HALDUSÕIGUSNoorsootöö ja lastekaitse

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Noorsootöö seadus (lühend - NTS)

Tagasi õigusakti juurde

Legend:
PunaneKustutatud
RohelineLisatud

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:23.12.2013
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.06.2014
Avaldamismärge:RT I, 13.12.2013, 18

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Seaduse reguleerimisala

  Käesolev seadus sätestab noorsootöö korraldamise õiguslikud alused.

§ 2. Haldusmenetluse seaduse kohaldamine

  Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 3. Mõisted

  Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
 1) noor – seitsme kuni kahekümne kuue aastane füüsiline isik;
 2) noorsootööasutus – ministeeriumi hallatav riigiasutus, valla või linna ametiasutus, valla või linna ametiasutuse hallatav asutus, eraõiguslik juriidiline isik või eraõigusliku juriidilise isiku ettevõte, mille põhitegevuseks on noorsootöö korraldamine;
 3) noorsootööühing – mittetulundusühing, mittetulundusühingute liit või sihtasutus, mille eesmärgiks on noorsootöötajate, noorsootööasutuste või teiste noorsootöö tegijate ja korraldajate ühendamine ning nende huvide esindamine;
 4) noorte püsilaager (edaspidi noortelaager) – äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse või usuliste ühenduste registrisse kantud isiku, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikusse registrisse kantud asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku (edaspidi noortelaagri pidaja) laager, mida peetakse noortelaagri põhimääruse ning haridus- ja teadusministri antud noortelaagri tegevusloa alusel ning mille ühe vahetuse pikkus on vähemalt kuus ööpäeva ja mis tegutseb aastas üle 60 päeva;
 5) noorte projektlaager (edaspidi projektlaager) – äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse või usuliste ühenduste registrisse kantud isiku, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikkusse registrisse kantud asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku (edaspidi projektlaagri pidaja) laager, mida peetakse valla- või linnavalitsuse loal ning mille ühe vahetuse pikkus on vähemalt kuus ööpäeva ja mis tegutseb aastas kuni 60 päeva;
 6) noortevolikogu – valla- või linnavolikogu juures tegutsev noortest koosnev nõuandva õigusega osaluskogu;
 7) noorteprogramm – noorsootöö valdkonna tegevuskava, millele on lisatud maksumuse prognoos ning mis kestab kauem kui üks aasta;
 8) noorteprojekt – noorsootöö valdkonna tegevuskava, millele on lisatud eelarve ning mis kestab kuni üks aasta;
 9) noorteühing – mittetulundusühing, mille liikmetest vähemalt kaks kolmandikku on noored ja mille eesmärgiks on noorsootöö korraldamine ja läbiviimine;
 10) noorteühingute liit – mittetulundusühing, mille liikmed on noorteühingud.

§ 4. Noorsootöö

 (1) Noorsootöö on tingimuste loomine noore isiksuse mitmekülgseks arenguks, mis võimaldab noortel vaba tahte alusel perekonna-, tasemeharidus- ja tööväliselt tegutseda.

 (2) Noorsootöö korraldamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:
 1) noorsootööd tehakse noorte jaoks ja koos noortega, kaasates neid otsuste tegemisse;
 2) tingimuste loomisel teadmiste ja oskuste omandamiseks lähtutakse noorte vajadustest ja huvidest;
 3) noorsootöö põhineb noorte osalusel ja vabal tahtel;
 4) noorsootöö toetab noorte omaalgatust;
 5) noorsootöös lähtutakse võrdse kohtlemise, sallivuse ja partnerluse põhimõttest.

§ 5. Piirang noortega töötamiseks

  [Kehtetu - RT I, 13.12.2013, 5 - jõust. 23.12.2013]

2. peatükk NOORSOOTÖÖ KORRALDAMINE 

§ 6. Haridus- ja Teadusministeeriumi ülesanded

  Haridus- ja Teadusministeerium:
 1) töötab välja noorsootöö riiklikud programmid;
 2) toetab noorteühingute tegevust ja eraldab neile aastatoetusi;
 3) teostab riiklikku järelevalvet noorsootöö valdkonnas õigusaktides sätestatud pädevuse piires ja kontrollib riigieelarvest eraldatud vahendite sihipärast kasutamist;
 4) täidab teisi õigusaktides sätestatud ülesandeid.

§ 7. Maavanema ülesanded

  Maavanem:
 1) koordineerib noorsootöö riiklike programmide elluviimist maakonnas, sõlmides vajaduse korral nende elluviimiseks lepinguid juriidiliste või füüsiliste isikutega;
 2) analüüsib noorsootööd ja noorsootöö korraldust maakonnas ning koostab sellekohaseid ülevaateid;
 3) teostab haridus- ja teadusministri ülesandel riiklikku järelevalvet noorsootöö valdkonnas õigusaktides sätestatud pädevuse piires ning kontrollib riigieelarvest eraldatud vahendite sihipärast kasutamist;
 4) täidab teisi õigusaktides sätestatud ülesandeid.

§ 8. Valla- ja linnavolikogu ülesanded

  Valla- või linnavolikogu:
 1) määrab noorsootöö prioriteedid oma haldusterritooriumil ning sätestab nende saavutamiseks vajalikud ülesanded valla või linna arengukavas;
 2) kinnitab noorteühingute, noorteprogrammide ja noorteprojektide valla- või linnaeelarvest toetamise põhimõtted, toetuse taotlemise ja maksmise tingimused ja korra, nähes vajaduse korral ette omaosaluse tingimused toetuse saamiseks, toetuse taotluste vormid ning toetuse kasutamise aruandluse korra;
 3) toetab eelarveliste vahendite olemasolul valla või linna haldusterritooriumil tegutsevate noorteühingute noorteprogramme ja noorteprojekte;
 4) konsulteerib selle olemasolul noortevolikoguga noorsootöö kavandamisel, teostamisel ja hindamisel;
 5) kinnitab valla või linna haldusterritooriumil projektlaagri pidamise tingimused ja korra ning projektlaagri pidamise loa väljastamise korra;
 6) täidab teisi noorsootöö korraldamise ülesandeid oma haldusterritooriumil.

§ 9. Noortevolikogu

 (1) Valla- või linnavolikogu juurde võib moodustada noortevolikogu. Noortevolikogu eesmärgiks on arutada valla või linna pädevusse kuuluvaid noori puudutavaid küsimusi ning teha nende kohta ettepanekuid valla- või linnavolikogule ja valla- või linnavalitsusele, lähtudes noorte vajadustest ja huvidest.

 (2) Noortevolikogu valitakse valla või linna noorte poolt demokraatlikul teel valla- või linnavolikogu kehtestatud korras.

 (3) Noortevolikogu tegutsemise alused kehtestab valla- või linnavolikogu.

 (4) Vald või linn toetavad oma haldusterritooriumi noortevolikogu jätkusuutlikku tegutsemist valla- või linnavolikogu kehtestatud korras.

 (5) Valla- või linnavolikogu edastab noortevolikogule selle taotlusel oma istungite päevakordade projektid ning noori puudutavate õigusaktide eelnõud enne valla- või linnavolikogu istungite toimumist.

§ 10. Noortelaagri pidamine

 (1) Noortelaagri pidaja osutab noortele noortelaagris järjepidevalt mitmekesist tervistava ja arendava puhkuse teenust.

 (2) Noortelaagri pidaja esitab vähemalt kolm kuud enne noortelaagri tegevuse alustamist haridus- ja teadusministrile või tema volitatud asutusele taotluse väljastada noortelaagri tegevusluba. Noortelaagri tegevusloa taotlus vaadatakse läbi 30 tööpäeva jooksul selle esitamisest.

 (3) Noortelaagri tegevusloa taotlusele lisatakse:
 1) noortelaagri põhimäärus;
 2) õigusaktides kehtestatud nõuetele vastavate noortelaagri juhataja ja kasvatajate kirjalikud nõusolekud ning dokumendid, mis võimaldavad nõuetele vastavust hinnata;
 3) andmed noortelaagri tegevuseks vajalike maa-ala, hoonete, ruumide ja sisustuse olemasolu ning nende vastavuse kohta tervisekaitse- ja ohutusnõuetele;
 4) laagrivahetuse tegevuskava, mis sisaldab noori arendavate tegevuste loetelu;
 5) riigilõivu tasumist tõendav dokument.

 (4) Noortelaagri põhimääruse kinnitab noortelaagri pidaja ning selles märgitakse:
 1) noortelaagri nimi;
 2) noortelaagri asukoht;
 3) noortelaagri tegevuse eesmärk ja ülesanded;
 4) noortelaagri struktuur;
 5) noortelaagri juhataja ja kasvatajate pädevus ning ülesanded;
 6) noortelaagris osalevate noorte õigused ja kohustused;
 7) noorte noortelaagrisse vastuvõtmise tingimused;
 8) noortelaagri suhtluskeel;
 9) noortelaagris osalemise tasu määra arvutamise alused;
 10) noortelaagri finantseerimise alused;
 11) noortelaagri tegevuse lõpetamise kord.

 (5) Haridus- ja teadusminister kehtestab noortelaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded ning neile vastavuse tõendamise korra.

 (6) Noortelaager peab vastama rahvatervise seaduse alusel kehtestatud tervisekaitsenõuetele. Noortelaagrisse ei lubata noort, kui noore terviseseisund, arvestades laagri suunitlust, võib kahjustada noore enda või teiste tervist.

 (7) Haridus- ja teadusminister otsustab noortelaagri tegevusloa andmise tähtajaga kuni kolm aastat. Noortelaagri tegevusloa vormi kehtestab haridus- ja teadusminister.

 (8) Haridus- ja teadusminister ei anna noortelaagri tegevusluba, kui noortelaagri pidaja, noortelaagri tegevusloa taotlus või sellele lisatud andmed või dokumendid ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele või noortelaager ei ole täitnud isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid delikaatsete isikuandmete töötlemise nõudeid.

 (9) Haridus- ja teadusminister tunnistab noortelaagri tegevusloa kehtetuks, kui noortelaagri pidaja on esitanud noortelaagri tegevusloa taotlemisel valeandmeid, teinud otsuse noortelaagri tegevuse lõpetamise kohta, noorelaagri pidajale on välja kuulutatud pankrot, noortelaagri pidaja või noortelaagri tegevus ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele või noortelaagri pidaja ei ole etteantud tähtaja jooksul ja korras täitnud riikliku järelevalve teostamise käigus tehtud ettekirjutust.

 (10) Haridus- ja teadusminister teavitab noortelaagri pidajat noortelaagri tegevusloa andmise või selle andmisest keeldumise ja noortelaagri tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsusest kirjalikult taasesitatavas vormis viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

§ 11. Projektlaagri pidamine

 (1) Projektlaagri pidaja osutab noortele peamiselt ühes noorsootöö valdkonnas tervistava ja arendava puhkuse teenust.

 (2) Projektlaagri pidaja esitab valla- või linnavalitsusele, mille haldusterritooriumil ta soovib projektlaagrit pidada, taotluse projektlaagri pidamise loa väljastamiseks. Projektlaagri pidamise loa taotlus vaadatakse läbi 30 tööpäeva jooksul selle esitamisest.

 (3) Taotluses esitatakse järgmised andmed:
 1) projektlaagri pidaja nimi ja asukoht või elukoht;
 2) projektlaagri pidamise eest vastutava isiku nimi, isikukood ja elukoht ning projektlaagri pidamise täpne asukoht;
 3) projektlaagri eesmärk ja päevakava;
 4) õigusaktides kehtestatud nõuetele vastavate projektlaagri juhataja ja kasvatajate kirjalikud nõusolekud ning dokumendid, mis võimaldavad nõuetele vastavust hinnata;
 5) andmed projektlaagri tegevuseks vajalike ning tervisekaitse- ja ohutusnõuetele vastavate maa-ala, hoonete, ruumide ja sisustuse kasutamise õiguse kohta;
 6) muud dokumendid, mis võimaldavad hinnata projektlaagri pidaja või projektlaagri pidamiseks vajaliku objekti vastavust õigusaktidega kehtestatud nõuetele.

 (4) Haridus- ja teadusminister kehtestab projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded ning neile vastavuse tõendamise korra.

 (5) Valla- või linnavalitsus otsustab projektlaagri pidamise loa andmise tähtajaga kuni 60 päeva.

 (6) Valla- või linnavalitsus ei anna luba projektlaagri pidamiseks, kui projektlaagri pidaja, projektlaagri pidamise loa taotlus või selles esitatud andmed või dokumendid ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele.

 (7) Valla- või linnavalitsus tunnistab projektlaagri pidamise loa kehtetuks, kui projektlaagri pidaja on esitanud loa taotlemisel valeandmeid, teinud otsuse projektlaagri tegevuse lõpetamise kohta, projektlaagri pidaja või projektlaagri tegevus ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele või projektlaagri pidaja ei ole etteantud tähtaja jooksul ja korras täitnud järelevalve teostamise käigus tehtud ettekirjutust.

 (8) Valla- või linnavalitsus teavitab projektlaagri pidajat loa andmise või selle andmisest keeldumise ja loa kehtetuks tunnistamise otsusest kirjalikult taasesitatavas vormis viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

§ 12. Riiklik järelevalve noortelaagri üle

 (1) Noortelaagri õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab riiklikku järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium või haridus- ja teadusministri ülesandel noortelaagri asukohajärgne maavanem, määrates selleks riiklikku järelevalvet teostavad ametnikud.

 (2) Riiklikku järelevalvet teostaval ametnikul on õigus külastada noortelaagrit, teavitades sellest eelnevalt noortelaagri pidajat, tutvuda noortelaagri dokumentidega ning saada informatsiooni õigusaktide rakendamise kohta.

 (3) Kui noortelaagri õppe- ja kasvatustegevus ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele, on riiklikku järelevalvet teostaval ametnikul õigus teha noortelaagri pidajale ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks.

 (4) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib riikliku järelevalve teostaja rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 640 eurot.
[RT I 2010, 44, 262 - jõust. 01.01.2011]

§ 13. Järelevalve projektlaagri üle

 (1) Projektlaagri pidamise tingimustele ja korrale vastavuse üle teostab järelevalvet valla- või linnavalitsus.

 (2) Kui valla- või linnavalitsus tuvastab järelevalve korras puuduse projektlaagri pidamise vastavuse osas, on järelevalve teostajal õigus teha projektlaagri pidajale ettekirjutus puuduse kõrvaldamiseks.

 (3) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib järelevalve teostaja rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 640 eurot.
[RT I 2010, 44, 262 - jõust. 01.01.2011]

3. peatükk NOORSOOTÖÖ RAHASTAMINE 

§ 14. Rahastamine riigieelarvest

 (1) Riigieelarvest toetatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu:
 1) noorteprogramme ja noorteprojekte;
 2) noorsootöö arendamise riiklikke programme;
 3) noorsoouuringuid;
 4) noorsootööasutusi;
 5) rahvusvahelist koostööd noorsootöö alal;
 6) noorsootöötajate koolitusi;
 7) noorsootööühinguid;
 8) noorteühingute tegevust (aastatoetus).

 (2) Noorteprogrammide, noorteprojektide, noorsootöö arendamise riiklike programmide, noorsoouuringute ja noorsootööasutuste toetamise tingimused ning korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.

§ 15. Noorteühingu aastatoetus

 (1) Noorteühingu aastatoetuse eesmärgiks on noorteühingute võimekuse tõstmine ja noorsootöö ning noortepoliitika riiklike eesmärkide saavutamine.

 (2) Noorteühingu aastatoetuse taotlemise õigus on:
 1) noorteühingul, kui sellel on vähemalt 500 liiget ja kui selle kohalikud üksused tegutsevad vähemalt 1/3 maakondade territooriumil;
 2) noorteühingute liidul, kui selle liikmeteks on vähemalt 30 noorteühingut;
 3) õpilasesindusi ühendaval ühingul, kui see koondab oma liikmete kaudu vähemalt 1/3 Eesti põhikoolide, gümnaasiumide või kutseõppeasutuste õpilastest;
 4) üliõpilaskondade liidul, kui selle liikmeteks on vähemalt 1/2 kõikidest kõrgharidustaseme õpet läbiviivate õppeasutuste üliõpilaskondadest.

 (3) Haridus- ja teadusminister otsustab noorteühingule aastatoetuse eraldamise, eraldamisest keeldumise ja aastatoetuse suuruse, lähtudes:
 1) noorsootöö ja noortepoliitika riiklikest prioriteetidest;
 2) noorteühingu arengukavast, tegevusest ja senistest saavutustest valdkonnas;
 3) noorteühingu tegevuse ulatusest, sihtgrupist, liikmeskonnast ja suutlikkusest, sealhulgas varasemate kohustuste täitmisel;
 4) aastatoetuse taotleja ja taotluse vastavusest kehtestatud nõuetele. Haridus- ja teadusminister võib otsustamiseks kaasata eksperte.

 (4) Noorteühingu aastatoetuse taotlemise, eraldamise ja eraldamisest keeldumise täpsemad tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister.

 (5) Noorteühingu aastatoetuse eraldamise või toetuse eraldamisest keeldumise otsusest teavitatakse taotlejat kirjalikult taasesitatavas vormis viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

4. peatükk VASTUTUS 

§ 16. Noortega töötamise piirangu rikkumine

 (1) Noortelaagri ja projektlaagri pidaja poolt käesoleva seaduse §-s 5 sätestatud noortega töötamise piirangu rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot.
[RT I 2010, 44, 262 - jõust. 01.01.2011]

§ 17. Menetlus

 (1) Käesoleva seaduse §-s 16 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

 (2) Käesoleva seaduse §-s 16 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on vastavalt oma pädevusele Haridus- ja Teadusministeerium ning valla- või linnavalitsus.

5. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 18. Noorteühingute registri ja noortelaagrite registri pidamise lõpetamine

  Noorteühingute register ja noortelaagrite register likvideeritakse kooskõlas arhiiviseaduses ja avaliku teabe seaduses sätestatud nõuetega.

§ 19. Noortelaagri tegevusloa kehtivus

  Noortelaagri tegevusluba, mis on pidajale antud enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud nõuete kohaselt, kehtib loal märgitud kehtivuse lõpuni.

§ 20. – § 34. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 35. Seaduse jõustumine

 (1) Käesolev seadus jõustub 2010. aasta 1. septembril.

 (2) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 04.07.2017, 39

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Seaduse reguleerimisala

  Käesolev seadus sätestab noorsootöö korraldamise õiguslikud alused.

§ 2. Haldusmenetluse seaduse kohaldamine

  Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 3. Mõisted

  Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
 1) noor – seitsme kuni kahekümne kuue aastane füüsiline isik;
 2) noorsootööasutus – ministeeriumi hallatav riigiasutus, valla või linna ametiasutus, valla või linna ametiasutuse hallatav asutus, eraõiguslik juriidiline isik või eraõigusliku juriidilise isiku ettevõte, mille põhitegevuseks on noorsootöö korraldamine;
 3) noorsootööühing – mittetulundusühing, mittetulundusühingute liit või sihtasutus, mille eesmärgiks on noorsootöötajate, noorsootööasutuste või teiste noorsootöö tegijate ja korraldajate ühendamine ning nende huvide esindamine;
 4) noorte püsilaager (edaspidi noortelaager) – äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse või usuliste ühenduste registrisse kantud isiku, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikusse registrisse kantud asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku (edaspidi noortelaagri pidaja) laager, mida peetakse noortelaagri põhimääruse ning valdkonna eest vastutava ministri antud noortelaagri tegevusloa alusel ning mille ühe vahetuse pikkus on vähemalt kuus ööpäeva ja mis tegutseb aastas üle 60 päeva;
 5) noorte projektlaager (edaspidi projektlaager) – äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse või usuliste ühenduste registrisse kantud isiku, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikkusse registrisse kantud asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku (edaspidi projektlaagri pidaja) laager, mida peetakse valla- või linnavalitsuse loal ning mille ühe vahetuse pikkus on vähemalt kuus ööpäeva ja mis tegutseb aastas kuni 60 päeva;
 6) noortevolikogu – valla- või linnavolikogu juures tegutsev noortest koosnev nõuandva õigusega osaluskogu;
 7) noorteprogramm – noorsootöö valdkonna tegevuskava, millele on lisatud maksumuse prognoos ning mis kestab kauem kui üks aasta;
 8) noorteprojekt – noorsootöö valdkonna tegevuskava, millele on lisatud eelarve ning mis kestab kuni üks aasta;
 9) noorteühing – mittetulundusühing, mille liikmetest vähemalt kaks kolmandikku on noored ja mille eesmärgiks on noorsootöö korraldamine ja läbiviimine;
 10) noorteühingute liit – mittetulundusühing, mille liikmed on noorteühingud.

§ 4. Noorsootöö

 (1) Noorsootöö on tingimuste loomine noore isiksuse mitmekülgseks arenguks, mis võimaldab noortel vaba tahte alusel perekonna-, tasemeharidus- ja tööväliselt tegutseda.

 (2) Noorsootöö korraldamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:
 1) noorsootööd tehakse noorte jaoks ja koos noortega, kaasates neid otsuste tegemisse;
 2) tingimuste loomisel teadmiste ja oskuste omandamiseks lähtutakse noorte vajadustest ja huvidest;
 3) noorsootöö põhineb noorte osalusel ja vabal tahtel;
 4) noorsootöö toetab noorte omaalgatust;
 5) noorsootöös lähtutakse võrdse kohtlemise, sallivuse ja partnerluse põhimõttest.

§ 5. Piirang noortega töötamiseks

  [Kehtetu - RT I, 13.12.2013, 5 - jõust. 23.12.2013]

2. peatükk NOORSOOTÖÖ KORRALDAMINE 

§ 6. Haridus- ja Teadusministeeriumi ülesanded

  Haridus- ja Teadusministeerium:
 1) töötab välja noorsootöö riiklikud programmid;
 2) toetab noorteühingute tegevust ja eraldab neile aastatoetusi;
 3) teostab riiklikku või haldusjärelevalvet noorsootöö valdkonnas õigusaktides sätestatud pädevuse piires ja kontrollib riigieelarvest eraldatud vahendite sihipärast kasutamist;
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
 4) täidab teisi õigusaktides sätestatud ülesandeid.

§ 7. Maavanema ülesanded
[Kehtetu - RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

§ 8. Valla- ja linnavolikogu ülesanded

  Valla- või linnavolikogu:
 1) määrab noorsootöö prioriteedid oma haldusterritooriumil ning sätestab nende saavutamiseks vajalikud ülesanded valla või linna arengukavas;
 2) kinnitab noorteühingute, noorteprogrammide ja noorteprojektide valla- või linnaeelarvest toetamise põhimõtted, toetuse taotlemise ja maksmise tingimused ja korra, nähes vajaduse korral ette omaosaluse tingimused toetuse saamiseks, toetuse taotluste vormid ning toetuse kasutamise aruandluse korra;
 3) toetab eelarveliste vahendite olemasolul valla või linna haldusterritooriumil tegutsevate noorteühingute noorteprogramme ja noorteprojekte;
 4) konsulteerib selle olemasolul noortevolikoguga noorsootöö kavandamisel, teostamisel ja hindamisel;
 5) [kehtetu - RT I, 03.05.2017, 2 - jõust. 01.07.2017]
 6) täidab teisi noorsootöö korraldamise ülesandeid oma haldusterritooriumil.

§ 9. Noortevolikogu

 (1) Valla- või linnavolikogu juurde võib moodustada noortevolikogu. Noortevolikogu eesmärgiks on arutada valla või linna pädevusse kuuluvaid noori puudutavaid küsimusi ning teha nende kohta ettepanekuid valla- või linnavolikogule ja valla- või linnavalitsusele, lähtudes noorte vajadustest ja huvidest.

 (2) Noortevolikogu valitakse valla või linna noorte poolt demokraatlikul teel valla- või linnavolikogu kehtestatud korras.

 (3) Noortevolikogu tegutsemise alused kehtestab valla- või linnavolikogu.

 (4) Vald või linn toetavad oma haldusterritooriumi noortevolikogu jätkusuutlikku tegutsemist valla- või linnavolikogu kehtestatud korras.

 (5) Valla- või linnavolikogu edastab noortevolikogule selle taotlusel oma istungite päevakordade projektid ning noori puudutavate õigusaktide eelnõud enne valla- või linnavolikogu istungite toimumist.

§ 10. Loakohustus

 (1) Noorte- ja projektlaagri korraldamiseks peab olema tegevusluba.

 (2) Projektlaagri tegevusluba on tähtajaline ja kehtib kuni 60 päeva.
[RT I, 30.12.2015, 1 - jõust. 18.01.2016]

§ 101. Nõuded noorte- ja projektlaagri pidajale

 (1) Noortelaagri pidaja osutab noortele järjepidevalt mitmekesist tervistava ja arendava puhkuse teenust.

 (2) Projektlaagri pidaja osutab noortele peamiselt ühes noorsootöö valdkonnas tervistava ja arendava puhkuse teenust.

 (3) Noortelaager peab vastama rahvatervise seaduse alusel kehtestatud tervisekaitsenõuetele. Noortelaagrisse ei lubata noort, kui noore terviseseisund, arvestades laagri suunitlust, võib kahjustada noore enda või teiste tervist.
[RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

 (4) Noortelaagri pidaja on kohustatud igal aastal esitama Eesti Hariduse Infosüsteemi noortelaagris osalenud noorte arvu valla või linna arvestuses.
[RT I, 03.05.2017, 2 - jõust. 01.07.2017]

§ 102. Tegevusloa taotlemine

 (1) Noortelaagri tegevusloa taotluse lahendab Haridus- ja Teadusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutus. Tegevusloa taotlus esitatakse Eesti Hariduse Infosüsteemi kaudu vähemalt kolm kuud enne noortelaagri tegevuse alustamist. Noortelaagri tegevusloa andmed kantakse Eesti Hariduse Infosüsteemi.
[RT I, 30.12.2015, 1 - jõust. 18.01.2016]

 (2) Projektlaagri tegevusloa taotluse lahendab valla- või linnavalitsus, mille haldusterritooriumil soovitakse projektlaagrit pidada. Tegevusloa taotlus esitatakse Eesti Hariduse Infosüsteemi kaudu vähemalt kaks kuud enne projektlaagri tegevuse alustamist. Projektlaagri tegevusloa andmed kantakse Eesti Hariduse Infosüsteemi.
[RT I, 30.12.2015, 1 - jõust. 18.01.2016]

 (3) Noorte- ja projektlaagri tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed:
 1) noortelaagri korral selle põhimäärus;
 2) kvalifikatsiooninõuetele vastavate noorte- ja projektlaagri juhataja ja kasvatajate kirjalikud nõusolekud ning dokumendid, mis võimaldavad nõuetele vastavust hinnata;
 3) andmed noorte- ja projektlaagri tegevuseks vajalike ruumide (hoonete), sisustuse ja maa-ala kohta ning nende vastavuse kohta tervisekaitse-, tuleohutus- ja päästenõuetele;
 4) noortelaagri korral laagrivahetuste tegevuskava, mis sisaldab noori arendavate tegevuste loetelu;
 5) projektlaagri korral selle pidamise eest vastutava isiku nimi, isikukood ja elukoht ning projektlaagri pidamise täpne asukoht;
 6) projektlaagri korral selle eesmärk ja päevakava.

 (4) Noortelaagri põhimääruse kinnitab noortelaagri pidaja ning selles märgitakse:
 1) noortelaagri nimi;
 2) noortelaagri asukoht;
 3) noortelaagri tegevuse eesmärk ja ülesanded;
 4) noortelaagri struktuur;
 5) noortelaagri juhataja ja kasvatajate pädevus ning ülesanded;
 6) noortelaagris osalevate noorte õigused ja kohustused;
 7) noore noortelaagrisse vastuvõtmise tingimused;
 8) noortelaagri suhtluskeel;
 9) noortelaagris osalemise tasu määra arvutamise alused;
 10) noortelaagri finantseerimise alused;
 11) noortelaagri tegevuse lõpetamise kord.

 (5) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab noorte- ja projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded ning neile vastavuse tõendamise korra.
[RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

 (6) Noorte- ja projektlaagri juhataja ja kasvatajana võib töötada ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Eesti Noorsootöö Keskus.
[RT I, 30.12.2015, 1 - jõust. 18.01.2016]

§ 103. Tegevusloa kontrolliese

  Tegevusluba antakse, kui:
 1) noorte- ja projektlaagri juhataja ning kasvatajad vastavad kvalifikatsiooni- ja lastekaitseseaduse §-s 20 sätestatud nõuetele;
[RT I, 16.06.2016, 1 - jõust. 26.06.2016]
 2) noortelaagri põhimäärus vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
 3) noorte- ja projektlaagril on olemas tegevuseks vajalikud ruumid (hooned), sisustus ja maa-ala, mis vastavad tervisekaitse-, tuleohutus- ja päästenõuetele;
 4) noorte- ja projektlaager vastab käesolevas seaduses noorte- ja projektlaagri pidamisele kehtestatud nõuetele;
 5) noorte- ja projektlaager on täitnud isikuandmete kaitse seadusest tulenevad delikaatsete isikuandmete töötlemise nõuded.
[RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 11. Projektlaagri pidamine
[Kehtetu - RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 12. Riiklik või haldusjärelevalve noortelaagri üle
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

 (1) Noortelaagri õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab riiklikku või haldusjärelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium, määrates selleks riiklikku või haldusjärelevalvet teostavad ametnikud.
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

 (11) Korrakaitseorgan võib käesolevas paragrahvis sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30 ja 50 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

 (2) Haldusjärelevalve teostajal on õigus külastada noortelaagrit, teavitades sellest eelnevalt noortelaagri pidajat, tutvuda noortelaagri dokumentidega ning saada informatsiooni õigusaktide rakendamise kohta.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

 (3) [Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

 (4) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib riikliku järelevalve teostaja rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 640 eurot.
[RT I 2010, 44, 262 - jõust. 01.01.2011]

§ 13. Riiklik või haldusjärelevalve projektlaagri üle
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

 (1) Projektlaagri pidamise tingimustele ja korrale vastavuse üle teostab riiklikku või haldusjärelevalvet valla- või linnavalitsus.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

 (11) Korrakaitseorgan võib käesolevas paragrahvis sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30 ja 50 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

 (2) [Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

 (3) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib järelevalve teostaja rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 640 eurot.
[RT I 2010, 44, 262 - jõust. 01.01.2011]

§ 131. Riikliku järelevalve erimeetmed

  Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30 ja 50 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

3. peatükk NOORSOOTÖÖ RAHASTAMINE 

§ 14. Rahastamine riigieelarvest

 (1) Riigieelarvest toetatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu:
 1) noorteprogramme ja noorteprojekte;
 2) noorsootöö arendamise riiklikke programme;
 3) noorsoouuringuid;
 4) noorsootööasutusi;
 5) rahvusvahelist koostööd noorsootöö alal;
 6) noorsootöötajate koolitusi;
 7) noorsootööühinguid;
 8) noorteühingute tegevust (aastatoetus).

 (2) Noorteprogrammide, noorteprojektide, noorsootöö arendamise riiklike programmide, noorsoouuringute ja noorsootööasutuste toetamise tingimused ning korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 15. Noorteühingu aastatoetus

 (1) Noorteühingu aastatoetuse eesmärgiks on noorteühingute võimekuse tõstmine ja noorsootöö ning noortepoliitika riiklike eesmärkide saavutamine.

 (2) Noorteühingu aastatoetuse taotlemise õigus on:
 1) noorteühingul, kui sellel on vähemalt 500 liiget ja kui selle kohalikud üksused tegutsevad vähemalt 1/3 maakondade territooriumil;
 2) noorteühingute liidul, kui selle liikmeteks on vähemalt 30 noorteühingut;
 3) õpilasesindusi ühendaval ühingul, kui see koondab oma liikmete kaudu vähemalt 1/3 Eesti põhikoolide, gümnaasiumide või kutseõppeasutuste õpilastest;
 4) üliõpilaskondade liidul, kui selle liikmeteks on vähemalt 1/2 kõikidest kõrgharidustaseme õpet läbiviivate õppeasutuste üliõpilaskondadest.

 (3) Valdkonna eest vastutav minister otsustab noorteühingule aastatoetuse eraldamise, eraldamisest keeldumise ja aastatoetuse suuruse, lähtudes:
 1) noorsootöö ja noortepoliitika riiklikest prioriteetidest;
 2) noorteühingu arengukavast, tegevusest ja senistest saavutustest valdkonnas;
 3) noorteühingu tegevuse ulatusest, sihtgrupist, liikmeskonnast ja suutlikkusest, sealhulgas varasemate kohustuste täitmisel;
 4) aastatoetuse taotleja ja taotluse vastavusest kehtestatud nõuetele. Valdkonna eest vastutav minister võib otsustamiseks kaasata eksperte.

 (4) Noorteühingu aastatoetuse taotlemise, eraldamise ja eraldamisest keeldumise täpsemad tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

 (5) Noorteühingu aastatoetuse eraldamise või toetuse eraldamisest keeldumise otsusest teavitatakse taotlejat kirjalikult taasesitatavas vormis viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

§ 151. Huvihariduse ja huvitegevuse täiendav toetus valdadele ja linnadele

 (1) Riigieelarvest määratakse kooskõlas riigieelarve seadusega valdadele ja linnadele võimaluse korral täiendav toetus 7–19-aastaste noorte süsteemse ja juhendatud huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavuse ja mitmekesisuse parandamiseks eesmärgiga suurendada nende võimalusi omandada teadmisi, oskusi ja hoiakuid valitud huvialal (edaspidi huvihariduse ja huvitegevuse toetus).

 (2) Huvihariduse ja huvitegevuse toetusest 50 protsenti jaotatakse valdadele ja linnadele huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavuse tagamise eesmärgil, lähtudes valla või linna 7–19-aastaste noorte, toimetulekuraskustes peredes elavate noorte ja puudega noorte arvust ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantsvõimekusest.

 (3) Huvihariduse ja huvitegevuse toetusest 50 protsenti jaotatakse valdadele ja linnadele huvihariduse ja huvitegevuse mitmekesisuse tagamise eesmärgil, lähtudes valla või linna 7–19-aastaste noorte ja puudega noorte arvust, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsvõimekusest ning huvihariduse ja huvitegevuse piirkondlikust kättesaadavusest valla või linna territooriumil asuvate asustusüksuste kaupa.

 (4) Vald ega linn ei või huvihariduse ja huvitegevuse toetust kasutada kinnisvara ja sõiduvahendite omandamiseks ja kasutusse võtmiseks, hoonete ja rajatiste ehitamiseks ning kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulude eest tasumiseks. Huvihariduse ja huvitegevuse toetuse kasutamisel peavad vald ja linn lähtuma põhimõttest, et huvihariduse ja huvitegevuse toetusega ei asendata oma eelarvest kaetavaid kulusid.
[RT I, 03.05.2017, 2 - jõust. 01.07.2017]

§ 152. Valla ja linna huvihariduse ja huvitegevuse kava

 (1) Vald või linn koostab üksi või koos teiste valdade ja linnadega noorte huvihariduse ja huvitegevuse kava, mis võib olla koostatud pikemaks perioodiks kui üks aasta ning olla osa valla või linna arengukavast (edaspidi huvihariduse ja huvitegevuse kava). Huvihariduse ja huvitegevuse kava peab sisaldama:
 1) huvihariduses ja huvitegevuses osalevate noorte arvu 1. oktoobri seisuga;
 2) huvihariduses ja huvitegevuses osalemise võimalusi 1. oktoobri seisuga;
 3) kitsaskohti huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavuses ja mitmekesisuses;
 4) tegevusi kitsaskohtade lahendamiseks.

 (2) Vald või linn esitab huvihariduse ja huvitegevuse kava või esitatud kavas tehtud muudatused ning kava täitmise iga-aastased tulemused 15. jaanuariks Haridus- ja Teadusministeeriumile või tema volitatud asutusele.
[RT I, 03.05.2017, 2 - jõust. 01.07.2017]

§ 153. Huviala valdkondade kvaliteedi arendamise toetus

 (1) Riigieelarves nähakse võimaluse korral ette sihtotstarbeline toetus huviala valdkondade kvaliteedi arendamiseks ja huviala valdkonna sees koostöö suurendamiseks.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toetuse taotleja:
 1) lähtub käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 sätestatud põhimõtetest;
 2) esindab noorte huvihariduse ja huvitegevuse pakkujaid rohkem kui ühel huvialal;
 3) teeb koostööd huviala valdkonna teiste ühingutega.

 (3) Huviala valdkondade kvaliteedi arendamise toetust saavate huviala valdkondade loetelu ning toetuse taotlemise, eraldamise ja eraldamisest keeldumise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 03.05.2017, 2 - jõust. 01.07.2017]

4. peatükk VASTUTUS 
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 16. – § 17. [Kehtetud - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

5. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 18. Noorteühingute registri ja noortelaagrite registri pidamise lõpetamine

  Noorteühingute register ja noortelaagrite register likvideeritakse kooskõlas arhiiviseaduses ja avaliku teabe seaduses sätestatud nõuetega.

§ 19. Noortelaagri tegevusloa kehtivus

  Noortelaagri tegevusluba, mis on pidajale antud enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud nõuete kohaselt, kehtib loal märgitud kehtivuse lõpuni.

§ 191. Valla või linna huvihariduse ja huvitegevuse kava esitamine 2017. aastal ning 2017. aasta huvihariduse ja huvitegevuse kava täitmise tulemuste esitamine

 (1) 2017. aastal esitab vald või linn huvihariduse ja huvitegevuse kava 1. juuli seisuga Haridus- ja Teadusministeeriumile või tema volitatud asutusele 2017. aasta 1. septembriks.

 (2) 2017. aasta huvihariduse ja huvitegevuse kava täitmise tulemused esitab vald või linn koos 2018. aasta huvihariduse ja huvitegevuse kava täitmise tulemustega Haridus- ja Teadusministeeriumile või tema volitatud asutusele 2019. aasta 15. jaanuariks.
[RT I, 03.05.2017, 2 - jõust. 01.07.2017]

§ 20. – § 34. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 35. Seaduse jõustumine

 (1) Käesolev seadus jõustub 2010. aasta 1. septembril.

 (2) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]