniks ja päästetööks.

  (2) Tulekustuti suhtes kohaldatakse tuleohutuspaigaldise kohta käivaid sätteid.

§ 31.  Tuleohutuspaigaldise omaniku kohustused

  Tuleohutuspaigaldise omanik peab:
  1) tagama tuleohutuspaigaldise korrashoiu ja katkematu toimepidevuse;
  2) korraldama ettenähtud juhtudel tuleohutuspaigaldise vaatlust, kontrolli ja hooldust;
  3) omama dokumentatsiooni tuleohutuspaigaldise ja selle kontrolli ning hoolduse kohta.

1. jaotis Tuleohutuspaigaldise paigaldamisele ja korrashoiule esitatavad nõuded 

§ 32.  Tuleohutuspaigaldise projekteerimisele, paigaldamisele, kontrollimisele ja hooldamisele esitatavad nõuded

  (1) Tuleohutuspaigaldis tuleb projekteerida ja paigaldada ning seda kontrollida ja hooldada vastavalt tehnilisele normile ja tootja juhisele ning ohutusnõuetes ettenähtule selliselt, et tuleohutuspaigaldis täidaks oma otstarvet.

  (2) Tuleohutuspaigaldise võib turule lasta või kasutusele võtta, kui see vastab tehnilises normis sätestatud tingimustele.

  (3) Elamu või korteri omanik peab elamu või korteri vähemalt ühe ruumi varustama autonoomse tulekahjusignalisatsioonianduriga.

  (4) Tuleohutuspaigaldistele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule esitatavad nõuded võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (5) Nõuded tulekustutitele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 33.  Teatamiskohustus ja majandustegevuse nõuded

  (1) Majandustegevusteate peab esitama järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
  1) tulekustuti hooldamine;
  2) tuletõrje voolikusüsteemi kontrollimine ja hooldamine;
  3) automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi projekteerimine, ehitamine ja hooldamine;
  4) automaatse tulekustutussüsteemi projekteerimine, ehitamine ja hooldamine.

[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusaladel tegutseva isiku vastutav spetsialist peab vastama käesoleva seaduse §-s 34 sätestatud nõuetele.
[RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 34.  Vastutav spetsialist

  (1) Vastutav spetsialist on füüsiline isik, kes:
  1) on pädev juhtima ja kontrollima automaatse tulekahjusignalisatsiooni- ja automaatse tulekustutussüsteemi projekteerimist, ehitamist ning nende hooldamist, tulekustuti hooldamist ning tuletõrje voolikusüsteemi kontrollimist ja hooldamist;
  2) on käesoleva seaduse §-s 33 nimetatud isikuga lepingulises suhtes, et oleks tagatud käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimine.

  (2) Vastutaval spetsialistil peab olema automaatse tulekahjusignalisatsiooni- ja automaatse tulekustutussüsteemi projekteerimiseks, ehitamiseks ja hooldamiseks omistatud kutse kutseseaduse tähenduses, mille kohaselt isik korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle töö eest.

  (3) Vastutaval spetsialistil peab olema tulekustuti hooldamiseks ning tuletõrje voolikusüsteemi kontrollimiseks ja hooldamiseks erialane ettevalmistus ning vähemalt kolmeaastane töökogemus selles valdkonnas.

  (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kutse on omandatud mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis, siis tunnustatakse seda vastavalt välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele.

§ 35.  Registreerimismenetlus
[Kehtetu - RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

2. jaotis Tulekahjuteate edastamine Häirekeskusesse 

§ 36.  Automaatsesse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tuleva tulekahjuteate edastamine Häirekeskusesse

  (1) Ehitise omanik, kelle ehitisele tuleb paigaldada automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem, peab tagama automaatsesse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tuleva tulekahjuteate automaatse edastamise Häirekeskusesse.

  (2) Automaatsesse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tuleva tulekahjuteate peab automaatselt edastama Häirekeskusesse ehitiselt, kus esineb kõrgendatud tulekahjuoht, viibib palju inimesi ja kus võib tekkida suur varaline kahju ning mis vastab käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud määruses sätestatud kriteeriumitele.

  (3) Ehitistel, kus on tagatud automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi keskseadme juures pidev valve, võib seadistada automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi sellise viivitusega, et esmajärjekorras saab tulekahjust teada valvepersonal. Kui valvepersonal määratud viivituse jooksul, mis ei või kesta kauem kui kolm minutit, ei ole häiret tühistanud, edastatakse tulekahjuteade Häirekeskusesse.

  (4) Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi valdaja vastutab valehäire ennetamise eest, võttes tarvitusele meetmed valehäire ärahoidmiseks automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi toimimist katkestamata.

  (5) Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi valehäire on muudest faktoritest kui tulekahjust põhjustatud häire.

  (6) Ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 37.  Automaatse tulekahjuteate edastaja kohustused

  (1) Automaatne tulekahjuteate edastaja on sideettevõtja, kes peab vastama elektroonilise side seaduses sideettevõtjale sätestatud nõuetele.

  (2) Tulekahjuteate edastaja vastutab:
  1) automaatsele teateedastussüsteemile esitatud nõuete täitmise eest;
  2) automaatse teateedastussüsteemi katkematu toimimise jälgimise eest;
  3) automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi omaniku teavitamise eest automaatse teateedastussüsteemi rikete ilmnemisel ning rikete likvideerimise eest.

3. peatükk RIIKLIKU JÄRELEVALVE TEOSTAJAD JA RAKENDATAVAD MEETMED 

§ 38.  Riikliku järelevalve teostajad

  (1) Käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostavad riiklikku järelevalvet:
  1) Päästeamet – kogu riigi territooriumil;
  2) [kehtetu - RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
  3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet – raudteetranspordi ja allmaarajatiste tuleohutusnõuete alal ning plahvatusohutsooni kohta kehtestatud nõuete üle;
[RT I, 12.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]
  4) Transpordiamet – tsiviillennunduse ja veesõidukite, sealhulgas ujuvdokkide tuleohutusnõuete alal;
[RT I, 10.12.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]
  5) [Kehtetu - RT I, 10.12.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]
  6) Kaitseministeerium – kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljadel;
  7) Keskkonnaamet – metsa- ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuete alal.

[RT I, 10.07.2020, 2 - jõust. 01.01.2021]

  (2) Päästeamet teostab riiklikku järelevalvet käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3–6 nimetatud ja muudes seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tuleohutusnõuete täitmise üle ainult edasilükkamatutel juhtudel.

[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (3) Päästeamet teostab riiklikku järelevalvet metsa- ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuete täitmise üle käesoleva seaduse § 16 kohaselt määratud suure tuleohu korral.

[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 39.  Riikliku järelevalve erimeetmed
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 45, 46, 50, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 391.  Riikliku järelevalve erisused

  (1) Päästeamet võib kaasata eksperte tuleohutuse hindamiseks, kui ehitise, seadme, tegevuse või ehitusmaterjali kohta ei ole Eestis asjaomaseid norme. Ekspertide kaasamisega seotud kulud tasub seadet omav või ehitist ehitada või kasutada sooviv isik.

  (2) Korrakaitseorgani ametiisik võib siseneda valdaja teadmisel ja juuresolekul tema valduses olevale piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse, eluruumi ja ruumi ka tulekahju tekkepõhjuse väljaselgitamiseks. Tulekahju tekkepõhjuse väljaselgitamise eesmärgil võib valdaja juuresviibimiseta nimetatud objektidele siseneda üksnes siis, kui valdaja on varem määranud omapoolse isiku juuresviibimiseks. Juhul kui määratud isik ei saa samuti tulekahju tekkepõhjuste väljaselgitamise juures viibida, piisab valdaja nõusolekust nimetatud objektidele sisenemiseks. Valdaja teadmiseta ja talle juuresviibimise võimalust andmata võib nimetatud objektidele siseneda üksnes siis, kui see on vajalik päästetööks.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 40.  Sunniraha määr
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 3200 eurot.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 41.  Ekspertiis
[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

4. peatükk VASTUTUS 

§ 42.  Enesekontrolli teostamata jätmine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 43.  Enesekontrolli tuleohutusaruande esitamata jätmine ja selles valeandmete esitamine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 44.  Tuleohutusnõuete rikkumine
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (1) Ehitise, küttesüsteemi, tuletöö või seadme tuleohutusnõuete, samuti koldevälise tule või grillimise tuleohutusnõuete rikkumise eest, kui sellega kaasnes tulekahju või tulekahju tekkimise oht või takistati ohutut evakuatsiooni, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

§ 45.  Küttesüsteemi tuleohutusnõuete rikkumine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 46.  Tuletöö tuleohutusnõuete rikkumine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 47.  Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise tuleohutusnõuete rikkumine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 48.  Põlevmaterjali ladustamise tuleohutusnõuete rikkumine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 49.  Avaliku ürituse tuleohutusnõuete rikkumine

  (1) Avaliku ürituse tuleohutusnõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

§ 50.  Tuleohutuspaigaldise projekteerimis-, paigaldamis-, kontrollimis- ja hooldamisnõuete rikkumine

  (1) Tuleohutuspaigaldise projekteerimis-, paigaldamis-, kontrollimis- ja hooldamisnõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

§ 51.  Tuleohutuspaigaldise toimepidevuse tagamata jätmine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 52.  Elamu ja korteri autonoomse tulekahjusignalisatsioonianduriga varustamata jätmine

  (1) Elamu või korteri autonoomse tulekahjusignalisatsioonianduriga varustamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

§ 53.  Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi keskseadmesse tuleva tulekahjuteate edastamata jätmine Häirekeskusesse
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 54.  Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi valehäire põhjustamine

  (1) Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi valehäire teadvalt põhjustamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot.
[RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

§ 55.  Tuletõrje veevarustuse tuleohutusnõuete rikkumine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 56.  Seadmele ja paigaldisele esitatavate tuleohutusnõuete rikkumine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 561.  Lühimenetluses menetletavad väärteod ja kohaldatavad mõjutustrahvi määrad

  (1) Kohtuväline menetleja kohaldab väärteomenetluse alustamisel lühimenetlust käesoleva seaduse:
  1) § 44 lõikes 1 sätestatud väärteokoosseisu korral, kui rikuti käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 või 4, § 6 lõikes 1, § 8 lõikes 4 või 6, § 10 lõikes 3 või § 15 lõikes 1, 2 või 4 sätestatud nõudeid;
  2) § 50 lõikes 1 sätestatud väärteokoosseisu korral.

  (2) Käesoleva seaduse § 44 lõikes 1 ja § 50 lõikes 1 sätestatud väärteo korral määratakse mõjutustrahv suurusega 40 eurot.
[RT I, 31.05.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

§ 57.  Menetlus

  Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Päästeamet.
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

5. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 58.  Enne tuleohutuse seaduse jõustumist toimepandud väärteo kvalifitseerimine kohtu ja kohtuvälise menetleja menetluses olevas väärteoasjas

  (1) Enne tuleohutuse seaduse jõustumist toimepandud tegu, mis on väärteona karistatav ka tuleohutuse seaduse või muu seaduse järgi, kvalifitseeritakse selle toimepanemise ajal kehtinud päästeseaduse või muu väärteo koosseisu ettenägeva seaduse vastava paragrahvi järgi.

  (2) Karistuse kohaldamisel pärast tuleohutuse seaduse jõustumist enne selle jõustumist toimepandud väärteo eest lähtutakse väärteo toimepanemise ajal kehtinud päästeseaduse vastavas paragrahvis sätestatud karistusest, kui see näeb ette kergema karistuse.

§ 581.  Tuletöötunnistuse kehtivus

  Enne 2010. aasta 1. septembrit väljaantud tuletöötunnistus on kehtiv kuni selle kehtivusaja lõppemiseni, kuid kõige kauem viis aastat tuleohutuse seaduse jõustumisest arvates.
[RT I, 16.04.2013, 2 - jõust. 26.04.2013]

§ 59.  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 60.  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 61.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2010. aasta 1. septembril.

  (2) Käesoleva seaduse § 4 lõiked 1–3 ning §-d 9 ja 14 jõustuvad 2012. aasta 1. jaanuaril.

  (3) Käesoleva seaduse § 60 jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2023
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 16.12.2022, 20

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  (1) Tuleohutuse seadus sätestab füüsiliste ja juriidiliste isikute ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja organite (edaspidi isik) kohustused, õigused ja vastutuse tuleohutuse tagamisel ning riikliku järelevalve teostamise.

  (2) Kui tuleohutusnõuded on reguleeritud teises seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis, kohaldatakse käesolevas seaduses sätestatud nõudeid, arvestades teisest seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevaid erisusi.

  (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

  (4) Käesolevas seaduses sätestatud tegevuslubade andmisele ja kehtetuks tunnistamisele, samuti majandustegevusteadete esitamisele kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatut ka juhul, kui loa- või teatamiskohustusega tegevust ei teostata majandustegevusena.
[RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 2.  Mõisted

  (1) Tuleohutusnõue käesoleva seaduse tähenduses on tehniline norm või tegevuspiirang, mille eesmärk on tagada ehitise, seadme töö või isiku tegevuse tuleohutus ning tulekahju puhkemise korral evakuatsiooni ja päästetöö võimalikkus.

  (11) Tuleohutusteenus käesoleva seaduse tähenduses on:
  1) ehitusprojekti tuleohutuse osa ekspertiisi tegemine;
  2) ehitise tuleohutusnõuete auditi tegemine;
  3) ehitusprojekti tuleohutuse osa koostamine või kooskõlastamine, kui ehitusprojektile tuleb ehitusseadustiku § 14 lõike 4 punkti 1 alusel kehtestatud nõuete kohaselt teha ekspertiis;
[RT I, 22.03.2021, 1 - jõust. 01.04.2021]
  4) enesekontrolli tuleohutusaruande koostamine;
  5) evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppuse läbiviimine;
  6) tulekahju korral tegutsemise plaani koostamine;
  7) tuleohutuse koolituse läbiviimine;
  8) tuletöö tegemise koolituse läbiviimine;
  9) tuleohutusülevaatuse tegemine.
[RT I, 30.12.2020, 2 - jõust. 01.03.2021]

  (12) Tuleohutusülevaatus käesoleva seaduse tähenduses on territooriumi, ehitise ja selles asuva tuleohutuspaigaldise ning ehitises toimuva tegevuse tuleohutusnõuetele vastavuse kontrollimine.
[RT I, 30.12.2020, 2 - jõust. 01.03.2021]

  (2) Päästevahend käesoleva seaduse tähenduses on päästetööks kasutatav iseliikuv, teisaldatav või paikne seade, mehhanism või vahend.

  (3) Põlevmaterjal käesoleva seaduse tähenduses on süttiv materjal või aine, mis sädemete ja lahtise leegiga kokkupuutel ning ümbritseva keskkonna kõrge temperatuuri mõjul süttib, levitab tuld ning eraldab soojust, suitsu, mürgiseid gaase ja kuumi või põlevaid tilku.
[RT I, 30.12.2020, 2 - jõust. 01.03.2021]

2. peatükk TULEOHUTUSE TAGAMINE 

1. jagu Isiku kohustused ja tuleohutusteenus 
[RT I, 30.12.2020, 2 - jõust. 01.03.2021]

§ 3.  Kohustused tuleohutuse tagamisel

  (1) Isik on kohustatud:
  1) järgima tuleohutusnõudeid;
  2) kontrollima tema valduses oleva kinnisasja, ehitise, ruumi, seadme ja nende kasutamise ohutust ja nõuetekohasust (edaspidi enesekontroll);
  3) tagama küttesüsteemi, grillseade ja muude seadmete ja paigaldiste kasutamisel ning küttekoldevälise tule ja tuletöö tegemisel ohutuse inimese elule, varale ja keskkonnale;
  4) tagama ehitises nõutavate päästevahendite ja ehitises nõutavate käesoleva seaduse §-s 30 nimetatud tuleohutuspaigaldiste olemasolu ja korrashoiu;
  5) rakendama tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid ning hoiduma tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju;
  6) tagama ohutu evakuatsiooni;
  7) teavitama isikute elu ja tervist ähvardavast ohust ettevõtte või asutuse juhti ning Päästeametit;
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
  8) rakendama tulekahju leviku takistamiseks ja tulekahju kustutamiseks esmaseid meetmeid;
  9) teadma oma kohustusi tulekahju korral;
  10) tulekahju avastamisel teatama sellest viivitamata Euroopa ühtsel hädaabinumbril 112;
  11) abistama riiklikku järelevalvet teostavat ametiisikut igakülgselt järelevalve teostamisel ja tulekahju tekkepõhjuste väljaselgitamisel, säilitades põhjuste väljaselgitamiseni tulekahju tagajärjel tekkinud olukorra, kui see ei põhjusta edasisi kahjustusi;
  12) täitma riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku ettekirjutusi tähtaegselt.

  (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on ettevõtte või asutuse juht kohustatud:
  1) korraldama töötajale või teenistujale (edaspidi töötaja) enne tööle asumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastava tuleohutuse koolituse ning vähemalt üks kord aastas töötajatele õppuse evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise kohta, kui käesolev kohustus tuleneb käesoleva seaduse § 6 lõikest 3;
  2) tutvustama töötajale tuleohutusnõudeid lähtuvalt tema töö iseloomust ja -kohast ning kontrollima nende täitmist;
  3) tagama töötajatele tuleohutuspaigaldiste ja päästevahendite kättesaadavus ja kasutamisoskus;
  4) teavitama töötajaid võimalikust tuleohust ning tulekahju vältimise meetmetest.

§ 4.  Enesekontrolli tuleohutusaruanne

  (1) Enesekontrolli tuleohutusaruanne (edaspidi tuleohutusaruanne) on dokument, mis peab sisaldama:
  1) andmeid ehitise kohta;
  2) andmeid ehitises toimuva tegevuse kohta;
  3) andmeid tuleohutuspaigaldiste ja päästevahendite korrashoiu kohta;
  4) ettevõtte või asutuse tuleohutuskorraldust;
  5) valmisolekut tulekahju korral;
  6) enesekontrolli käigus avastatud puudusi ja nende kõrvaldamise meetmeid;
  7) muud olulist informatsiooni.

  (2) Ehitise valdaja koostab tuleohutusaruande ehitise kohta, kus esineb kõrgendatud tulekahjuoht, viibib palju inimesi ja võib tekkida suur varaline kahju. Tuleohutusaruanne koostatakse ehitise kohta, mis vastab käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud määruses sätestatud kriteeriumitele.

  (3) Tuleohutusaruanne tuleb esitada üks kord aastas Päästeametile. Tuleohutusaruannet ja muid enesekontrolli andmeid säilitatakse vähemalt viis aastat.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (4) Kriteeriumid, millest lähtuvalt tuleohutusaruande koostamine on kohustuslik, samuti enesekontrollile ja tuleohutusaruandele esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 41.  Tuleohutusteenuse osutamine

  (1) Käesoleva seaduse § 2 lõike 11 punktides 1–3 nimetatud tuleohutusteenust võib majandustegevuse korras osutada füüsiline isik, kellel on tuleohutuseksperdi 6. taseme kutsetunnistus.

  (11) Käesoleva seaduse § 2 lõike 11 punktides 1 ja 3 nimetatud tuleohutusteenust võib osutada ka füüsiline isik, kellel on volitatud arhitekti 7. taseme või volitatud arhitekt-eksperdi 8. taseme kutsetunnistus. Sellisel juhul ei loeta tuleohutusteenuse osutamist majandustegevuseks.
[RT I, 16.12.2022, 3 - jõust. 01.01.2023]

  (2) Käesoleva seaduse § 2 lõike 11 punktides 4–9 nimetatud tuleohutusteenust võib majandustegevuse korras osutada füüsiline isik, kellel on vastavalt kutsestandardile tuleohutusspetsialisti 5. taseme kutsetunnistus või tuleohutuseksperdi 6. taseme kutsetunnistus.

  (21) Käesoleva seaduse § 2 lõike 11 punktides 5, 7 ja 8 nimetatud tuleohutusteenuse osutamiseks peab kutsetunnistusel kajastuma vastav valitud kompetents.
[RT I, 16.12.2022, 3 - jõust. 01.01.2023]

  (3) Käesoleva seaduse § 2 lõike 11 punktides 5–7 nimetatud tuleohutusteenust võib osutada ka asjakohase kutsetunnistuseta füüsiline isik ja seda ei loeta majandustegevuseks, kui seda tehakse juriidilisele isikule, kellega ollakse töösuhtes.

  (4) Kui tuleohutusaruande koostab käesoleva seaduse § 4 lõike 2 kohaselt ehitise valdaja, ei loeta § 2 lõike 11 punktis 4 nimetatud tegevust tuleohutusteenuseks.

  (5) Käesoleva seaduse § 2 lõike 11 punktis 9 nimetatud tuleohutusteenust võib asjakohase kutsetunnistusega füüsiline isik osutada ka juriidilisele isikule, kellega ollakse töösuhtes. Sellisel juhul ei loeta tuleohutusteenuse osutamist majandustegevuseks.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tuleohutusteenust võib osutada ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Päästeamet.

  (7) Tuleohutusteenuse osutaja peab esitama majandustegevusteate. Majandustegevusteade loetakse esitatuks, kui majandustegevuse registris on olemas tuleohutusteenuse osutaja kinnitus oma õigussuhte kohta ettevõtjaga.
[RT I, 30.12.2020, 2 - jõust. 01.03.2021]

§ 42.  Tuleohutusülevaatuse tegemine

  (1) Tuleohutusülevaatus tuleb iga kolme aasta tagant teha:
  1) büroohoones pindalaga üle 750 m2;
  2) tööstus- ja laohoones pindalaga üle 1000 m2;
[RT I, 22.03.2021, 1 - jõust. 01.04.2021]
  3) garaažis pindalaga üle 1000 m2.

  (2) Tuleohutusülevaatuse tegemise korraldab ehitise valdaja. Kui ehitist kasutab mitu valdajat, korraldab tuleohutusülevaatuse tegemise ehitise omanik.

  (3) Ehitise valdaja või omanik, kes käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt peab korraldama tuleohutusülevaatuse tegemise, on vabastatud käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 nimetatud tuleohutusaruande koostamisest.

  (4) Tuleohutusülevaatuse tegemine ei ole kohustuslik:
  1) hoones, mis on kõrgem kui 28 meetrit;
  2) ohtlikus ettevõttes kemikaaliseaduse § 21 lõike 3 tähenduses;
  3) suurõnnetuse ohuga ettevõttes kemikaaliseaduse § 21 lõike 4 tähenduses.

  (5) Ehitise valdaja või omanik peab tuleohutusülevaatuse tegijal võimaldama siseneda tema valduses olevale kinnisasjale, ehitisse ja kõikidesse ruumidesse ning esitama tuleohutusülevaatuse tegijale kõik asjakohased andmed ja dokumendid.

  (6) Tuleohutusülevaatuse tegemine ei ole kohustuslik, kui Päästeameti hinnangul ei ole ehitise kasutusotstarbe või muu eripära tõttu tuleohutusülevaatuse tegemine käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud kriteeriume arvestades otstarbekas.

  (7) Tuleohutusülevaatuse toimingud, tuleohutusülevaatuse tegemise erisused, tuleohutusülevaatuse akti sisu ja teabevahetuse korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 30.12.2020, 2 - jõust. 01.03.2021]

2. jagu Tuleohutusnõuded 

1. jaotis Ehitise ja selle osa tuleohutusnõuded 

§ 5.  Ehitise ja selle osa tuleohutusnõuded

  (1) Kohaliku omavalitsuse üksus võib ehitusseadustikus sätestatud ehitus- või kasutusloa anda, kui Päästeamet on kooskõlastanud ehitusprojekti või kasutusloa andmise ehitise kohta, mille kohta on õigusaktiga kehtestatud tuleohutusnõuded. Kohaliku omavalitsuse üksus kooskõlastab ehitusseadustikus sätestatud ehitus- või kasutusteatise menetluses ehitise ehitamise Päästeametiga, kui ehitise kohta on õigusaktiga kehtestatud tuleohutusnõuded ja koos ehitus- või kasutusteatisega on vaja esitada ehitusprojekt.

[RT I, 30.12.2020, 2 - jõust. 01.03.2021]

  (11) Kohaliku omavalitsuse üksus võib ehitusseadustikus sätestatud ehitus- või kasutusloa anda üksikelamule, suvilale, aiamajale või elamu teenindamiseks vajalikule abihoonele Päästeameti kooskõlastuseta, kui kohaliku omavalitsuse üksusel on võimalus tuleohutusnõudeid iseseisvalt hinnata ja tuleohutusnõuded on täidetud. Kui ehitusluba on väljastatud Päästeameti kooskõlastuseta, siis Päästeametiga kasutusluba üldjuhul ei kooskõlastata.
[RT I, 30.12.2020, 2 - jõust. 01.03.2021]

  (12) Kohaliku omavalitsuse üksus võib ehitusseadustikus sätestatud ehitus- või kasutusteatise menetluses jätta üksikelamule, suvilale, aiamajale või elamu teenindamiseks vajalikule abihoonele Päästeameti kooskõlastuse võtmata, kui kohaliku omavalitsuse üksusel on võimalus tuleohutusnõudeid iseseisvalt hinnata ja tuleohutusnõuded on täidetud. Kui ehitusteatise menetluses pole Päästeameti kooskõlastust võetud, siis Päästeametiga kasutusteatist üldjuhul ei kooskõlastata.
[RT I, 30.12.2020, 2 - jõust. 01.03.2021]

  (2) Kasutusel mitteolevate ehitiste välisseintes olevad ning keldri ja pööningu ukse-, akna- ja muud avad peab sulgema või tõkestama muul viisil neisse kõrvaliste isikute sissepääsu.

  (3) Ehitise kasutamisel tuleb tagada, et suitsu ja tule leviku takistamiseks ette nähtud ehitise osa täidaks oma otstarvet.

  (4) Suitsetamisel, lahtise leegi, seadmete ja paigaldiste kasutamisel ning muu tuleohtliku tegevuse tegemisel peab välistama tulekahju ohu ja tulekahju tekkimise.

[RT I, 30.12.2020, 2 - jõust. 01.03.2021]

§ 6.  Evakuatsiooninõuded

  (1) Piiratud kinnisasjalt või ehitisest peab olema tagatud evakuatsioon ning kergesti läbitav evakuatsioonitee.

  (2) Ehitises, kus on nõutud rohkem kui üks evakuatsiooni- või hädaväljapääs ning evakuatsioonitee, tuleb need tähistada vastava tuleohutusmärgiga.

  (3) Tuleohutusaruande esitamise kohustusega ja tuleohutusülevaatuse tegemise kohustusega asutuses või ettevõttes tuleb iga hoone kohta koostada tulekahju korral tegutsemise plaan ning üks kord aastas korraldada neis evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppus.
[RT I, 30.12.2020, 2 - jõust. 01.03.2021]

  (4) Tulekahju korral tegutsemise plaanile ning evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppuse korraldamisele esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

2. jaotis Küttesüsteemi tuleohutusnõuded 

§ 7.  Küttesüsteem, kütteseade ja küttekolle

  (1) Küttesüsteem koosneb kütteseadmest, ühenduslõõrist ja korstnast ning muudest selle olulistest osadest.

  (2) Kütteseade on seade, mis tekitab välisõhku juhtimist vajavaid põlemissaadusi.

  (3) Küttekolle on kütteseadme osa, mis on ette nähtud tahke, vedela või gaasilise kütuse põletamiseks ja mis on ühendatud ehitise suitsulõõriga.

§ 8.  Küttesüsteemi projekteerimine, paigaldamine, kontrollimine, hooldamine ja kasutamine

  (1) Küttesüsteem tuleb projekteerida ja paigaldada ning seda tuleb kontrollida ja hooldada vastavalt tehnilisele normile ja tootja juhisele ning ohutusnõuetes ettenähtule selliselt, et küttesüsteem täidaks oma otstarvet ja oleks välistatud tulekahju tekkimine ning plahvatuse või muu õnnetuse toimumine. Eeldatakse, et küttesüsteemi tuleohutusnõuded on täidetud, kui selle projekteerimisel, paigaldamisel, kontrollimisel ja hooldamisel on lähtutud Eesti standardist EVS 812:3 või muust samaväärsest dokumendist.
[RT I, 30.12.2020, 2 - jõust. 01.03.2021]

  (2) Küttesüsteemi paigaldamisel ja projekteerimisel ei tohi suitsu juhtimiseks kasutada ventilatsioonilõõri.

  (3) Küttesüsteem peab paiknema seina, lae ning põlevmaterjalide ja -ainete suhtes kaugusel, mis välistab materjalide süttimise soojuskiirguse või kuuma õhu liikumise tõttu.

  (4) Kasutada võib üksnes tehniliselt korras, terviklikku ja ohutut küttesüsteemi.

  (5) Küttesüsteemi võib kasutada üksnes ettenähtud otstarbel ja koormusega ning selles võib põletada üksnes sellele küttesüsteemile ettenähtud kütust.

  (6) Kui küttesüsteemi kasutamisel tekib tahma, peab korstnat ja ühenduslõõri puhastama vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui küttesüsteemi dokumentatsioonis on ette nähtud. Puhastamissagedus peab välistama tahmapõlengu ohu. Korstna ja ühenduslõõri puhastamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 11 nõuetest.

§ 9.  Tahkekütusel töötava kütteseadme ning selle korstna ja ühenduslõõri ehitamine ja paigaldamine
[RT I, 30.12.2020, 2 - jõust. 01.03.2021]

  (1) Tahkekütusel töötava ahju, kamina, pliidi või muu kütteseadme (edaspidi ahi, kamin või pliit) ning korstna ja ühenduslõõri võib kutse- ja majandustegevusena ehitada või paigaldada pädev isik, kellel on pottsepa kutsetunnistus.
[RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]

  (2) Ühe korteriga elamus ja selle teenindamiseks vajalikus hoones või kuni 60-ruutmeetrise ehitisealuse pinnaga ja kuni viie meetri kõrguses muus hoones võib enda tarbeks ahju, kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri ehitada või paigaldada ka pottsepa kutsetunnistuseta isik, järgides küttesüsteemi ehitamise nõudeid.
[RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]

  (3) [Kehtetu - RT I, 30.12.2015, 1 - jõust. 18.01.2016]

  (4) Andmed ehitatud või paigaldatud ahju, kamina või pliidi ning selle korstna ja ühenduslõõri kohta esitab pottsepp päästeinfosüsteemi kümne tööpäeva jooksul alates töö lõpetamisest.
[RT I, 30.12.2020, 2 - jõust. 01.03.2021]

  (5) Kui küttesüsteemi ohutuse hindamiseks ei ole asjakohast teavet, võib Päästeamet või kohaliku omavalitsuse üksus küttesüsteemi kütteseadme, korstna ja ühenduslõõri nõuetele vastavuse kohta nõuda eksperthinnangut. Eksperthinnangu koostab 5. taseme kutsetunnistusega pottseppmeister, 5. taseme kutsetunnistusega korstnapühkija-meister või kutsetunnistusel kajastuva vastava valitud kompetentsiga 6. taseme kutsetunnistusega tuleohutusekspert. Eksperthinnangu koostanud isik esitab eksperthinnangu koostamise aluseks olnud küttesüsteemi andmed ja eksperthinnangu päästeinfosüsteemi kümne tööpäeva jooksul alates eksperthinnangu valmimisest.
[RT I, 16.12.2022, 3 - jõust. 01.01.2023]

§ 10.  Ahju, kamina või pliidi kasutamine
[RT I, 30.12.2020, 2 - jõust. 01.03.2021]

  (1) Ahju, kamina või pliidi kütmisel tuleb tuleohu vältimiseks tagada kogu kütmise aja jooksul ning vahetult pärast kütmise lõpetamist selle kontroll. Kontrolli võib asendada käesoleva seaduse § 30 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tuleohutuspaigaldiste kasutamisega.

  (2) Keelatud on ahju, kamina või pliidi koldes süüdata tuld põlevvedeliku abil.

  (3) Kütus või põlevmaterjal tuleb ahju, kamina või pliidi kasutamisel paigutada neist ohutusse kaugusesse.

§ 11.  Ahju, kamina ja pliidi ning korstna ja ühenduslõõri puhastamine

[Kehtetu - RT I, 30.12.2020, 2 - jõust. 01.03.2021]

§ 111.  Ahju, kamina või pliidi ja selle ning muul kütusel töötava kütteseadme korstna ja ühenduslõõri puhastamine

  (1) Kasutusel olevat ahju, kaminat või pliiti ning selle korstnat ja ühenduslõõri peab puhastama vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini, kui nende dokumentatsioonis on ette nähtud. Kui dokumentatsioon puudub või kui dokumentatsioonis ei ole ette nähtud muud puhastamissagedust, tuleb neid puhastada vähemalt üks kord aastas. Puhastamissagedus peab välistama tahmapõlengu ohu.

  (2) Gaasiseadme korstnat ja ühenduslõõri peab korstnapühkija puhastama kord nelja aasta jooksul ning teavitama valdajat korstna ja ühenduslõõri tehnilisest seisukorrast.

  (3) Ehitise valdaja peab võimaldama korstnapühkija juurdepääsu ahju, kamina või pliidi ja selle ning muul kütusel töötava kütteseadme korstna ja ühenduslõõri puhastamiseks vajalikesse ruumidesse või ehitise osale ning tagama nendele juurdepääsuks vajalikud vahendid.

  (4) Ahju, kamina või pliidi ja selle ning muul kütusel töötava kütteseadme korstna ja ühenduslõõri puhastamise teenust võib kutse- ja majandustegevusena osutada pädev isik, kellel on korstnapühkija kutsetunnistus.

  (5) Ühe korteriga elamus ja selle teenindamiseks vajalikus hoones või kuni 60-ruutmeetrise ehitisealuse pinnaga ja kuni viie meetri kõrguses mitteelamus võib ahju, kaminat või pliiti ning selle korstnat ja ühenduslõõri enda tarbeks puhastada, välja arvatud põletada suitsulõõrides tahma, ka korstnapühkija kutsetunnistuseta isik, järgides küttesüsteemide puhastamise nõudeid.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul peab üks kord viie aasta jooksul ahju, kaminat või pliiti ning selle korstnat ja ühenduslõõri puhastama korstnapühkija kutsetunnistusega isik, kes teavitab valdajat küttesüsteemi tehnilisest seisukorrast.

  (7) Korstnapühkija esitab ahju, kamina või pliidi ja selle ning muul kütusel töötava kütteseadme korstna ja ühenduslõõri puhastamise kohta andmed päästeinfosüsteemi kümne tööpäeva jooksul alates puhastamise päevast.

  (8) Korstnapühkija teavitab valdajat ahju, kamina või pliidi ja selle ning muul kütusel töötava kütteseadme korstna ja ühenduslõõri puhastamise käigus avastatud tuleohutusnõude rikkumisest või tuleohust ning kannab andmed avastatud puuduse kohta päästeinfosüsteemi kümne tööpäeva jooksul alates puuduse avastamise päevast.

  (9) Ahju, kamina või pliidi ja selle ning muul kütusel töötava kütteseadme korstna ja ühenduslõõri puhastamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 30.12.2020, 2 - jõust. 01.03.2021]

3. jaotis Tuletöö tuleohutusnõuded 

§ 12.  Tuletöö

  (1) Tuletöö on:
  1) gaaskeevitustöö;
  2) elekterkeevitustöö;
  3) [kehtetu - RT I, 30.12.2020, 2 - jõust. 01.03.2021]
  4) ketaslõikuriga metalli lõikamine;
  5) bituumeni ja muu põlevmastiksi kuumutamine ja kasutamine;
  6) gaasleegi kasutamine;
  7) muu tegevus, mille käigus kasutatakse leeki, tekivad sädemed või temperatuur, mille mõjul võib süttida ümbritsev põlevmaterjal, tekitades sellega reaalse tuleohu.

  (2) Käesoleva seaduse tähenduses ei käsitata tuletööna küttekolde kasutamist või küttekoldevälise tule tegemist ja grillseadme kasutamist.

§ 13.  Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded

  (1) Tuletöö tegemisel tuleb vältida tulekahju tekkimist ning kasutada meetmeid tulekahju tekkimise võimaluse vähendamiseks, tulekahju kiireks avastamiseks, tule leviku tõkestamiseks ja selle kiireks kustutamiseks.

  (2) Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (3) Tuletöö tegemisel tuleb tagada pidev järelevalve.

§ 14.  Tuletööd tegev isik

  (1) Tuletööd võib majandustegevusena osutada isik, kes on läbinud tuletööde tegemise koolituse ja kellel on tuletöötunnistus.
[RT I, 30.12.2020, 2 - jõust. 01.03.2021]

  (2) Füüsiline isik võib ohutust tagades teha enda tarbeks oma valduses oleval piiratud või tähistatud kinnisasjal, ehitises või ruumis tuletööd ilma tuletöötunnistust omamata.

  (3) Tuletööd võib majandustegevusena teha ohutusnõudeid järgides välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Päästeamet.
[RT I, 30.12.2015, 1 - jõust. 18.01.2016]

  (4) Tuletööde tegemise koolituse ja tuletöötunnistuse nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

4. jaotis Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise tuleohutusnõuded 

§ 15.  Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise tuleohutusnõuded

  (1) Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise koha ümbrus peab olema puhastatud selliselt, et oleks takistatud tule levik.

  (2) Küttekoldevälise tule tegemisel ja grillimisel tuleb arvestada ümbruse ja ilmastikutingimuste mõju tuletegemise ohutusele.

  (3) Küttekoldevälise tule tegemise juures peab olema piisaval hulgal esmaseid tulekustutusvahendeid või muid tule kustutamiseks kasutatavaid vahendeid, arvestades ohustatud ehitisi või looduskeskkonda.

  (4) Lõkke tegemisel ja grillseadme kasutamisel tuleb tagada pidev järelevalve. Pärast lõkke tegemist või grillseadme kasutamist tuleb põlemisjäägid lasta täielikult ära põleda, summutada või kustutada need veega.

  (5) Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise kohale esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

5. jaotis Metsa- ja muu taimestikuga kaetud ala tuleohutusnõuded 

§ 16.  Metsa- ja muu taimestikuga kaetud ala tuleohutusnõuded ning tuleohtlik aeg

  (1) Päästeamet määrab tuleohtliku aja ja piirkonna, kus Päästeamet võib metsa- ja muu taimestikuga ning turbapinnasega alal keelata:
  1) küttekoldevälise tule tegemise;
  2) grillseadme kasutamise;
  3) suitsetamise;
  4) muu tegevuse, mis võib põhjustada tulekahju;
  5) viibimise, kui see võib ohustada inimese elu ja tervist.

[RT I, 30.12.2020, 2 - jõust. 01.03.2021]

  (2) [Kehtetu - RT I, 30.12.2020, 2 - jõust. 01.03.2021]

  (3) Tuleohtliku aja alguse ja lõpu määramise korralduse teeb Päästeamet avalikult teatavaks ning see jõustub väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisele järgneval päeval.
[RT I, 30.12.2020, 2 - jõust. 01.03.2021]

  (4) Metsa- ja muu taimestikuga kaetud alal on kuluheina ja roostiku põletamine aasta ringi keelatud.
[RT I, 30.12.2020, 2 - jõust. 01.03.2021]

  (5) Maastikku võib kontrollitult aasta ringi põletada:
  1) kaitstaval loodusobjektil kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekul, et saavutada kaitse-eesmärk;
  2) Kaitseväe või Kaitseliidu harjutusväljal, et tagada väljaõppeks sobilikud maastikutingimused.
[RT I, 30.12.2020, 2 - jõust. 01.03.2021]

  (6) Kui kaitstav loodusobjekt asub Kaitseväe või Kaitseliidu harjutusvälja selles kohas, kus soovitakse maastikku mistahes ulatuses kontrollitult põletada, peab selleks olema kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolek. Kaitseala valitseja ei anna põletamiseks nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Nõusoleku andmisest ei või keelduda, kui põletamata jätmine ohustab otseselt inimese elu või tervist või põletamine on vajalik, et hoida ära vara oluline kahjustamine, ning kumbagi eesmärki ei ole võimalik saavutada teisiti.
[RT I, 30.12.2020, 2 - jõust. 01.03.2021]

  (7) Maastiku kontrollitud põletamisel tuleb tagada pidev järelevalve ja tõkestada tule levimine väljapoole kontrollitud põletamise ala.
[RT I, 30.12.2020, 2 - jõust. 01.03.2021]

  (8) Maastiku kontrollitud põletamise nõuded ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 30.12.2020, 2 - jõust. 01.03.2021]

§ 17.  Maaomaniku kohustused metsaga kaetud alal

  (1) Maaomanik on kohustatud:
  1) rajama metsaga kaetud alale tuletõkestusribad ja -vööndid ning neid hooldama, välja arvatud looduskaitseseaduse alusel määratud kaitsealadel, kui see tuleneb käesoleva paragrahvi lõikest 2;
  2) valmistama ette ja tähistama olemasolevad suitsetamise ja lõkke tegemise kohad ning transpordivahendi peatuskohad;
  3) tähistama olemasolevad veevõtukohad, hoidma juurdepääsuteed sõidetavad ja tagama muud tulekahju kustutamiseks vajalikud tehnilised tingimused;
  4) suure tuleohu korral ja Päästeameti korraldusel panema nähtavatele kohtadele välja teated lõkke tegemise keelu kohta.

  (2) Tuletõkestusribade ja -vööndite rajamise nõuded ning nõuded tuletõkestusribale ja -vööndile kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 18.  Riigimetsa majandaja kohustused

  Riigimetsa majandaja on kohustatud korraldama riigimetsas tuleohtlikul ajal valve, et tagada viivitamatult tulekahju avastamine, sellest Euroopa ühtsel hädaabinumbril 112 teatamine ja tulekahju kustutamiseks esmaste meetmete rakendamine.

6. jaotis Põlevmaterjali ladustamise tuleohutusnõuded 

§ 19.  Põlevmaterjali hoidmisele esitatavad nõuded

  (1) Põlevmaterjali ei tohi hoida ehitises, selle all või vahetus läheduses selliselt, et see põhjustaks tuleohu või raskendaks päästetööd.

  (2) Jäätmete hoiukoht peab paiknema põlevmaterjalist või süttiva pinnakihiga ehitisest või mis tahes tulepüsivusega ehitise välisseinas olevast ukse-, akna- või muust avast ohutus kauguses.

  (3) Ehitises võib hoida ja kasutada hoone kütmiseks mõeldud põlevvedelikku või tuleohtlikku gaasi või muud plahvatusohtlikku põlevmaterjali, kui nende hoidmisel või kasutamisel on täidetud ehitisele ettenähtud nõuded.

  (4) Põlevmaterjali peab piiratud või tähistatud kinnisasjal, ehitises või ruumis paigutama vastavalt ohtlike ainete hoidmise ühtesobivusele.

  (5) Põlevmaterjali ladustamine või mootorsõiduki või muude sõidukite parkimine ehitiste vahelise tuleohutuskuja alal ei tohi ehitistele tekitada täiendavat tuleohtu ega takistada päästetööd.

  (6) Laoplatsil peab põlevmaterjali paigutama sellisesse kohta ja sellises koguses, nagu on laoplatsi plaanil määratud. Plaan peab asuma laoplatsi sissekäigu juures nähtaval kohal. Tootmis- ja laohoones märgitakse läbikäigu piir ja materjali põrandale ladustamise koht hästi nähtava piirjoonega.
[RT I, 30.12.2020, 2 - jõust. 01.03.2021]

  (7) Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

7. jaotis Avaliku ürituse tuleohutusnõuded 

§ 20.  Avalik üritus

  Avalik üritus on avalikus kohas toimuv ja avalikkusele suunatud lõbustusüritus, võistlus, etendus, kaubandusüritus või muu sellesarnane inimeste kogunemine, mis ei ole koosolek.

§ 21.  Avaliku ürituse tuleohutusnõuded

  (1) Avalikku üritust võib korraldada ettenähtud arvu evakuatsiooniteede ja -pääsudega ehitises või selle osas ning maksimaalselt nii suurele inimeste arvule, kui palju on antud ehitises ette nähtud.

  (2) Kui avalik üritus toimub üle 200 istekohaga ruumis, siis peavad istmed ja istmeread olema omavahel ühendatud või peab ühendama istmed põranda külge selliselt, et oleks tagatud ohutu evakuatsioon.

  (3) Ehitises toimuva avaliku ürituse ajal ei tohi vähendada vaatesaalis ridadevahelise läbikäigu laiust ega paigutada läbikäiguteele lisaistet.

  (4) Avalikul üritusel tuleb tagada kõigi inimeste kiire teavitamine võimaliku ohu korral.

§ 22.  Avaliku ürituse korraldamine selleks otstarbeks mitte ettenähtud ehitises ja alal

  (1) Päästeametiga kooskõlastatult võib korraldada:
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
  1) üle 150 osalejaga avaliku ürituse selleks otstarbeks mitte ettenähtud ehitise siseruumides, kui on tagatud ohutu evakuatsioon;
  2) üle 300 osalejaga avaliku ürituse ajutises ehitises või atraktsioonidel, kui on tagatud ohutu evakuatsioon.

  (2) Enne avaliku ürituse korraldamist selleks mitte ettenähtud ehitises või ajutise ehitise ning atraktsioonide paigaldamisel on avaliku ürituse korraldaja kohustatud kontrollima:
  1) üritusega seotud ruumi, ehitise või ajutise ehitise ning atraktsioonide üldist tuleohutusseisundit;
  2) evakuatsiooni- või hädaväljapääsu ning evakuatsioonitee tähistatust tuleohutusmärgiga;
  3) evakuatsioonitee ja -pääsu kasutamisvalmidust ja vastavust avaliku ürituse osalejate arvule;
  4) ettenähtud tuleohutuspaigaldiste olemasolu ja nende korrasolekut;
  5) päästevahendite olemasolu ja kasutusvalmidust;
  6) ruumis olevate seadmete seisukorda ja tööd;
  7) muid asjaolusid, mis võivad põhjustada tulekahju.

  (3) Avaliku ürituse korraldamisel selleks otstarbeks mitte ettenähtud ehitises või ajutise ehitise ning atraktsioonide paigaldamise kohta tuleb koostada asendiplaan, millel märgitakse evakuatsiooniteed ja päästesõidukite sisenemisteed. Asendiplaan tuleb esitada asukohajärgsele päästekeskusele.

8. jaotis Tuletõrje veevõtukohale esitatavad nõuded 
[RT I, 30.12.2020, 2 - jõust. 01.03.2021]

§ 23.  Tuletõrje veevõtukoht

[RT I, 30.12.2020, 2 - jõust. 01.03.2021]

  (1) Tuletõrje veevõtukoht (edaspidi veevõtukoht) on veeallika juures olev aasta ringi kasutatav rajatis, mille kaudu võetakse vett pääste- ja demineerimistöödeks ning veekahuri täitmiseks.

  (2) Ehitisel, millele on kehtestatud tuleohutusnõuded, peab olema nõuetele vastav veevõtukoht.
[RT I, 16.12.2022, 3 - jõust. 01.01.2023]

  (21) Kui ehitises on tulekahju avastamine ja selle kustutamine tagatud muu tehnilise lahendusega, ei ole veevõtukoht käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt kohustuslik järgmiste ehitiste puhul:
  1) üksikelamu;
  2) kahe korteriga elamu, ridaelamu või kaksikelamu;
  3) kolme või enama korteriga elamu, välja arvatud kõrghoone;
  4) kuni kümne voodikohaga hoolekandeasutuse hoone;
  5) kuni kümne kasutajaga kogunemishoone;
  6) kuni kümne voodikohaga majutushoone;
  7) kuni kümne töökohaga büroohoone.
[RT I, 16.12.2022, 3 - jõust. 01.01.2023]

  (3) Veevõtukoha olemasolu tagab ehitise omanik, välja arvatud juhul, kui veevõtukoha rajamine on kokku lepitud või korraldatud teisiti. Kui veevõtukoht tagab rohkem kui ühe ehitise puhul käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõude täitmise, tagavad veevõtukoha olemasolu nende ehitiste omanikud ühiselt.

  (4) Veevõtukohast võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuste jaoks vett võtta valdaja loata.
[RT I, 30.12.2020, 2 - jõust. 01.03.2021]

§ 24.  Veevõtukohale esitatavad nõuded
[RT I, 30.12.2020, 2 - jõust. 01.03.2021]

  (1) Tagatud peab olema aastaringne juurdepääs veevõtukohale ja võimalus seda kasutada.

  (2) Veevõtukohas peab olema tagatud ehitise kaitseks vajalik vee vooluhulk.

  (3) Veevõtukoha korrashoiu tagab veevõtukoha valdaja, välja arvatud juhul, kui veevõtukoha korrashoiu tagamine on kokku lepitud või korraldatud teisiti. Kui veevõtukoht tagab rohkem kui ühe ehitise puhul käesoleva seaduse § 23 lõikes 2 nimetatud nõude täitmise, tagavad veevõtukoha korrashoiu nende ehitiste omanikud ühiselt.

  (4) Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 30.12.2020, 2 - jõust. 01.03.2021]

§ 25.  Veevarustuse projekteerimisele ja korrashoiule esitatavad nõuded
[Kehtetu - RT I, 30.12.2020, 2 - jõust. 01.03.2021]

§ 26.  Tuletõrjehüdrandi korrashoid
[Kehtetu - RT I, 30.12.2020, 2 - jõust. 01.03.2021]

9. jaotis Muud tuleohutusnõuded 

§ 27.  Seadmele ja paigaldisele esitatavad nõuded

  (1) Seadme ja paigaldise paigaldamisel, kasutamisel, hooldamisel ja kontrollimisel tuleb vältida tuleohtu ning juhinduda tootja kasutusjuhendist ja õigusaktidest.

  (2) Keelatud on kasutada tuleohtu põhjustada võiva rikkega seadet ja paigaldist.

§ 28.  Raudteetranspordi ja tsiviillennunduse ning veesõiduki ja allmaarajatise tuleohutusnõuded

  (1) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada tuleohutusnõuded raudteetranspordile ja tsiviillennundusele ning veesõidukile.

  (2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada tuleohutusnõuded allmaarajatisele.

§ 29.  Kaitseväe ja Kaitseliidu tuleohutusnõuded
[RT I, 12.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

  Kaitseväe ja Kaitseliidu tuleohutusnõuded võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 12.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

10. jaotis Plahvatusohutsooni nõuded 
[RT I, 23.03.2015, 4 - jõust. 01.07.2015]

§ 291.  Plahvatusohutsooni nõuded

  (1) Isik, kelle tegevus toob kaasa plahvatusohtliku keskkonna tekke, peab määrama plahvatusohutsoonid ning kasutama vaid vastavas plahvatusohutsoonis kasutamiseks ettenähtud plahvatusohutsooni seadmeid, kaitsesüsteeme, komponente ja tarvikuid.

  (2) Nõuded plahvatusohutsoonide määramisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (3) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada ohutusnõuded plahvatusohtlikku keskkonda tekitava tegevuse kohta.
[RT I, 23.03.2015, 4 - jõust. 01.07.2015]

§ 292.  Käesolevas jaotises kasutatavad terminid

  (1) Plahvatusohtlik keskkond on põlevaine ja atmosfääritingimustele vastava õhu segu gaasi, auru, udu või tolmuna, milles põlemine levib süttimise järel kogu põlemata segule.

  (2) Plahvatusohutsoon on keskkond, mis võib muutuda plahvatusohtlikuks kohapealsete olude ja kasutustingimuste tõttu.

  (3) Plahvatusohutsooni seade on masin, aparaat, kohakindel või teisaldatav seade või selle juhtimiskomponent või detail ja avastamis- või summutamissüsteem, mis eraldi või koos on ette nähtud aine töötlemiseks või energia tekitamiseks, ülekandmiseks, hoidmiseks, mõõtmiseks, juhtimiseks või muundamiseks ning mis võib tekitada plahvatuse omaenda potentsiaalsest süüteallikast põhjustatuna.

  (4) Kaitsesüsteem on seade, mis on mõeldud algplahvatuse viivitamatuks peatamiseks või plahvatuse mõju piiramiseks ja mis lastakse turule eraldi, kasutamiseks autonoomse süsteemina, ning mis ei ole komponent.

  (5) Komponent on mis tahes oluline osa plahvatusohutsooni seadme või kaitsesüsteemi ohutu töö tagamiseks ja sellel puudub iseseisev funktsioon.

  (6) Tarvik on ohutus-, kontroll- või reguleerimisseade, mis on ette nähtud kasutamiseks väljaspool plahvatusohutsooni, kuid on plahvatusohu vältimise seisukohalt vajalik plahvatusohutsooni seadme või kaitsesüsteemi ohutu töötamise tagamiseks.
[RT I, 23.03.2015, 4 - jõust. 01.07.2015]

3. jagu Tuleohutuspaigaldis 

§ 30.  Tuleohutuspaigaldis

  (1) Tuleohutuspaigaldis on:
  1) autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur;
  11) autonoomne vingugaasiandur;
[RT I, 30.12.2020, 2 - jõust. 01.03.2021]
  2) [kehtetu - RT I, 30.12.2020, 2 - jõust. 01.03.2021]
  21) tulekustuti;
[RT I, 16.12.2022, 3 - jõust. 01.01.2023]
  3) automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem;
  4) tulekustutussüsteem;
[RT I, 30.12.2020, 2 - jõust. 01.03.2021]
  5) evakuatsioonivalgustus;
[RT I, 30.12.2020, 2 - jõust. 01.03.2021]
  6) piksekaitse;
  7) suitsu ja soojuse eemaldamise seadmestik;
  8) tuletõrje voolikusüsteem;
  9) muu seade ja tehnosüsteem, mis on mõeldud tulekahju avastamiseks, tule ja suitsu leviku takistamiseks ning ohutuks evakuatsiooniks ja päästetööks.

  (2) [Kehtetu - RT I, 16.12.2022, 3 - jõust. 01.01.2023]

§ 31.  Tuleohutuspaigaldise omaniku kohustused

  Tuleohutuspaigaldise omanik peab:
  1) tagama tuleohutuspaigaldise korrashoiu ja katkematu toimepidevuse;
  2) korraldama ettenähtud juhtudel tuleohutuspaigaldise vaatlust, kontrolli ja hooldust;
  3) omama dokumentatsiooni tuleohutuspaigaldise ja selle kontrolli ning hoolduse kohta.

1. jaotis Tuleohutuspaigaldise paigaldamisele ja korrashoiule esitatavad nõuded 

§ 32.  Tuleohutuspaigaldise projekteerimisele, paigaldamisele, kontrollimisele ja hooldamisele esitatavad nõuded

  (1) Tuleohutuspaigaldis tuleb projekteerida ja paigaldada ning seda kontrollida ja hooldada vastavalt tehnilisele normile ja tootja juhisele ning ohutusnõuetes ettenähtule selliselt, et tuleohutuspaigaldis täidaks oma otstarvet. Eeldatakse, et tuleohutuspaigaldis on nõuetekohane, kui selle projekteerimisel, paigaldamisel, kontrollimisel ja hooldamisel on järgitud asjakohast standardit või muud samaväärset dokumenti.
[RT I, 30.12.2020, 2 - jõust. 01.03.2021]

  (2) [Kehtetu - RT I, 30.12.2020, 2 - jõust. 01.03.2021]

  (3) Elamu või korteri omanik peab elamu või korteri vähemalt ühe ruumi varustama autonoomse tulekahjusignalisatsioonianduriga.

  (31) Kui elamus või korteris on tahkekütusel töötav küttesüsteem, peab omanik elamu või korteri varustama peale autonoomse tulekahjusignalisatsioonianduri ka vähemalt ühe autonoomse vingugaasianduriga. Kui eelmises lauses nimetamata hoones või hoone osas on tahkekütusel töötav küttesüsteem, peab omanik sellise hoone või hoone osa varustama vähemalt ühe nõuetekohaselt paigaldatud autonoomse vingugaasianduriga.
[RT I, 30.12.2020, 2 - jõust. 01.03.2021]

  (4) Tuleohutuspaigaldistele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule esitatavad nõuded võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (5) [Kehtetu - RT I, 16.12.2022, 3 - jõust. 01.01.2023]

§ 33.  Teatamiskohustus ja majandustegevuse nõuded

  (1) Majandustegevusteate peab esitama järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
  1) tulekustutussüsteemi, tulekahjusignalisatsioonisüsteemi või suitsueemaldussüsteemi projekteerimine;
  2) tulekustutussüsteemi, tulekahjusignalisatsioonisüsteemi või suitsueemaldussüsteemi ehitamine ja hooldamine;
  3) tuletõrje voolikusüsteemi või tulekustuti kontrollimine ja hooldamine.

[RT I, 30.12.2020, 2 - jõust. 01.03.2021]

  (11) Käesoleva seaduse § 23 lõikes 21 nimetatud ehitise tulekustutussüsteemi projekteerimisel, ehitamisel ja hooldamisel ei pea esitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud majandustegevusteadet.
[RT I, 16.12.2022, 3 - jõust. 01.01.2023]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusaladel tegutseva isiku vastutav spetsialist peab vastama käesoleva seaduse §-s 34 sätestatud nõuetele.
[RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

  (3) Majandustegevusteade loetakse esitatuks, kui majandustegevuse registris on olemas vastutava spetsialisti kinnitus oma õigussuhte kohta ettevõtjaga.
[RT I, 30.12.2020, 2 - jõust. 01.03.2021]

§ 34.  Vastutav spetsialist

  (1) Vastutav spetsialist on füüsiline isik, kes:
  1) on pädev juhtima ja kontrollima tulekustutussüsteemi, tulekahjusignalisatsioonisüsteemi ja suitsueemaldussüsteemi projekteerimist, ehitamist ning nende hooldamist, tulekustuti kontrollimist ja hooldamist ning tuletõrje voolikusüsteemi kontrollimist ja hooldamist;
[RT I, 16.12.2022, 3 - jõust. 01.01.2023]
  2) on käesoleva seaduse §-s 33 nimetatud isikuga lepingulises suhtes, et oleks tagatud käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimine.

  (2) Vastutaval spetsialistil peab olema tulekustutussüsteemi, tulekahjusignalisatsioonisüsteemi ja suitsueemaldussüsteemi projekteerimiseks, ehitamiseks ja hooldamiseks pädevus vastavalt kutsestandardile, mille kohaselt isik korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle töö eest.
[RT I, 30.12.2020, 2 - jõust. 01.03.2021]

  (3) Vastutaval spetsialistil peab olema tulekustuti kontrollimiseks ja hooldamiseks ning tuletõrje voolikusüsteemi kontrollimiseks ja hooldamiseks erialane ettevalmistus ning vähemalt kolmeaastane töökogemus selles valdkonnas.
[RT I, 16.12.2022, 3 - jõust. 01.01.2023]

  (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kutse on omandatud mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis, siis tunnustatakse seda vastavalt välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele.

§ 35.  Registreerimismenetlus
[Kehtetu - RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

2. jaotis Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem ja tulekahjuteate edastamine 
[RT I, 30.12.2020, 2 - jõust. 01.03.2021]

§ 36.  Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem ja tulekahjuteate edastamine
[RT I, 30.12.2020, 2 - jõust. 01.03.2021]

  (1) [Kehtetu - RT I, 30.12.2020, 2 - jõust. 01.03.2021]

  (2) Automaatsesse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tuleva tulekahjuteate peab automaatselt edastama Häirekeskusesse ehitiselt, kus esineb kõrgendatud tulekahjuoht, viibib palju inimesi ja kus võib tekkida suur varaline kahju ning mis vastab käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud määruses sätestatud kriteeriumitele.

  (21) Tulekahjuteate edastamine Häirekeskusesse käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole kohustuslik, kui ehitises on tulekahju korral tagatud Häirekeskuse viivitamatu teavitamine ja kiire evakuatsiooni algus ning Päästeamet on kooskõlastanud tulekahjuteate muul viisil edastamise Häirekeskusesse.
[RT I, 30.12.2020, 2 - jõust. 01.03.2021]

  (3) [Kehtetu - RT I, 30.12.2020, 2 - jõust. 01.03.2021]

  (4) Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi valdaja vastutab valehäire ennetamise eest, võttes tarvitusele meetmed valehäire ärahoidmiseks automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi toimimist katkestamata.

  (5) Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi valehäire on muudest faktoritest kui tulekahjust põhjustatud häire.

  (6) Nõuded ehitistele, kust tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade edastada Häirekeskusesse, ning automaatsesse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tuleva tulekahjuteate edastamise ja sellest loobumise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 30.12.2020, 2 - jõust. 01.03.2021]

§ 37.  Automaatse tulekahjuteate edastaja kohustused

  (1) Automaatne tulekahjuteate edastaja on sideettevõtja, kes peab vastama elektroonilise side seaduses sideettevõtjale sätestatud nõuetele.

  (2) Tulekahjuteate edastaja vastutab:
  1) automaatsele teateedastussüsteemile esitatud nõuete täitmise eest;
  2) automaatse teateedastussüsteemi katkematu toimimise jälgimise eest;
  3) automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi omaniku teavitamise eest automaatse teateedastussüsteemi rikete ilmnemisel ning rikete likvideerimise eest.

3. peatükk RIIKLIKU JÄRELEVALVE TEOSTAJAD JA RAKENDATAVAD MEETMED 

§ 38.  Riikliku järelevalve teostajad

  (1) Käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostavad riiklikku järelevalvet:
  1) Päästeamet – kogu riigi territooriumil;
  2) [kehtetu - RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
  3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet – raudteetranspordi ja allmaarajatiste tuleohutusnõuete alal ning plahvatusohutsooni kohta kehtestatud nõuete üle;
[RT I, 12.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]
  4) Transpordiamet – tsiviillennunduse ja veesõidukite, sealhulgas ujuvdokkide tuleohutusnõuete alal;
[RT I, 10.12.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]
  5) [kehtetu - RT I, 10.12.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]
  6) Kaitseministeerium – kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljadel;
  7) Keskkonnaamet – metsa- ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuete alal;

[RT I, 10.07.2020, 2 - jõust. 01.01.2021]
  8) kohaliku omavalitsuse üksus – käesoleva seaduse § 5 lõikes 11 või 12 nimetatud võimaluse kasutamisel ehitus- ja kasutusloa või ehitus- ja kasutusteatise menetluses.

[RT I, 30.12.2020, 2 - jõust. 01.03.2021]

  (2) Päästeamet teostab riiklikku järelevalvet käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3–6 ja 8 nimetatud ja muudes seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tuleohutusnõuete täitmise üle ainult edasilükkamatutel juhtudel.
[RT I, 30.12.2020, 2 - jõust. 01.03.2021]

  (3) Päästeamet teostab riiklikku järelevalvet metsa- ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuete täitmise üle käesoleva seaduse § 16 kohaselt määratud tuleohtlikul ajal.

[RT I, 30.12.2020, 2 - jõust. 01.03.2021]

§ 39.  Riikliku järelevalve erimeetmed
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 45, 46, 50, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 391.  Riikliku järelevalve erisused

  (1) Päästeamet võib kaasata eksperte tuleohutuse hindamiseks, kui ehitise, seadme, tegevuse või ehitusmaterjali kohta ei ole Eestis asjaomaseid norme. Ekspertide kaasamisega seotud kulud tasub seadet omav või ehitist ehitada või kasutada sooviv isik.

  (2) Korrakaitseorgani ametiisik võib siseneda valdaja teadmisel ja juuresolekul tema valduses olevale piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse, eluruumi ja ruumi ka tulekahju tekkepõhjuse väljaselgitamiseks. Tulekahju tekkepõhjuse väljaselgitamise eesmärgil võib valdaja juuresviibimiseta nimetatud objektidele siseneda üksnes siis, kui valdaja on varem määranud omapoolse isiku juuresviibimiseks. Juhul kui määratud isik ei saa samuti tulekahju tekkepõhjuste väljaselgitamise juures viibida, piisab valdaja nõusolekust nimetatud objektidele sisenemiseks. Valdaja teadmiseta ja talle juuresviibimise võimalust andmata võib nimetatud objektidele siseneda üksnes siis, kui see on vajalik päästetööks.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 40.  Sunniraha määr
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 3200 eurot.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 41.  Ekspertiis
[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

4. peatükk VASTUTUS 

§ 42.  Enesekontrolli teostamata jätmine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 43.  Enesekontrolli tuleohutusaruande esitamata jätmine ja selles valeandmete esitamine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 44.  Tuleohutusnõuete rikkumine
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (1) Ehitise, küttesüsteemi, tuletöö või seadme tuleohutusnõuete, samuti koldevälise tule või grillimise tuleohutusnõuete rikkumise eest, kui sellega kaasnes tulekahju või tulekahju tekkimise oht või takistati ohutut evakuatsiooni, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

§ 45.  Küttesüsteemi tuleohutusnõuete rikkumine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 46.  Tuletöö tuleohutusnõuete rikkumine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 47.  Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise tuleohutusnõuete rikkumine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 48.  Põlevmaterjali ladustamise tuleohutusnõuete rikkumine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 49.  Avaliku ürituse tuleohutusnõuete rikkumine

  (1) Avaliku ürituse tuleohutusnõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

§ 50.  Tuleohutuspaigaldise projekteerimis-, paigaldamis-, kontrollimis- ja hooldamisnõuete rikkumine

  (1) Tuleohutuspaigaldise projekteerimis-, paigaldamis-, kontrollimis- ja hooldamisnõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

§ 51.  Tuleohutuspaigaldise toimepidevuse tagamata jätmine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 52.  Elamu ja korteri autonoomse tulekahjusignalisatsioonianduriga varustamata jätmine

  (1) Elamu või korteri autonoomse tulekahjusignalisatsioonianduriga varustamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

§ 53.  Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi keskseadmesse tuleva tulekahjuteate edastamata jätmine Häirekeskusesse
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 54.  Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi valehäire põhjustamine

  (1) Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi valehäire teadvalt põhjustamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot.
[RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

§ 55.  Tuletõrje veevarustuse tuleohutusnõuete rikkumine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 56.  Seadmele ja paigaldisele esitatavate tuleohutusnõuete rikkumine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 561.  Lühimenetluses menetletavad väärteod ja kohaldatavad mõjutustrahvi määrad

  (1) Kohtuväline menetleja kohaldab väärteomenetluse alustamisel lühimenetlust käesoleva seaduse:
  1) § 44 lõikes 1 sätestatud väärteokoosseisu korral, kui rikuti käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 või 4, § 6 lõikes 1, § 8 lõikes 4 või 6, § 10 lõikes 3 või § 15 lõikes 1, 2 või 4 sätestatud nõudeid;
  2) § 50 lõikes 1 sätestatud väärteokoosseisu korral.

  (2) Käesoleva seaduse § 44 lõikes 1 ja § 50 lõikes 1 sätestatud väärteo korral määratakse mõjutustrahv suurusega 40 eurot.
[RT I, 31.05.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

§ 57.  Menetlus

  Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Päästeamet.
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

5. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 58.  Enne tuleohutuse seaduse jõustumist toimepandud väärteo kvalifitseerimine kohtu ja kohtuvälise menetleja menetluses olevas väärteoasjas

  (1) Enne tuleohutuse seaduse jõustumist toimepandud tegu, mis on väärteona karistatav ka tuleohutuse seaduse või muu seaduse järgi, kvalifitseeritakse selle toimepanemise ajal kehtinud päästeseaduse või muu väärteo koosseisu ettenägeva seaduse vastava paragrahvi järgi.

  (2) Karistuse kohaldamisel pärast tuleohutuse seaduse jõustumist enne selle jõustumist toimepandud väärteo eest lähtutakse väärteo toimepanemise ajal kehtinud päästeseaduse vastavas paragrahvis sätestatud karistusest, kui see näeb ette kergema karistuse.

§ 581.  Tuletöötunnistuse kehtivus

  Enne 2010. aasta 1. septembrit väljaantud tuletöötunnistus on kehtiv kuni selle kehtivusaja lõppemiseni, kuid kõige kauem viis aastat tuleohutuse seaduse jõustumisest arvates.
[RT I, 16.04.2013, 2 - jõust. 26.04.2013]

§ 582.  Eksperthinnangu koostamine

  Enne 2023. aasta 1. jaanuari väljastatud tuleohutuseksperdi kutsetunnistus lubab selle omanikul kuni kutsetunnistuse kehtivuse lõpuni koostada ahju, kamina või pliidi ning selle korstna ja ühenduslõõri nõuetele vastavuse kohta eksperthinnangu.
[RT I, 16.12.2022, 3 - jõust. 01.01.2023]

§ 59.  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 60.  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 61.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2010. aasta 1. septembril.

  (2) Käesoleva seaduse § 4 lõiked 1–3 ning §-d 9 ja 14 jõustuvad 2012. aasta 1. jaanuaril.

  (3) Käesoleva seaduse § 60 jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

  (4) Käesoleva seaduse § 32 lõikes 31 sätestatud nõue tuleb täita esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 2022. aasta 1. jaanuariks.
[RT I, 30.12.2020, 2 - jõust. 01.03.2021]

  (5) Kui ettevõtja on majandustegevusteate esitanud enne 2021. aasta 1. märtsi, loetakse käesoleva seaduse § 33 lõike 1 kohane teatamiskohustus 2021. aasta 1. märtsist täidetuks.
[RT I, 30.12.2020, 2 - jõust. 01.03.2021]

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json