Määrus kehtestatakse «Abieluvararegistri
seaduse» § 1 lõike 2 ja § 42 lõike 1, «Kinnistusraamatuseaduse»
§ 1 lõigete 2 ja 3, § 5 lõike 2, § 22 lõike 2, § 38 lõike 4, § 74
lõike 7, § 75 lõike 5, § 771
lõike 4, § 777 lõike 3, § 7716,
§ 7717 lõike 2, § 792
lõike 4 ning § 793 lõike 6, «Kohtute
seaduse» § 42 lõike 1 ja § 45 lõike 3 ning «Tsiviilkohtumenetluse
seadustiku» § 61, § 314 lõike 9 ja § 592 lõike 1 alusel.
1. peatükk
KINNISTUSOSAKONNA TÖÖKORRALDUS
1. jagu
Üldsätted
§ 1. Kinnistuspiirkonnad
(1) Kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit peavad maakohtute
kinnistusosakonnad.
(2) Iga maakohtu kinnistusosakond (edaspidi kinnistusosakond)
peab kinnistusraamatut oma tööpiirkonna kohta (edaspidi kinnistuspiirkond).
(3) Iga kohtu kinnistuspiirkond jaguneb kinnistusjaoskondadeks
alljärgnevalt:
1) Harju Maakohus: Harju kinnistusjaoskond (Harju
maakond, välja arvatud Tallinna linn) ja Tallinna kinnistusjaoskond
(Tallinna linn);
2) Viru Maakohus: Ida-Viru kinnistusjaoskond
(Ida-Viru maakond, välja arvatud Kohtla-Järve linn ja Narva linn),
Kohtla-Järve kinnistusjaoskond (Kohtla-Järve linn), Narva
kinnistusjaoskond (Narva linn) ja Lääne-Viru kinnistusjaoskond
(Lääne-Viru maakond);
3) Pärnu Maakohus: Pärnu linna
kinnistusjaoskond (Pärnu linn), Pärnu maakonna kinnistusjaoskond (Pärnu
maakond, välja arvatud Pärnu linn), Lääne kinnistusjaoskond (Lääne
maakond), Saare kinnistusjaoskond (Saare maakond), Hiiu
kinnistusjaoskond (Hiiu maakond), Rapla kinnistusjaoskond (Rapla
maakond) ja Järva kinnistusjaoskond (Järva maakond);
4)
Tartu Maakohus: Tartu linna kinnistusjaoskond (Tartu linn), Tartu
maakonna kinnistusjaoskond (Tartu maakond, välja arvatud Tartu linn),
Jõgeva kinnistusjaoskond (Jõgeva maakond), Viljandi kinnistusjaoskond
(Viljandi maakond), Valga kinnistusjaoskond (Valga maakond), Võru
kinnistusjaoskond (Võru maakond) ja Põlva kinnistusjaoskond (Põlva
maakond).
(4) Abieluvararegistrit peetakse igas kinnistusjaoskonnas eraldi.
§ 2. Kohtu kantselei kodukorra kohaldamine
Kinnistusosakonna asjaajamisele kohaldatakse justiitsministri määrusega
kehtestatud maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorras
sätestatut niivõrd, kuivõrd kinnistusosakonna kodukord ei sätesta
teisiti.
§ 3. Kinnistusosakonna koosseis ja teenistujate ametisse nimetamine
(1) Kohtudirektor kinnitab kinnistusosakonna koosseisu.
Kinnistusosakonna koosseisus on kohtunikuabi ametikohad ning võivad olla
kantselei juhataja, vanemkinnistussekretäri, kinnistussekretäri,
arhivaari ja tehnilise sekretäri ametikohad ning muud ametikohad.
(2) Justiitsminister nimetab ja vannutab kohtunikuabi ametisse
eksamikomisjoni ettepanekul ning määrab kohtu, kus kohtunikuabi
teenistusse asub.
(3) Kohtudirektor nimetab ametisse:
1) kantselei juhataja
kinnistusosakonna juhataja ettepanekul nende kohtuteenistujate seast,
kes on sooritanud kinnistussekretäri eksami;
2)
vanemkinnistussekretärid kinnistusosakonna juhataja ettepanekul nende
kinnistussekretäride seast, kes on tööülesannete täitmisel silma
paistnud, kui selline ametikoht on justiitsministri käskkirja alusel
kohtusse loodud;
3) kinnistussekretärid kinnistusosakonna juhataja
ettepanekul nende tehniliste sekretäride seast, kes on olnud teenistuses
vähemalt kolm kuud ning on sooritanud kinnistussekretäri eksami;
4)
teised kinnistusosakonna koosseisu kuuluvad kohtuteenistujad peale
kohtunikuabi.
§ 4. Kinnistusosakonna ja kinnistusosakonna teenistujate pitsatid
(1) Kinnistusosakonnal on 35-millimeetrise läbimõõduga sõõrikujuline
väikese riigivapi kujutisega ja oma nimega värvipitsat.
(2) Kohtudirektor võib kinnistusosakonna juhataja ettepanekul otsustada
kasutusele võtta rohkem kui ühe käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
pitsati ning tõestamistoiminguid tegevate kinnistusosakonna teenistujate
nimelised pitsatid, lähtudes «Notariaadiseaduse» § 53 lõike 1 punktist 4.
(3) Kohtudirektor korraldab kinnistusosakonna ja selle teenistujate
pitsatite kujundamise, registreerimise, kehtetuks tunnistamise, hoidmise
ja hävitamise «Riigivapi seaduses» ettenähtud korras.
(4) Kinnistusosakonna pitsati jäljend (pitser) koos kinnistamiseks ja
abieluvararegistri kannete tegemiseks pädevate isikute
allkirjanäidistega saadetakse teistele kinnistusosakondadele ja
Justiitsministeeriumile iga kalendriaasta alguses ning kinnistamiseks
pädevate teenistujate vahetumisel.
(5) Kinnistusosakond võib kasutada digitaalset templit.
2. jagu
Kinnistusosakonna juhataja
§ 5. Juhataja nimetamine
(1) Kinnistusosakonna juhataja on kohtudirektori määratud kohtunikuabi.
(2) Kinnistusosakonna juhataja puudumisel täidab tema kohuseid
kohtudirektori poolt kinnistusosakonna kohtunikuabide seast nimetatud
kohusetäitja.
(3) Ärakiri kinnistusosakonna juhataja ja juhataja kohusetäitja
nimetamise ning vabastamise kohta saadetakse Justiitsministeeriumile
teadmiseks.
(4) Kinnistusosakonna juhataja vahetumisel võetakse ja antakse
asjaajamine üle kohtudirektori poolt nimetatud kohtuteenistuja osavõtul.
Üleandmise-vastuvõtmise kohta koostatakse akt kahes eksemplaris, millest
üks jääb kinnistusosakonnale ja teine kohtu kantseleile. Ärakiri
üleandmise-vastuvõtmise kohta koostatud aktist saadetakse
Justiitsministeeriumile teadmiseks.
§ 6. Juhataja ülesanded
(1) Kinnistusosakonna juhataja ülesanne on korraldada kinnistusosakonna
tegevust. Ta tagab, et kinnistusosakonna pädevusse kuuluvaid hagita
tsiviilasju menetletakse ning isikuid teenindatakse õiguspäraselt ja
kiiresti ning et kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit peetakse ning
infosüsteeme kasutatakse nõuetekohaselt.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärgi saavutamiseks
täidab kinnistusosakonna juhataja lisaks kohtunikuabi kohustustele
järgmisi ülesandeid:
1) võttes eelnevalt arvesse
kohtunikuabide arvamuse, kehtestab kirjaliku korraldusega kohtunikuabide
tööjaotusplaani. Käesolevas määruses ettenähtud juhtudel jaotab juhataja
asju ümber;
2) arvestades kohtudirektori juhiseid, kehtestab
kinnistusosakonna teenistujate vahel teenistusülesannete jaotuse,
kinnistusosakonnasisese asjaajamise ja teenistujate asendamise korra
ning määrab e-posti kontrollimise eest vastutajad, arhiivipidajad,
tõestamistoimingute tegijad ja kinnistusosakonnaväliste andmekogude
kontrollijad;
3) kontrollib teenistusülesannete täitmist ja korraldab
tööaja arvestust;
4) korraldab kinnistusosakonna teenistuja
tegevuse peale esitatud kaebuste (edaspidi kaebus) ja
määruskaebuste lahendamist;
5) korraldab paberkandjal
kinnistustoimiku või selles sisalduva dokumendi digitaliseerimist
(skaneerimist, digitembeldamist, menetluse või selle puudumise korral
puudutatud registriosaga seostamist ja digitaalsesse arhiivi
salvestamist);
6) korraldab kinnistusosakonna arhiivi ülevaatust,
dokumentide korrastamist ning hävitamist;
7) kehtestab abinõude
süsteemi, mis tagab dokumentide säilimise ning süüdlase kindlakstegemise
dokumendi rikkumise, hävimise või kadumise korral;
8)
vajaduse korral rakendab abinõusid, mis tagavad infosüsteemi sisestatud
andmete säilimise ning välistavad volitamata juurdepääsu ja töötlemise;
9)
kehtestab kirjaliku korraldusega kinnistusosakonna ja selle teenistujate
pitsatite, templite ning dokumendiplankide kasutamise ja hoidmise korra
ulatuses, mis ei kuulu kohtudirektori pädevusse, ning korraldab
käesolevas määruses ettenähtud pitsatijäljendite ja allkirjade näidiste
ning ärakirjade saatmise teistesse kinnistusosakondadesse ja
Justiitsministeeriumi;
10) teeb kohtudirektorile esildisi inventari-,
lähetus- ja koolitusvajaduse ning muude asjaolude kohta ning
ettepanekuid puhkuste ajakava, kinnistusosakonna koosseisu, palgafondi,
ergutuste ja distsiplinaarkaristuste ning kohtunikuabikandidaadi
juhendamise kohta;
11) korraldab kinnistusosakonna tööks vajalike
erivahendite arvestust ja jaotamist;
12) korraldab kinnistusosakonda
kuuluvale kohtuteenistujale katseaja lõpu ja iga-aastasi
hindamisvestlusi.
§ 7. Juhataja lisatasu ja töökoormus
(1) Kinnistusosakonna juhatajale võib maksta kinnistusosakonna
juhatamise eest lisatasu kohtudirektori määratud ulatuses.
(2) Kohtudirektor võib kinnistusosakonna juhataja töökoormust
kinnistamisel ja abieluvararegistri kandemenetluses juhataja kohustuste
täitmise arvelt vähendada:
1) kuni 75% tavalisest
kohtunikuabi töökoormusest kinnistusosakonnas, kus peetakse
kinnistusraamatut rohkem kui 100 000 kinnistu kohta;
2)
kuni 50% tavalisest kohtunikuabi töökoormusest kinnistusosakonnas, kus
peetakse kinnistusraamatut 50 000–100 000 kinnistu kohta;
3)
kuni 25% tavalisest kohtunikuabi töökoormusest kinnistusosakonnas, kus
peetakse kinnistusraamatut kuni 50 000 kinnistu kohta.
3. jagu
Kinnistusosakonna kantselei juhataja
§ 8. Kantselei juhataja ametikoht
(1) Kantselei juhataja allub vahetult kinnistusosakonna juhatajale.
(2) Kinnistusosakonna juhataja määrab, millised kinnistussekretärid ja
tehnilised sekretärid alluvad vahetult kantselei juhatajale.
§ 9. Kantselei juhataja ülesanded
(1) Kantselei juhataja põhiülesanne on korraldada kinnistusosakonna
kantselei tegevust, sealhulgas:
1) tagada tõhus töökorraldus
dokumentide vastuvõtmise, registriga tutvumise, ärakirjade ja
väljatrükkide väljastamise, e-posti kontrollimise ning e-kirjadele ja
teabe saamise avaldustele vastamise alal;
2) korraldada
kinnistusosakonna pitsatijäljendi ja kinnistamiseks pädevate isikute
allkirjade näidiste saatmist teistele kinnistusosakondadele ning
Justiitsministeeriumile;
3) korraldada käesolevas määruses sätestatud
ärakirjade saatmist Justiitsministeeriumile;
4) koguda
statistilisi andmeid juhul, kui seda ei ole automatiseeritud;
5)
koordineerida ja kontrollida talle vahetult alluvate teenistujate
ametikohustuste korrektset täitmist ja tööajast kinnipidamist;
6)
teha kinnistusosakonna juhatajale ettepanekuid vajalike töövahendite
soetamiseks;
7) teavitada kinnistusosakonna juhatajat
kinnistusosakonna teenistujate ametikohustuste mittenõuetekohasest
täitmisest ja tööajast mittekinnipidamisest;
8) täita
muid kinnistusosakonna juhataja poolt talle antud ülesandeid;
9)
korraldada paberkandjal kinnistustoimiku või selles sisalduva dokumendi
digitaliseerimist (skaneerimist, digitembeldamist, menetluse või selle
puudumise korral puudutatud registriosaga seostamist ja digitaalsesse
arhiivi salvestamist);
10) korraldada paberkandjal kinnistustoimikute
korrastamist.
(2) Kantselei juhatajale alluvate teenistujate tööülesannete jaotuse ja
asendamise korra kehtestab kinnistusosakonna juhataja kantselei juhataja
ettepanekul.
(3) Kinnistusosakonna juhataja korraldusel võib kantselei juhataja täita
kõiki kinnistussekretäri ülesandeid ulatuses, milles see ei sega
kantselei tegevuse korraldamist.
4. jagu
Kohtunik ja kohtunikuabi
§ 10. Kohtuniku ülesanded
(1) Kohtunikul on õigus teha kõiki kohtunikuabi pädevuses olevaid
toiminguid.
(2) Kohtuniku kirjalikud seisukohad, mida ta on avaldanud konkreetse
kinnistamisasja lahendamise kohta, säilitatakse vastavas
kinnistustoimikus.
(3) Kohtuniku üldised seisukohad kinnistamisasjade lahendamise kohta
tehakse teatavaks ja kättesaadavaks kõigile kinnistusosakonna
teenistujatele ning Justiitsministeeriumile.
§ 11. Kohtunikuabi ülesanded
(1) Kohtunikuabi täidab järgmisi ülesandeid:
1) teeb
seadusega määratud ulatuses kandemäärusi ning kinnistusraamatu ja
abieluvararegistri kandeid;
2) vaatab seadusega sätestatud juhtudel
läbi määruskaebuse;
3) annab rahuldamata jäetud
määruskaebuse läbivaatamiseks kohtunikule;
4) kinnitab
ärakirjade, väljavõtete ja väljatrükkide õigsust;
5)
otsustab registriosa sulgemise;
6) koostab «Kinnistusraamatuseaduse»
§ 51 alusel riigilõivu tagastamise määrusi;
7)
tuvastab seaduses ettenähtud juhtudel õigustatud huvi olemasolu ja
koostab selle puudumise korral «Tsiviilkohtumenetluse seadustiku» § 59
alusel kinnistustoimikuga tutvumisloa andmisest keeldumise määrusi;
8)
juhendab kohtunikuabikandidaate ning kinnistusosakonna juhataja
määramisel notarikandidaate, üliõpilastest praktikante,
kinnistussekretäre ja kinnistusosakonna teisi töötajaid ning juhendajana
vaatab läbi ja kinnitab juhendatava tehtud lahendite projekte.
(2) Kinnistusosakonna juhataja võib vajaduse korral anda kohtunikuabile
ka kinnistussekretäri või tehnilise töötaja ülesandeid.
5. jagu
Vanemkinnistussekretär ja kinnistussekretär
§ 12. Vanemkinnistussekretär
Vanemkinnistussekretärile kohaldatakse kinnistussekretäri kohta
sätestatut.
§ 13. Kinnistussekretäri ülesanded
(1) Kinnistussekretär täidab järgmisi põhiülesandeid:
1)
vaatab läbi kinnistamisavaldusi ja valmistab ette kandemääruse eelnõusid;
2)
tuvastab seaduses sätestatud juhtudel õigustatud huvi olemasolu;
3)
teeb kinnistusosakonna juhatajale teatavaks andmesisestuse vead ning
kannab registriossa või abieluvararegistri registrikaardile märke
kohtuniku kirjaliku otsuse alusel;
4) kinnitab ärakirjade,
väljavõtete ja väljatrükkide õigsust ning väljastab tõendeid;
5)
kontrollib kinnistusraamatu registriosa kinnitatud ärakirja või
väljatrüki väljastamisel registriosal käesoleva määruse § 86 lõike 1
punktis 3 sätestatud tähise olemasolu ja selle puudumise korral teeb
registriosale nimetatud tähise;
6) kontrollib enne
kinnistustoimiku või selles sisalduva dokumendi tutvumisega võimaldamist
andmete täielikkust ja käesoleva määruse § 86 lõike 1 punktis 4
sätestatud tähise olemasolu;
7) korraldab paberkandjal
kinnistustoimiku või selles sisalduva dokumendi digitaliseerimist
(skaneerimist, digitembeldamist, menetlusega või selle puudumise korral
puudutatud registriosaga seostamist ja digitaalsesse arhiivi
salvestamist);
8) korrastab paberkandjal kinnistustoimikuid;
9)
juhendab kinnistusosakonna juhataja poolt määratud notarikandidaatidest
ja üliõpilastest praktikante;
10) võtab vastu ja
registreerib kande-, kinnistamis- ja muid avaldusi ning dokumente,
sealhulgas posti ja e-posti teel saabunud dokumente;
11) edastab
avaldamiseks teateid väljaandesse Ametlikud Teadaanded, kui teadete
edastamist ei ole automatiseeritud;
12) sisestab andmeid
kinnistusraamatu elektroonilisse andmebaasi;
13) täidab oma pädevuse
piires kohtulahendeid käesoleva määruse §-des 168 ja 181 sätestatud
korras.
(2) Kinnistusosakonna juhataja võib vajaduse korral anda
kinnistussekretärile ka tehnilise sekretäri ülesandeid.
(3) Kui kinnistussekretär on olnud ametis vähemalt kolm kuud ning
ilmutanud ametialast võimekust ja kohusetundlikkust, võib
kinnistusosakonna juhataja lubada tal teha kõiki kohtunikuabi pädevuses
olevaid töid peale kandemääruse tegemise.
6. jagu
Tehniline sekretär
§ 14. Tehnilise sekretäri ülesanded
Tehniline sekretär täidab järgmisi ülesandeid:
1)
võtab vastu ja registreerib sissetuleva ja väljamineva posti ning
postitab väljasaadetavaid kirju;
2) väljastab isikutele kohapeal
tutvumiseks registrikaarte ning -toimikuid või korraldab registriosade
ja kinnistustoimikutega tutvumist;
3) valmistab käesoleva paragrahvi
punktis 2 nimetatud dokumentidest ärakirju, väljavõtteid ja teeb
väljatrükke;
4) abistab arhiivipidajat, sealhulgas aitab
korrastada paberkandjal kinnistustoimikuid;
5) köidab
abieluvararegistri toimikuid;
6) teostab printimis-, skaneerimis- ja
paljundustöid;
7) võtab vastu dokumente ja peab oma pädevuse
piires kinnistus- ja registripäevikut;
8) täidab teisi
kinnistusosakonna juhataja poolt antud ülesandeid;
9) kontrollib
avaldatud kinnistamisteate vastavust avaldamiseks saadetud
kinnistamisteatele;
10) kui kinnistusosakonna juhataja on nii
määranud, võtab vastu ja registreerib kinnistusosakonna e-kirju ning
vajaduse korral vastab nendele oma pädevuse piires;
11)
kontrollib esitatud andmete põhjal elektrooniliselt riigilõivu
laekumist, kui seda ei ole automatiseeritud.
7. jagu
Andmekaitsenõuded
§ 15. IT-juhtimise kord
Kinnistusraamatu infosüsteemi kasutamisele kohaldatakse
Justiitsministeeriumi infotehnoloogia valdkonna planeerimise ja
juhtimise korda (edaspidi IT-juhtimise kord).
§ 16. Kinnistusraamatu infosüsteemi töö tagamine
Kinnistusraamatu infosüsteemi halduri ning spetsiaaltarkvara tugiisiku
ülesandeid täidab Registrite ja Infosüsteemide Keskus, tagades muu
hulgas infosüsteemi kasutajate andmete lisamise, muutmise ja tühistamise
ning infosüsteemi uuenduste tegemise.
§ 17. Kinnistusraamatu infosüsteemi kasutaja
(1) Kinnistusraamatu infosüsteemi kasutaja (edaspidi kinnistusraamatu
kasutaja) on kinnistusosakonna teenistuja, kes kasutab oma
tööülesannete täitmiseks kinnistusraamatu infosüsteemi.
(2) Registrite ja Infosüsteemide Keskus annab kinnistusraamatu
kasutajale tema vahetu juhi taotlusel IT-abi kaudu tööülesannete
täitmiseks vaikimisi personaalse Justiitsministeeriumi arvutivõrgu
konto, kasutajanime ja isikliku salasõna ning seejärel kasutajaõigused.
(3) Kinnistusraamatu kasutaja kasutajanime muudab Registrite ja
Infosüsteemide Keskus juhul, kui tema isikuandmed või ametipädevus
muutuvad.
§ 18. Kinnistusraamatu kasutaja andmekaitsealased kohustused
Kinnistusraamatu kasutaja on kohustatud:
1) tagama oma pädevuse
raames andmete täieliku ja õige käsitlemise, töötlemise, väljastamise ja
edastamise;
2) vältima pädevusevälist andmete arvutisse sisestamist
ning arvutisse sisestatud andmete rikkumist, hävimist ning
pädevusevälist muutmist ja kustutamist;
3) teavitama
kinnistusosakonna juhatajat andmesisestuse vigadest;
4) täitma
IT-juhtimise korda.
§ 19. Andmekaitsealaste nõuete rikkumisest teatamine
(1) Iga teenistuja on kohustatud viivitamata teavitama kinnistusosakonna
juhatajat ja IT-abi, kui isikud, kellel puudub selleks vastav luba,
kasutavad või üritavad kasutada andmetöötlusseadmeid.
(2) Arvutivõrgu kasutamise korra ja lisaks kehtestatud arvutiandmete
kaitse nõuete igasugusest rikkumisest tuleb viivitamata teavitada IT-abi
ja kinnistusosakonna juhatajat.
§ 20. Andmekaitse lisanõuded
(1) Vajaduse korral kehtestab kinnistusosakonna juhataja arvutiandmete
kaitse organisatsioonilised lisanõuded need eelnevalt Registrite ja
Infosüsteemide Keskusega kooskõlastades ning teavitab arvutiandmete
kaitse lisanõuetest asjassepuutuvaid teenistujaid allkirja vastu.
(2) Andmekaitse lisanõuete kehtestamisest teavitatakse
Justiitsministeeriumi.
8. jagu
Dokumentide vastuvõtt
§ 21. Teabe avalikustamine
(1) Hoonel, milles kinnistusosakond asub, peab sissepääsu juures olema
silt kohtu nimega.
(2) Teave vastuvõtuaegade, kinnistusosakonna ametliku e-posti aadressi,
kinnistusosakonna tööpiirkonna, kinnistusosakonnas peetavate registrite
ning riigilõivu tasumise ja tagastamise korra kohta pannakse
kinnistusosakonna ruumides või sissekäigu juures nähtavale kohale ning
avaldatakse Justiitsministeeriumi ja kohtute veebilehel.
(3) Kinnistus- ja tehnilised sekretärid kannavad töö ajal rinnasilti
nime ja ametikohaga.
§ 22. Kinnistusosakonna vastuvõtuajad
(1) Kinnistusosakonnal on vastuvõtuaeg dokumentide vastuvõtuks,
kinnistusraamatu ja abieluvararegistriga tutvumiseks ning dokumentide
väljastamiseks vähemalt kolmel tööpäeval, neist iga päev vähemalt neli
tundi.
(2) Vastuvõtuajad kinnitab kohtu kohtudirektor kinnistusosakonna
juhataja ettepanekul, ärakiri vastuvõtuaegade kinnitamise kohta
saadetakse Justiitsministeeriumile teadmiseks.
(3) Külastajatele on sissepääsuks avatud üksnes dokumentide
vastuvõtmiseks, kinnistusraamatu ja abieluvararegistriga tutvumiseks
ning dokumentide väljastamiseks ettenähtud ruumid. Kinnistusosakonna
muudesse ruumidesse lubatakse külastajaid üksnes põhjendatud vajadusel
ning selle kinnistusosakonna teenistuja nõusolekul ja vastutusel, kelle
juurde nad minna soovivad.
(4) Väljaspool vastuvõtuaega kinnistusosakonna ruumidesse külastajaid ei
lubata.
§ 23. Ametiisikute teenindamine
(1) Riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuse teenistujal, samuti notaril
ja kohtutäituril võimaldatakse kinnistusosakonnale dokumente esitada,
kinnistusraamatu ja abieluvararegistriga tutvuda, tellida ja saada kätte
ärakirju, väljatrükke ja tõendeid igal tööpäeval kogu tööaja ulatuses.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik on dokumendid
kinnistusosakonnale esitanud väljaspool kinnistusosakonna vastuvõtuaega,
registreeritakse need nagu postiga saabunud dokumendid.
(3) Käesolevas määruses kohtutäituri kohta sätestatut kohaldatakse ka
täitemenetluse ülesandeid täitva pankrotihalduri suhtes.
§ 24. Kinnistamis- ja kandeavalduse vastuvõtmise kohustus
(1) Kinnistusosakond peab vastu võtma ja registreerima iga kinnistamis-
ja kandeavalduse, samuti dokumendi, mis on oma olemuselt kinnistamis-
või kandeavaldus.
(2) Vastu tuleb võtta ja registreerida ka selline kinnistamis- või
kandeavaldus, mis ei vasta kinnistamis- või kandeavalduse kehtestatud
vorminõuetele, kuid mis sisaldab soovi kinnistusraamatusse või
abieluvararegistrisse kande tegemiseks.
(3) Esitaja soovil võib registritoimikus oleva algdokumendi pärast kande
tegemist abieluvararegistrisse talle tagastada. Registritoimikusse peab
jääma kohtunikuabi või kinnistussekretäri kinnitatud dokumendi ärakiri.
§ 25. Dokumentide vastuvõtmise õigus
(1) Kinnistusosakonnale esitatavaid dokumente võib kohapeal vastu võtta
ainult kinnistusosakonna juhataja poolt määratud teenistuja ainult
vastuvõtuajal.
(2) Posti või e-posti teel saabunud või riigi ja kohaliku omavalitsuse
asutuse töötaja, samuti notari või kohtutäituri poolt esitatud dokumente
võib vastu võtta ainult kinnistusosakonna juhataja poolt määratud
teenistuja.
(3) Ühte kinnistuspiirkonda jääva kinnistuga seotud dokumente on pädev
vastu võtma ja kinnistuspäevikus registreerima iga selle
kinnistusosakonna kinnistusjaoskond.
(4) Abieluvararegistri dokumente on pädev vastu võtma kinnistusosakond,
kelle tööpiirkonda jääb abikaasa elukoht. Kinnistusosakonnale, kelle
tööpiirkonnas asub ühe abikaasa elukoht, võib esitada ka selle abikaasa
dokumente, kelle elukoht jääb teise kinnistusosakonna tööpiirkonda.
Asjaomasele kinnistusosakonnale edastab dokumendid see kinnistusosakond,
kellele dokumendid esitati.
(5) Käesoleva paragrahvi lõiget 4 kohaldatakse ka juhul, kui ühe
abikaasa elukoht on sama kinnistusosakonna teise kinnistusjaoskonna
tööpiirkonnas.
(6) Kui abikaasa elukoht on muutunud pärast kandeavalduse esitamist,
kuid enne kande tegemist, edastab kinnistusosakond, kelle tööpiirkonnas
oli abikaasa elukoht kandeavalduse esitamise ajal, kandeavalduse
kinnistusosakonnale, kelle tööpiirkonnas on abikaasa uus elukoht.
§ 26. Vastuvõtupealdis
(1) Kinnistusosakonnale esitatud kandeavaldusele tehakse viivitamata
vastuvõtupealdis, milles märgitakse:
1) vastuvõtmise täpne
kellaaeg, päev, kuu ja aasta;
2) esitatud dokumentide loetelu ja
iga dokumendi lehtede arv;
3) vastuvõtja nimi ja allkiri.
(2) Vastuvõtupealdis tehakse põhidokumendi esimesele leheküljele,
võimaluse korral selle paremasse ülanurka. Pealdise tegemiseks võib
kasutada templit.
(3) Kinnistusosakonnale paberkandjal esitatud kinnistamisavaldus ja
selle lisadokumendid skaneeritakse, varustatakse digitempliga,
seostatakse menetlusega või selle puudumise korral puudutatud
registriosaga, salvestatakse viivitamata elektroonilises
kinnistustoimikus vastavalt kinnistusraamatu infosüsteemi
kasutajajuhendile ning tagastatakse nende esitajale.
(4) Dokumentide elektroonilise esitamise korral, samuti käesoleva
paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul asendab vastuvõtupealdist
dokumentide arvelevõtmine kinnistus- või registripäevikus.
§ 27. Dokumentide registreerimine
(1) Pärast vastuvõtupealdise tegemist või dokumendi elektroonilises
kinnistustoimikus salvestamist registreeritakse kinnistamis- või
kandeavaldus vastuvõtmise ajalises järjekorras viivitamata sõltuvalt
selle liigist vastavas kinnistus- või registripäevikus. Igale avaldusele
antakse vastavalt esitamisajale päevikus registreerimisel iseseisev
järjekorranumber (kinnistamis- või registriasja number).
(2) Kinnistamisavaldus, milles taotletakse mitme kande tegemist
kinnistusregistrisse, registreeritakse kinnistuspäevikus ühe
kinnistamisavaldusena.
(3) Kui isik esitab korraga mitu avaldust, mis sisalduvad eri
dokumentides, ja avalduste registreerimise järjekorda ei ole kindlaks
määratud, kantakse neile sama vastuvõtuaeg.
(4) Kui dokument ei kuulu kinnistus- või registripäevikusse kandmisele,
registreeritakse see üldises kirjavahetuse registreerimiseks ettenähtud
korras.
§ 28. Posti või e-posti teel saabunud kinnistamisavalduse vastuvõtmine
(1) Posti teel saabunud kinnistamisavaldus ja selle lisadokumendid
skaneeritakse, varustatakse digitempliga, seostatakse menetlusega või
selle puudumise korral puudutatud registriosaga ja salvestatakse
viivitamata elektroonilises kinnistustoimikus vastavalt kinnistusraamatu
infosüsteemi kasutajajuhendile. Paberdokumendid tagastatakse nende
esitajale, kui dokumentide esitaja on selleks soovi avaldanud. Kui
kinnistamisavalduse esitaja ei ole soovinud kinnistamisavalduse ja selle
lisadokumentide tagastamist, hävitatakse need ühe kuu jooksul
esitamisest arvates.
(2) Samal päeval posti või e-posti teel saabunud kinnistamisavaldused
loetakse saabunuks üheaegselt ja registreeritakse kinnistuspäevikus
sellel tööpäeval saabunud avaldustest viimastena.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentide vastuvõtmise
kellaajaks märgitakse tööpäeva lõpu kellaaeg.
(4) Pärast tööpäeva lõppu, kuid enne 00:00 kinnistusosakonna
elektroonilisse postkasti saabunud avaldused registreeritakse järgmise
tööpäeva hommikul esimestena.
(5) Pärast 00:00 kinnistusosakonna e-postkasti saabunud avaldused
registreeritakse sellel tööpäeval saabunud avaldustest viimastena.
Käesoleva paragrahvi lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse vastavalt.
(6) E-posti teel esitatud dokumendi salvestab asjaomane teenistuja
selleks määratud serverisse, nimetades selle arhiveerimiseks ümber,
kajastades dokumendi faili nimetuses registriosa numbri, dokumendi
kinnistusosakonda laekumise aasta, kuu ja päeva ning dokumendi liigi.
§ 29. Posti või e-posti teel saabunud kandeavalduse vastuvõtmine
(1) Posti või e-posti teel saabunud kandeavaldused loetakse saabunuks
üheaegselt ja registreeritakse registripäevikus sellel tööpäeval
saabunud avaldustest viimastena. Dokumentide vastuvõtmise kellaajaks
märgitakse tööpäeva lõpu kellaaeg.
(2) E-posti teel esitatud dokumendi salvestab vastav teenistuja selleks
määratud serverisse ja nimetab arhiveerimiseks ümber, kajastades
dokumendi faili nimetuses registrikaardi numbri, kinnistusosakonda
laekumise aasta, kuu ja päeva, abikaasade perekonnanimed ning dokumendi
liigi.
(3) Käesoleva määrus § 27 kohaldatakse vastavalt.
§ 30. Elektroonilise kinnistusraamatu infosüsteemi esitatud avalduse
registreerimine
(1) Elektroonilise kinnistusraamatu infosüsteemi esitatud avaldus ja
selle laekumise aeg registreeritakse kinnistuspäevikus automatiseeritult
ning nummerdatakse käesoleva määruse §-s 27 sätestatud korras.
(2) Otse elektroonilisse infosüsteemi esitatud elektrooniline dokument
salvestub laekumisel automaatselt selleks määratud serverisse.
(3) Kui elektroonilise kinnistusraamatu infosüsteemi esitatud dokument
sisaldab ka kandeavaldust abieluvararegistrisse kande tegemiseks,
registreerib kinnistusosakonna vastav teenistuja kandeavalduse
registripäevikus vastavalt käesolevale määrusele.
§ 31. Tõend avalduse vastuvõtmise kohta
(1) «Kinnistusraamatuseaduse» § 40 lõikes 1 nimetatud tõend peab
sisaldama järgmisi andmeid:
1) kinnistusosakonna ja
kinnistusjaoskonna nimi;
2) dokumentide esitaja nimi;
3) esitatud
dokumentide loetelu ja iga dokumendi lehtede arv;
4) dokumente
vastuvõtnud teenistuja ametinimetus, nimi, allkiri ning vastuvõtmise
kellaaeg, päev, kuu ja aasta.
(2) E-posti teel ja elektroonilise kinnistusraamatu infosüsteemi kaudu
esitatud kinnistamisavalduse kohta saadetakse selle esitajale automaatne
vastuvõtukinnitus vastavalt «Kinnistusraamatuseaduse» § 40 lõikele 2.
§ 32. Lisadokumentide vastuvõtmine
(1) Kinnistusosakonnale esitatud lisadokumendid võetakse vastu üldkorras
ja neile märgitakse nende vastuvõtmise kuupäev. Lisadokumentide
esitamise kohta tehakse täiendus põhidokumendi vastuvõtupealdisele.
(2) Avaldusele lisatud kinnistus- või abieluvararegistri menetlusega
seotud dokumente ei või jätta vastu võtmata põhjendusel, et seadus ei
nõua nende esitamist.
(3) Käesoleva määruse §-des 25–29 sätestatut kohaldatakse vastavalt.
§ 33. Dokumentide tagastamine
(1) Kui kandeavaldus jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui
avalduse esitaja võtab selle tagasi, tagastatakse avaldajale soovi
korral allkirja vastu paberkandjal esitatud dokumendid. Elektroonilisel
kujul esitatud dokumente ei tagastata.
(2) Kinnistamis- või kandeavalduse tagasivõtmise kohta tehakse
infosüsteemi või registripäevikusse märge.
(3) Tagastatud paberdokumendist teeb tagastamise otsustanud kohtunikuabi
või kinnistussekretär kinnitatud ärakirja, lisab sellele märkuse
originaaldokumentide tagastamise kohta ning köidab ärakirja toimikusse.
Eelnimetatud ärakirjade tegemist ei kanta registriga tutvumise ja
ärakirjade raamatusse.
§ 34. Teabe andmine
(1) Dokumente vastuvõttev või väljastav teenistuja annab isikutele ja
asutustele kohapeal ja telefoni ning e-posti teel teavet järgmistes
küsimustes:
1) kinnistusosakonna tööpiirkonna ulatus ja
jaoskondadeks jagunemine;
2) kinnistusosakonnas peetavate registrite
loetelu;
3) kinnistusosakonna vastuvõtuajad ja dokumentide esitamise,
sealhulgas elektroonilise esitamise kord;
4) ärakirjade,
väljatrükkide ja tõendite väljastamise kord;
5)
kinnistusraamatu, abieluvararegistri ning kinnistus- ja
registritoimikuga tutvumise võimalused ja kord;
6)
asjaosalistele lahenditest teatamise kord;
7) kinnistusosakonnas
tehtavate toimingute riigilõivumäärad ning riigilõivu tasumise kord;
8)
notari ametitoimingud kinnistamisasjade ajamisel;
9)
kinnistusosakonna ametlik e-posti aadress ja e-posti aadress, kuhu tuleb
saata digitaalselt allkirjastatud kinnistamis- ja kandeavaldused ning
nende lisadokumendid.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata õigusliku teabe andmine
dokumente väljastava või vastuvõtva teenistuja poolt ei ole lubatud.
§ 35. Avaldus mitme ühes kinnistuspiirkonnas asuva kinnistu kohta
(1) Kui kinnistamisavaldus on esitatud ühes kinnistuspiirkonnas asuva
mitme kinnistu kohta, skaneeritakse, digitembeldatakse ja salvestatakse
avaldus koos esitatud dokumentidega ning seostatakse menetlusega või
selle puudumise korral kõigi avaldusega seotud kinnistutega vastavalt
kinnistusraamatu infosüsteemi kasutajajuhendile.
(2) Kui avaldus on esitatud mitme ühes kinnistuspiirkonnas, kuid eri
kinnistusjaoskonna piires asuva kinnistu kohta, kohaldatakse käesoleva
paragrahvi lõikes 1 sätestatut.
§ 36. Kinnistamisavaldus mitmes kinnistuspiirkonnas asuva kinnistu
kohta
(1) Kui kinnistamisavaldus on tehtud mitme eri kinnistuspiirkonnas asuva
kinnistu kohta, skaneeritakse, digitembeldatakse, seostatakse,
salvestatakse ja registreeritakse esitatud dokumendid vastavalt
elektroonilise kinnistusraamatu kasutusjuhendile ja käesolevale
määrusele ning saadetakse e-postiga teade kinnistusjaoskonnale, kelle
tööpiirkonnas teine avalduses käsitletud kinnistu asub. Teate saatmisest
teatatakse avalduse esitajale.
(2) Kinnistusjaoskond, kelle tööpiirkonnas teine kinnistamisavalduses
käsitletud kinnistu asub, registreerib avalduse pärast käesoleva
paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate saamist käesolevas määruses
kehtestatud korras.
(3) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata, kui
kinnistamisavaldusest või muul viisil selgub, et avaldus on esitatud või
esitatakse igasse asjaomasesse kinnistusosakonda iseseisvalt.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse e-posti või posti
teel esitatud kinnistamisavaldusele vastavalt.
(5) Kui kinnistamisavaldus on esitatud igasse asjaomasesse
kinnistusosakonda iseseisvalt, salvestatakse see koos kinnistamiseks
vajalike lisadokumentidega elektroonilise kinnistusraamatu infosüsteemi
ainult üks kord.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse menetlemisel kehtib
seaduses sätestatud avalduse läbivaatamise tähtaeg iga asjaomase
kinnistusosakonna suhtes eraldi.
§ 37. Dokumentide edastamine
Abieluvararegistri dokumentide saatmisel ühest kohtumajast teise
vastutab dokumentide säilimise ja puutumatuse eest dokumente saatva
kohtu direktor.
9. jagu
Riigilõiv ja teenustasu
§ 38. Riigilõivu tasumise kontrollimine
(1) Enne toimingu tegemist kontrollib kinnistusosakonna juhataja
määratud teenistuja riigilõivu laekumist selleks ettenähtud kontole ning
fikseerib kontrollimise tulemused infosüsteemis, kandeavalduse
vastuvõtupealdise juures või muul viisil. Tehniliste võimaluste
olemasolu korral kontrollitakse ja fikseeritakse riigilõivu laekumine
automatiseeritult.
(2) Mitut kinnistuspiirkonda puudutava toimingu puhul on riigilõivu
tasumise kontrollimise kohustus sellel kinnistusosakonnal, kelle
viitenumbrit on riigilõivu tasumisel kasutatud. Pärast kontrollimist on
kinnistusosakond kohustatud edastama teabe riigilõivu tasumise kohta
teistele asjassepuutuvatele kinnistusosakondadele, kui seda ei ole
võimalik kontrollida infosüsteemist.
(3) Kinnistusosakonna teenistuja parandab infosüsteemi sisestatud
riigilõivu summa, kui see on tagasi makstud või selle suurus on muutunud
teistel põhjustel.
§ 39. Tasu ärakirja, väljavõtte ja väljatrüki eest
Paberkandjal koopia valmistamise eest võetakse tasu vastavalt «Avaliku
teabe seaduses» sätestatule.
§ 40. Tasulise lisateenuse osutamise keeld
Kinnistusosakonnal on keelatud osutada tasulisi teenuseid, mis ei tulene
seadusest. Muu tasu võtmine riigilõivuga maksustatud toimingu eest on
keelatud.
§ 41. Riigilõivu tagastamine
(1) Riigilõivu tagastamine toimub «Riigilõivuseaduses» sätestatud korras.
(2) Kinnistamis- või kandeavalduse täieliku või osalise rahuldamata
jätmise korral arvatakse tagastatavast riigilõivust maha kinnistamis-
või kandeavalduse läbivaatamisega kaasnenud kulud, sealhulgas postikulud.
(3) Tagastatava riigilõivu ja sellest mahaarvatavad kulud määrab
kinnistamiseks või abieluvararegistri kande tegemiseks pädev isik
kandemääruses.
10. jagu
Kinnistusraamatu ja abieluvararegistri hoidmine
§ 42. Kinnistusosakonna arhiiv
(1) Kinnistusraamatu koosseisu kuuluvaid dokumente (kinnistusregister,
kinnistustoimik, kinnistuspäevik) ja abieluvararegistri koosseisu
kuuluvaid dokumente (registrikartoteek, registritoimik, registripäevik)
hoitakse kinnistusosakonna arhiivis. Kinnistusraamatu arhiivi peetakse
digitaalselt.
(2) Suletud registrikaarte ja registritoimikuid säilitatakse
kinnistusosakonna arhiivis eraldi kehtivatest. Suletud registrikaarte ei
tohi kasutada uute registrikaartide sisseseadmiseks.
§ 43. Kinnistusraamatu koosseisu kuuluvate andmete ja dokumentide
säilitustähtaeg
(1) Elektroonilise kinnistusraamatu koosseisu kuuluvaid
kinnistusregistriosasid, kinnistustoimikuid ja kinnistuspäevikut ja
neisse kantud andmeid säilitatakse alaliselt.
(2) Kirjavahetust, mis ei kuulu salvestamisele kinnistustoimikus,
registriga tutvumise ja ärakirjade raamatut ning kaebuste päevikut
säilitatakse kümme aastat pärast nende laekumist või viimase sissekande
tegemist.
§ 44. Abieluvararegistri koosseisu kuuluvate dokumentide
säilitustähtaeg
(1) Abieluvararegistri kaarte, päevikuid ja toimiku dokumente
säilitatakse alaliselt.
(2) Kirjavahetust, mis ei kuulu köitmisele registritoimikusse,
registriga tutvumise ja ärakirjade raamatut ning kaebuste päevikut
säilitatakse kümme aastat pärast nende laekumist või viimase sissekande
tegemist.
§ 45. Säilitustähtaja möödumine
Pärast käesoleva määruse § 43 lõikes 2 ja § 44 lõikes 2 nimetatud
dokumentide säilitustähtaja möödumist koostab kohtudirektor vastavalt
«Arhiivieeskirjale» hävitamisakti kavandi ja esitab selle avalikule
arhiivile hindamise läbiviimiseks.
§ 46. Arhiivipidaja
(1) Kinnistusosakonna paberkandjal arhiivi peab kinnistusosakonna
juhataja poolt määratud kinnistus- või tehniline sekretär (edaspidi arhiivipidaja),
kui kinnistusosakonna koosseisus ei ole ette nähtud arhivaari
ametikohta. Arhiivipidaja vastutab arhiivis hoitavate dokumentide
säilimise ja kasutamise eest.
(2) Arhiivipidaja juhendab teda abistavaid kinnistus- ja tehnilisi
sekretäre ning täidab kinnistusosakonna juhataja määratud ulatuses
kinnistus- ja tehnilise sekretäri ülesandeid.
(3) Arhiivipidaja äraolekul määrab kinnistusosakonna juhataja talle
asendaja.
(4) Arhiivipidaja ja teda abistavad teenistujad peavad dokumentide
säilivuse tagamiseks järgima käesoleva määruse §-s 51 sätestatud
ohuplaani nõudeid.
§ 47. Isikute viibimine arhiivis
(1) Kinnistusosakonna arhiivis töötavad arhiivipidaja ning teised
kinnistusosakonna teenistujad, kelle teenistusülesanded seda nõuavad.
(2) Asjaomase kohtu teised teenistujad ja kohtunikud, samuti
Justiitsministeeriumi ametnikud võivad kinnistusosakonna arhiivis
viibida ainult arhiivipidaja juuresolekul.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata isikuid on keelatud
arhiiviruumi lubada. Erandeid võib teha mõjuval põhjusel
kinnistusosakonna juhataja loal ning tingimusel, et juures viibivad nii
arhiivipidaja kui ka kinnistusosakonna juhataja.
§ 48. Dokumentide kinnistusosakonnast väljaviimine
(1) Abieluvararegistri registrikaarte, kinnistus- ja registritoimikuid,
kinnistus- ja registripäevikuid ning kinnistusosakonnale esitatud või
saadetud, kuid toimikutesse köitmata dokumente ei või kinnistusosakonna
ruumidest välja viia.
(2) Kui kohtuniku tööruum asub kinnistusosakonnaga samas majas, siis
võib lahendi tegemiseks vajalikke dokumente viia tema tööruumi. Tööpäeva
lõpuks peab ta need dokumendid arhiivi tagastama.
(3) Kui kohtunikul on vaja dokumente kasutada väljaspool
kinnistusosakonna hoonet, valmistab arhiivipidaja talle vajalike
dokumentide koopiad. Kui kohtunik neid koopiaid enam ei vaja, tagastab
ta need arhiivipidajale, kes koopiad hävitab.
(4) Kui kinnistusosakonnas säilitatav dokument osutub kohtumenetluses
vajalikuks tõendiks, väljastatakse kohtu nõudmisel kas dokumendi
kinnitatud ärakiri, väljatrükk või originaal. Toimikudokumendi
originaali väljastamise korral säilitatakse toimikus vastava dokumendi
kinnitatud ärakiri, millele lisatakse viide, et originaaldokument on
väljastatud kohtumenetluse läbiviimiseks.
§ 49. Arhiivipäevik
(1) Kinnistusosakonna juhataja korraldusel peab arhiivipidaja
arhiivipäevikut, millesse märgitakse kuupäevaliselt arhiivis
säilitatavate dokumentide arhiivist väljaandmine ja arhiivipidajale
tagastamine.
(2) Arhiivipäevikut peetakse elektrooniliselt.
§ 50. Kinnistusosakonna arhiivi pidamise nõuded
(1) Kinnistusosakonna arhiiv peab paiknema hoone spetsiaalselt
arhiivipidamiseks ehitatud või kohandatud tulekindlas ning kindlalt
tuleohtlikest ja arhiivipidamiseks mittesobivatest ruumidest eraldatud
osas, kus on säilitustingimused. Kinnistusosakonna arhiiv peab olema
kaitstud kõrvaliste isikute ligipääsu eest.
(2) Arhiivis säilitatavaid dokumente ei tohi hoida niiskes ega liiga
kuumas ruumis. Arhiiviruumi temperatuur peab olema 15–21 °C,
niiskusesisaldus 30…50%. Arhiiviruumis tagatakse võimalikult stabiilne
temperatuuri- ja niiskusrežiim.
(3) Arhiivis peavad olema tulekustutusvahendid, vahendid dokumentide
evakueerimiseks hävimisohu korral ja kile riiulite katmiseks veeavarii
korral.
(4) Arhiiviruumis peab elektrijuhtmestik olema kaetud ja pistikupesad
peavad olema maandatud. Arhiiviruumis on keelatud suitsetada ning hoida
kõrvalisi esemeid. Hoidla peab olema varustatud automaatse valve- ja
alarmsüsteemiga.
(5) Elektrienergia katkemise korral on arhiiviruumis keelatud kasutada
lahtist tuld. Kasutada võib ainult taskulampe või akulaternaid. Hoidla
väljapääsuteedel peab olema pimedas nähtav märgistus.
(6) Registriosi, registrikaarte ning toimikuid tuleb hoida eraldi
ruumides.
(7) Uute arhiiviruumide loomisel peavad need vastama järgmistele
tingimustele:
1) arhiiviruumi ei tohi läbida vee- ja
kanalisatsioonitorustikud; arhiiviruumis võivad paikneda ainult hoidla
funktsioneerimiseks vajalikud juhtpuldid ja kommunikatsioonisõlmed ning
muud tehnilised seadmed;
2) arhiiviruumid ehitatakse ilma akendeta;
kui hoidlas on aknad, pannakse neile ette turvakardinad või -trellid,
UV-filtrid ja kardinad või ruloo;
3) arhiiviruumi optimaalne
kõrgus on 240–260 cm;
4) arhiiviruumi või
arhiiviruumide tuletõkketsooni pindala ei tohi ületada 300 m2;
5)
arhiiviruumides kasutatakse üldjuhul õhkkütet; õhkkütte, samuti
ventilatsioonisüsteemi õhk peab olema filtreeritud;
6)
arhiiviruumi põranda kandevõime peab olema vähemalt 6 kN/m2
ning kompaktriiulite puhul 12 kN/m2; arhiiviruumi
põranda kandevõime peab vastama arhivaalide paigutusele hoidlas;
7)
arhiiviruum sisustatakse töödeldud puidust või metallist riiulite või
kappidega. Riiulite ja kappide konstruktsioon, mõõtmed ja paigutus
hoidlas peavad vastama säilitustingimuste nõuetele.
§ 51. Ohuplaan
(1) Kohtudirektor kehtestab kinnistusosakonna arhiivis säilitatavate
dokumentide kahjustumise või hävimise ärahoidmiseks ohuplaani. Ohuplaani
võib kehtestada eraldi aktina või mõne teise seadusest tuleneva üldise
kohtu ohutust ja päästetöid käsitleva akti osana.
(2) Ohuplaanis nähakse ette dokumentide kaitse ja päästmise meetmed
tõenäoliseks hädaolukorraks ning sellega kaasnevate tagajärgede
likvideerimiseks.
§ 52. Arhiivi ülevaatus
(1) Vähemalt üks kord aastas teostab kinnistusosakonna juhataja
kinnistusosakonna arhiivi ülevaatuse. Ülevaatus korraldatakse ka siis,
kui vahetub kinnistusosakonna juhataja või arhiivipidaja.
(2) Arhiivi ülevaatuse käigus selgitatakse välja arhiivi pidamise
vastavus kehtestatud nõuetele, säilikute arv ja nende seisund.
(3) Kinnistusosakonna arhiivi ülevaatuse käik ja tulemused
protokollitakse, protokolli ärakiri saadetakse Justiitsministeeriumile
teadmiseks.
11. jagu
Määruskaebus ja kaebus
§ 53. Määruskaebuse vastuvõtmine ja registreerimine
(1) Kandemääruse peale esitatud määruskaebused registreeritakse
kinnistuspäevikus ja säilitatakse kinnistustoimikus. Kinnistusraamatu
infosüsteemi kantakse määruskaebuse vastuvõtmise kuupäev, sisu ja
esitaja nimi ning menetlemise või edasisaatmise käik.
(2) Paberkandjal esitatud määruskaebus skaneeritakse, digitembeldatakse,
seostatakse loodava menetlusega, salvestatakse ja registreeritakse
elektroonilises kinnistustoimikus vastavalt elektroonilise
kinnistusraamatu kasutusjuhendile.
(3) Posti teel saabunud määruskaebusele lisatakse ümbrik postitamise
kuupäeva tuvastamiseks.
(4) Määruskaebuse vastuvõtja suunab selle kandemääruse tegijale ning
teavitab sellest kinnistusosakonna juhatajat, kes korraldab
määruskaebuse lahendamise või edasisaatmise vastavalt seadusele.
Edasisaatmise kohta tehakse märge kinnistuspäevikusse.
(5) Määruskaebus säilitatakse kinnistustoimikus koos selle lahendamisel
tehtud määrusega ja kohtuniku kirjalike selgitustega kohtunikuabile.
§ 54. Kaebuste päevik
(1) Kaebuste päevikut peetakse kinnistusosakonna juhataja või muu
teenistuja tegevuse peale esitatud kaebuste kohta.
(2) Kaebused registreeritakse nende saabumise järjekorras.
(3) Kaebuste päevikusse kantakse kaebuse jooksev number ja vastuvõtmise
kuupäev, sisu ja esitaja nimi ning menetlemise või edasisaatmise käik.
(4) Tehnilise võimaluse olemasolul peetakse kaebuste päevikut
elektrooniliselt.
§ 55. Kaebuse vastuvõtmine
(1) Kaebuse esimese lehekülje ülanurka teeb vastuvõtja dokumente vastu
võttes vastuvõtupealdise.
(2) Vastuvõtupealdises märgitakse vastuvõtu kuupäev, esitatud
dokumentide lehtede üldarv ning vastuvõtja nimi ja allkiri. Kõikidele
teistele lehtedele peab vastuvõtupealdise täitnud isik lööma kuupäevaga
nurgatempli.
(3) Kaebuse elektroonilise esitamise korral asendab vastuvõtupealdist
dokumentide arvelevõtmine kaebuste päevikus.
(4) Posti teel saabunud kaebusele lisatakse ümbrik postitamise kuupäeva
tuvastamiseks.
(5) Kaebuste vastuvõtja esitab registreeritud kaebused kinnistusosakonna
juhatajale, kes korraldab nende lahendamise või edasisaatmise vastavalt
seadusele. Edasisaatmise kohta tehakse märge kaebuste päevikusse.
§ 56. Kinnistusosakonna teenistuja peale esitatud kaebuse menetlemine
(1) Kinnistusosakonna teenistuja tegevuse peale esitatud kaebuse
lahendab kinnistusosakonna juhataja 10 päeva jooksul kaebuse saabumisest
kinnistusosakonda. Vajaduse korral võtab kinnistusosakonna juhataja
teenistujalt seletuskirja.
(2) Otsus saadetakse kaebuse esitajale kohe posti teel või kaebuse
esitaja eelneva sooviavalduse alusel elektrooniliselt või antakse talle
allkirja vastu üle kinnistusosakonnas. Otsuse ärakiri saadetakse
Justiitsministeeriumile.
(3) Kinnistusosakonna juhataja tegevuse peale esitatud kaebus tuleb kohe
edastada asjaomase kohtu kohtudirektorile koos kinnistusosakonna
juhataja kirjaliku seletusega. Kaebuse ja seletuse ärakiri saadetakse
Justiitsministeeriumile.
§ 57. Lahendatud kaebuste säilitamine
Kinnistusosakonna teenistujate tegevuse peale esitatud kaebusi
säilitatakse eraldi kaustas viiskümmend aastat.
12. jagu
Täienduskoolitus
§ 58. Täiendusõppe kohustus
(1) Kohtunikuabid, kantselei juhataja, arhivaar ja kinnistussekretärid
on kohustatud oma erialateadmisi ja -oskusi pidevalt täiendama, eelkõige
pidevalt tutvuma õigusaktide muudatustega, Riigikohtu lahenditega ning
õigusajakirjade ja õiguskirjandusega.
(2) Kohtunikuabid, kantselei juhataja, arhivaar ja kinnistussekretärid
on kohustatud osa võtma nende jaoks kohtu või Justiitsministeeriumi
poolt korraldatavast täiendusõppest.
§ 59. Juhendamiskohustus
(1) Kohtunikuabi, kantselei juhatajat või kinnistussekretäri ei või
kohustada samal ajal juhendama üle kahe kohtunikuabi- või
notarikandidaadi või üliõpilasest praktikandi.
(2) Kohtunikuabikandidaati juhendavale kohtunikuabile makstakse
juhendamise ajal iga juhendatava eest lisatasu 5% ametipalgast.
(3) Notarikandidaate ja üliõpilasest praktikante juhendavale kantselei
juhatajale ja kinnistussekretärile makstakse juhendamise eest lisatasu
kohtudirektori määratud ulatuses.
2. peatükk
TUTVUMINE JA ÄRAKIRJAD
1. jagu
Kinnistusraamatuga tutvumine
§ 60. Kinnistusraamatuga tutvumine
Registriosa ja kinnistustoimikuga võib igaüks tutvuda sõltumata sellest,
millise kinnistusosakonna tööpiirkonnas kinnistu asub.
§ 61. Kinnistusraamatuandmete otsingu alus
Kinnistusraamatuga tutvumisel, samuti ärakirjade, väljatrükkide ja
tõendite tellimisel võib päringu aluseks olla:
1)
kinnistu registriosa number;
2) kinnistu katastritunnus;
3)
kinnistu omaniku nimi;
4) omaniku isiku- või registrikood;
5)
kinnistu aadress.
§ 62. Tutvumistellimus
(1) Kinnistusraamatuga tutvumiseks tuleb kinnistusosakonnale esitada
tutvumistellimus.
(2) Tutvumistellimuses märgitakse:
1) tellimuse esitaja ees- ja
perekonnanimi;
2) asutuse või juriidilise isiku nimel esitatava
tellimuse puhul juriidilise isiku nimi või asutuse nimetus;
3)
tellimuse esitaja sideandmed (aadress või e-posti aadress või faksi- või
telefoninumber), mille kaudu kinnistusosakond saaks tellijaga ühendust
võtta;
4) otsingu alus;
5) põhjendus õigustatud huvi
olemasolu kohta;
6) taotletav tutvumise aeg või tellimuse täitmise
viis.
(3) Justiitsministeerium tagab tutvumistellimuse kättesaadavuse
Justiitsministeeriumi veebilehel. Selle täitmisel edastatakse
tellimisandmed kinnistusosakonna elektroonilisse postkasti.
§ 63. Tutvumistellimuse esitamine ja täitmine
(1) Tutvumistellimuse saab esitada:
1) kinnistusosakonnas kohapeal;
2)
telefoni teel;
3) postiga;
4) e-postiga;
5) faksiga;
6)
veebilehe kaudu.
(2) Tutvumistellimuse võib esitada igale kinnistusosakonnale.
(3) Tutvumistellimus täidetakse võimaluse korral viivitamata, kuid mitte
hiljem kui viie tööpäeva jooksul. Vähem kui poolteist tundi enne
vastuvõtuaja lõppu esitatud tellimused võib täita järgmisel tööpäeval.
(4) Kui tutvumistellimust ei ole võimalik viivitamatult täita,
teavitatakse tutvumist soovinud isikut, millal tutvumistellimus
täidetakse ja lepitakse kokku uus aeg. Vajadusel võtab kinnistusosakonna
teenistuja selleks tutvumist soovinud isikult tema kontaktandmed.
(5) Kui tutvumistellimust ei täideta kohe või kui tellija soovib
tutvumist hiljem, täidetakse tellimus tellija täidetud tellimislehel
märgitud tähtajaks.
§ 64. Tutvumine kinnistustoimikuga, mis ei ole veel elektrooniline
(1) Kui soovitakse tutvuda kinnistustoimikuga või kinnistustoimikus
sisalduva dokumendiga, mida ei ole veel digitaliseeritud, hõlmab
tutvumistellimus ka digitaliseerimistellimust.
(2) «Kinnistusraamatuseaduse» § 74 lõikes 2 nimetatud isikud esitavad
ainult digitaliseerimistellimuse.
(3) Digitaliseerimistellimus täidetakse võimaluse korral viivitamata,
kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul.
(4) Pärast kinnistustoimikus sisalduva dokumendi kohta
digitaliseerimistellimuse saamist skaneerib, digitembeldab ja salvestab
kinnistusosakonna asjaomane teenistuja dokumendi enne tutvumise
võimaldamist ning seostab menetlusega või selle puudumise korral
puudutatud registriosaga vastavalt elektroonilise kinnistusraamatu
kasutusjuhendile. Ülejäänud kinnistustoimikus sisalduvad paberdokumendid
tuleb digitaliseerida viie tööpäeva jooksul arvates tutvumis- või
digitaliseerimistellimuse täitmisest.
(5) Pärast kinnistustoimiku digitaliseerimistellimuse saamist skaneerib,
digitembeldab ja salvestab kinnistusosakonna asjaomane teenistuja kõik
kinnistustoimikus sisalduvad dokumendid enne tutvumise võimaldamist ning
seostab menetlusega või selle puudumise korral puudutatud registriosaga
vastavalt elektroonilise kinnistusraamatu kasutusjuhendile.
(6) Kui soovitakse tutvuda kinnistustoimikuga, mida ei ole veel
digitaliseeritud ja tutvumis- või digitaliseerimistellimus on esitatud
kinnistusosakonnale, kelle tööpiirkonnas kinnistu ei asu, edastab
tutvumis- või digitaliseerimistellimuse saanud kinnistusosakond selle
asjaomasele kinnistusosakonnale ja teatab sellest tutvumist soovinud
isikule.
(7) Käesoleva määruse § 63 lõikeid 4 ja 5 kohaldatakse vastavalt.
§ 65. Kinnistusraamatuga tutvumine kinnistusosakonnas kohapeal
(1) Kinnistusregistri ja kinnistustoimikuga tutvumine kinnistusosakonnas
kohapeal on tasuta.
(2) Kinnistustoimikuga kohapeal tutvuda sooviv isik peab esitama
kinnistusosakonna töötajale isikut tõendava dokumendi. Kohtu või
järelevalveõigusliku asutuse töötaja, notar, kohtutäitur ning notari- ja
kohtutäituribüroo volitatud töötaja peavad kinnistustoimikuga kohapeal
tutvumiseks esitama ametitõendi.
(3) Pärast tutvuda sooviva isiku või tema ameti ning õigustatud huvi
olemasolu tuvastamist annab kohtunikuabi või kinnistussekretär loa
kinnistusraamatuga tutvumiseks. Kui kinnistustoimikuga tutvuda soovija
õigustatud huvi ei tuvastata, vormistatakse toimikuga tutvumise loa
andmisest keeldumine määrusena.
(4) Tutvumine toimub üksnes kinnistusosakonna juhataja poolt selleks
ettenähtud kohas.
§ 66. Kinnistusraamatuga tutvumine veebilehe kaudu
(1) Kinnistusregistriosa ja kinnistustoimikuga on võimalik tutvuda
veebilehe www.rik.ee või www.eesti.ee kaudu.
(2) «Kinnistusraamatuseaduse» § 74 lõikes 2 nimetatud isikud ei pea
esitama käesoleva määruse §-s 62 nimetatud tutvumistellimust.
(3) Kui kinnistustoimiku või selles sisalduv dokument ei ole
digitaliseeritud, saab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud veebilehe
kaudu esitada digitaliseerimistellimuse.
(4) Tehniliste võimaluste olemasolu korral avatakse kohtule, notarile ja
järelevalveõiguslikule asutusele tutvumist võimaldavad veebiteenused.
Kohus, notar ja järelevalveõiguslik asutus on kohustatud tagama, et
kinnistustoimikuga tutvuvad ainut volitatud töötajad või teenistujad.
(5) Logid veebilehe kaudu kinnistustoimikuga tutvujate kohta
säilitatakse elektroonilise kinnistusraamatu infosüsteemis.
§ 67. Volitamine veebilehe kaudu
(1) «Kinnistusraamatuseaduse» § 75 lõikes 5 nimetatud volikirja koostab
infosüsteem ja selles märgitakse:
1) omaniku nimi ja
isikukood;
2) volitatu nimi ja isikukood;
3) selle registriosa
number, mille kohta avatud kinnistustoimikuga tutvumist võimaldatakse;
4)
kas tutvumist võimaldatakse kogu kinnistustoimikuga või selles sisalduva
dokumendiga (viimasel juhul dokumendi andmed);
5) volituse
kehtivusaeg.
(2) Veebilehe kaudu antud volituse tagasivõtmise teade koostatakse
infosüsteemi poolt ning selles märgitakse:
1) omaniku nimi
ja isikukood;
2) volitatu nimi ja isikukood;
3) volikirja andmed.
(3) Volikirja ja selle tagasivõtmise teadet säilitatakse
kinnistustoimikus.
§ 68. Tutvumine registriosa või kinnistustoimiku ärakirjaga või
väljatrükiga
(1) Isiku soovil võimaldatakse talle tutvumist registriosa või
kinnistustoimiku väljatrükiga.
(2) Käesoleva määruse § 39 kohaldatakse vastavalt.
2. jagu
Abieluvararegistriga tutvumine
§ 69. Abieluvararegistri andmete otsingu alus
Abieluvararegistri kartoteegiga või muude abieluvararegistri koosseisus
olevate dokumentidega tutvumisel, samuti ärakirjade ja tõendite
tellimisel võib päringu aluseks olla:
1) registrikaardi
number;
2) abikaasa ees- või perekonnanimi;
3) abikaasa
isikukood.
§ 70. Tutvumistellimus
(1) Abieluvararegistriga tutvumiseks esitatakse kinnistusosakonnale
tutvumistellimus.
(2) Tutvumistellimuse võib esitada kinnistusosakonnas kohapeal, telefoni
teel, postiga, e-postiga või telefaksiga.
(3) Tutvumistellimuses märgitakse:
1) tellimuse esitaja ees- ja
perekonnanimi;
2) asutuse või juriidilise isiku nimel esitatava
tellimuse puhul juriidilise isiku nimi või asutuse nimetus;
3)
tellimuse esitaja sideandmed (aadress või e-posti aadress või telefaksi-
või telefoninumber), mille kaudu kinnistusosakond saaks tellijaga
ühendust võtta;
4) otsingu alus;
5) taotletav tutvumise
aeg või tellimuse täitmise viis.
(4) Tellimislehe plangil nähakse ette variandid samal päeval tutvumise,
järgmisel tööpäeval tutvumise ning hilisemal kuupäeval tutvumise kohta.
Plangil märgib kinnistusosakond tellimuse samal päeval täitmiseks kuluva
aja, käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud asjaolud ning hoiatuse, et
kui asjaomased dokumendid on menetluses, võib tutvumine edasi lükkuda.
(5) Justiitsministeerium tagab tellimislehe kättesaadavuse
Justiitsministeeriumi veebilehel. Selle täitmisel edastatakse
tellimisandmed kinnistusosakonna elektroonilisse postkasti.
(6) Tutvumistellimus täidetakse samal päeval. Vähem kui poolteist tundi
enne vastuvõtuaja lõppu esitatud tellimused võib täita järgmisel
tööpäeval. Kui tutvumistellimust ei täideta kohe või kui tellija soovib
tutvumist hiljem, täidetakse tellimus tellija täidetud tellimislehel
märgitud tähtajaks.
(7) Kui registriasi, mille dokumente tutvumiseks telliti, on menetluses
või isikule ei saa muul kinnistusosakonnast tuleneval põhjusel tutvumist
võimaldada, võtab kinnistusosakonna teenistuja tutvumist soovinud
isikult tema kontaktandmed, et kokku leppida uus tutvumisaeg.
§ 71. Abieluvararegistriga tutvumine kinnistusosakonnas kohapeal
(1) Registritoimikuga kohapeal tutvuda sooviv isik peab esitama
kinnistusosakonna töötajale isikut tõendava dokumendi. Kohtu või
järelevalveõigusliku asutuse töötaja, notar, kohtutäitur ning notari-
või kohtutäituribüroo volitatud töötaja peavad esitama ametitõendi.
Isikut tõendava dokumendi ja ametitõendi esitamist ei nõuta
abieluvararegistri registrikaardiga tutvumiseks.
(2) Pärast tutvuda sooviva isiku või tema ameti ning õigustatud huvi
olemasolu tuvastamist annab kohtunikuabi või kinnistussekretär loa
abieluvararegistriga tutvumiseks.
(3) Tutvumiseks võib ühele isikule korraga anda ainult ühe
registrikaardi, -toimiku või -päeviku. Tutvumiseks ei tohi korraga välja
anda sama objekti registrikaarti ja toimikut.
(4) Kohapeal tutvumine toimub üksnes kinnistusosakonna juhataja poolt
selleks ettenähtud kohas kinnistusosakonnas. Paberkandjal ja
originaaldokumentidega tutvumise juures peab pidevalt viibima
kinnistusosakonna teenistuja, kes jälgib ja vastutab, et tutvuja ei
rikuks dokumente, ei köidaks toimikut lahti ega eemaldaks sealt
dokumente. Dokumente ja toimikuid tutvujalt tagasi võttes peab ta
kontrollima, kas kõik dokumendid on rikkumata kujul alles.
(5) Kui teenistuja avastab, et tutvumiseks antud dokumente rikutakse,
võetakse kaasa või toimikut köidetakse lahti, siis katkestab ta
tutvumise ning kutsub kohale kohtukordniku või politseiametniku.
§ 72. Tutvumine registrikaardi ja dokumentidega, mis ei asu
kinnistusosakonnas
(1) Kui isik esitab abieluvararegistriga tutvumise tellimuse kohapeal
selles kinnistusosakonnas, kus dokumendid ei asu, edastab kõnealune
kinnistusosakond tellimuse kinnistusosakonnale, kus tellitud dokumendid
asuvad, ja teatab sellest isikule.
(2) Kui isik soovib dokumentidega tutvuda selles kinnistusosakonnas, kus
ta esitas tutvumistellimuse, tuvastab õigustatud huvi see
kinnistusosakond, kandes tutvumiste ja ärakirjade raamatusse käesoleva
määruse § 70 lõikes 3 nimetatud andmed. Kinnistusosakond, kellele
tellimus edastati, kannab tutvumise ja ärakirjade raamatusse:
1)
tellimuse edastanud kinnistusosakonna ja teenistuja nime;
2) otsingu
aluse;
3) tellimuse täitmise aja ja viisi.
(3) Käesoleva määruse § 70 kohaldatakse vastavalt.
§ 73. Tutvumine abieluvararegistri ärakirjaga
(1) Igaüks võib tellida abieluvararegistri kaartide ärakirju, esitades
selleks tutvumistellimuse.
(2) Õigustatud huvi omavad isikud võivad tellida ka registritoimiku või
üksikute toimikus säilitatavate dokumentide ärakirju. Ärakirja
väljastamiseks annab loa kohtunikuabi või kinnistussekretär, kui ta on
tuvastanud õigustatud huvi olemasolu.
(3) Õigustatud huvi olemasolu eeldatakse, kui tutvumistellimus
esitatakse kohtu või pädeva ametiasutuse plangil või elektrooniliselt ja
on vastavalt allkirjastatud või digitaalallkirjastatud selleks pädeva
isiku poolt. Kahtluse korral või kui tutvumistellimus esitatakse
elektrooniliselt, on kohtunikuabi või kinnistussekretär kohustatud
kontrollima allakirjutanud isiku pädevust.
§ 74. Tutvumine kinnistusosakonna pitseri ja kinnistamiseks pädeva
isiku allkirjanäidisega
Käesoleva määruse §-s 4 nimetatud pitseri ja kinnistamiseks pädevate
isikute allkirjanäidistega tutvumisele kohaldatakse käesolevas jaos
sätestatut.
3. jagu
Ärakirja ja väljatrüki väljastamine
§ 75. Ärakirja ja väljatrüki väljastamine
(1) Vastavalt tellija soovile antakse ärakiri või väljatrükk talle kätte
kinnistusosakonnas või edastatakse posti, e-posti või telefaksi teel.
Kinnistusosakonna juhataja otsusega võib keelduda soovitud viisil
ärakirja või väljatrüki edastamisest, kui selleks puuduvad tehnilised
võimalused või seda ei võimalda teabekandja tüüp või kui tellimuse
täitmine nõuab kinnistusosakonnas töökorralduse muutmist, takistab talle
antud avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri
kulutusi. Sellisel juhul valib sobiva tellimuse täitmise viisi
kinnistusosakond, konsulteerides võimaluse korral enne tellimuse
täitmist tellimuse esitajaga.
(2) Veebilehe kaudu tutvuja saab registriosa või toimiku dokumendi ise
välja trükkida.
(3) Kui tellimusest ei selgu tellija poolt taotletav väljastamise viis,
täpsustatakse see tellijaga. Kui ei ole võimalik väljastamise viisi
täpsustada tellimuse täitmiseks ettenähtud tähtaja jooksul, täidetakse
tellimus selles esitatud sideandmete alusel kinnistusosakonna valitud
viisil, võimaluse korral eelistades tellimuse esitamise viisi.
(4) Kui kinnistusosakonnast tuleneval põhjusel on ärakirja või
väljatrüki väljastamine takistatud, võtab kinnistusosakonna teenistuja
ärakirja või väljatrüki tellinud isikult tema kontaktandmed ärakirja
edastamiseks.
(5) Ärakirja või väljatrüki väljastamine märgitakse registritega
tutvumise ja ärakirjade väljastamise raamatusse.
§ 76. Kinnistusraamatu ja abieluvararegistri ärakiri ja väljatrükk
(1) Kui ärakirja või väljatrüki tellija soovib dokumenti paberkandjal,
trükitakse kinnistusregistriosa ja kinnistustoimiku dokument välja
infosüsteemist. Abieluvararegistri registrikaardi, samuti mis tahes muu
paberkandjal kinnistusosakonnale esitatud dokumendi ärakiri tehakse
valguskoopiana.
(2) Kinnistusraamatu registriosa, millest tehakse väljatrükk, peab olema
varustatud tähisega, et tegemist on elektroonilise registriosaga.
(3) Paberkandjal väljastatavale kinnitatud ärakirjale ja väljatrükile
tehakse kinnitusmärge, kus sisalduvad järgmised andmed:
1)
kinnitus ärakirja vastavuse kohta algdokumendile;
2) kinnitamise
päev, kuu ja aasta;
3) registriga tutvumise ja ärakirjade
raamatu sissekande järjekorranumber;
4) ärakirja kinnitanud
kohtunikuabi või kinnistussekretäri allkiri ja nimi, kusjuures allkiri
peab olema kirjutatud sinise kirjutusvahendiga, võimaldamaks eristada
originaalärakirja ja selle must-valget valguskoopiat;
5) kohtu
kinnistusosakonna pitsati jäljend (pitser).
(4) Ärakirja või väljatrüki elektroonilisel kinnitamisel ja edastamisel
asendab käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2, 4 ja 5 nimetatud
kinnistusmärke elemente kinnistusosakonna digitaalne tempel või
kinnistusosakonna teenistuja digitaalallkiri.
(5) Paberkandjal väljastatava ärakirja või väljatrüki korral tehakse
kinnitusmärge viimase kande alla või kui ärakiri koosneb mitmest
leheküljest, siis igale leheküljele eraldi, leheküljel olevate kannete
alla, või murtakse lehed ühte nurka pidi kokku, klammerdatakse ning
kokkumurtud nurga peale lüüakse pitsatijäljend selliselt, et osa sellest
jääks ka murtud nurga all olevale leheküljele.
(6) Kinnitusmärke juures ei või midagi parandada ega üle kirjutada.
§ 77. Ärakirja ja väljatrüki terviklikkus
(1) Kinnistusregistriosa, abieluvararegistri kaardi ning
toimikudokumendi kinnitatud ärakiri või väljatrükk peab hõlmama tervet
dokumenti.
(2) Vastavalt tellija soovile võib ärakiri või väljatrükk sisaldada:
1)
ärakirja või väljatrüki tegemise ajal kehtivaid andmeid;
2)
nii kehtivaid kui ka kehtetuid andmeid ärakirja või väljatrüki tegemise
seisuga.
(3) Kui ärakirja või väljatrüki tellija ei ole selget soovi väljendanud,
eeldatakse, et ta soovib dokumenti, mis sisaldab kehtivaid andmeid
ärakirja või väljatrüki tegemise seisuga.
§ 78. Tõend kinnistusraamatu või abieluvararegistri kande puudumise
või muutmatuse kohta
(1) Igaüks võib tasuta tellida kas suuliselt vahetult kinnistusosakonnas
või telefoni teel või kirjalikult, andes tellimuse üle isiklikult või
edastades selle posti, e-posti või faksi teel või tehniliste võimaluste
olemasolul veebilehe kaudu «Kinnistusraamatuseaduse» §-s 761
või «Abieluvararegistri seaduse» § 35 lõikes 4 nimetatud tõendi.
(2) Tõendile märgitakse:
1) asjaolu, mida tõendatakse;
2)
tõendi väljastamise alusena viide vastavalt «Abieluvararegistri seaduse»
§ 35 lõikele 4 või «Kinnistusraamatuseaduse» §-le 761;
3)
väljastamise päev, kuu ja aasta;
4) tõendi väljastanud
kinnistusosakonna teenistuja allkiri ja nimi ning kinnistusosakonna
pitser. Tõendi elektroonilise väljastamise korral asendab pitserit
tõendi väljastanud teenistuja digitaalallkiri või kinnistusosakonna
digitaalne tempel.
(3) Vastavalt tellija soovile antakse tõend talle kätte
kinnistusosakonnas kohapeal, posti, e-posti või faksi teel või veebilehe
kaudu. Kui tellimusest ei selgu tellija taotletav tellimuse täitmise
viis ja tellijaga ei ole võimalik tellimuse täitmise viisi täpsustada
tellimuse täitmiseks ettenähtud tähtaja jooksul, täidetakse tellimus
selles esitatud sideandmete alusel kinnistusosakonna valitud viisil,
võimaluse korral eelistades tellimuse esitamise viisi.
(4) Iga kohtu kinnistusosakond väljastab tõendi üksnes enda tööpiirkonna
kohta.
§ 79. Ärakirja ja väljatrüki väljastamise tähtaeg
Ärakiri või väljatrükk väljastatakse tellijale võimaluse korral
viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul. Mõjuval
põhjusel võib kinnistusosakonna juhataja pikendada ärakirja või
väljatrüki väljastamise tähtaega kuni 15 tööpäevani. Väljastaja on
kohustatud teatama tellijale tähtaja pikendamisest viie tööpäeva jooksul
tellimuse esitamisest.
§ 80. Registritega tutvumise ja ärakirjade raamat
(1) Kinnistusosakond peab registritega tutvumise ja ärakirjade raamatut
eraldi kinnistusraamatu ja abieluvararegistri kohta.
(2) Tutvumise kohta märgib tutvumist võimaldanud teenistuja raamatusse
järgmised andmed:
1) sissekande number;
2) tutvuja nimi
(isikut tõendava dokumendi või ametitõendi alusel, muul juhul tema
ütluse alusel);
3) asjaomase registriosa või registrikaardi
number;
4) tutvumise kuupäev;
5) viide dokumendile, millega
seaduses ettenähtud juhul tutvuja isik või amet tuvastati;
6)
oma nimi ja allkiri.
(3) Ärakirja või väljatrüki väljastamise kohta märgib ärakirja teinud
teenistuja raamatusse järgmised andmed:
1) sissekande number;
2)
selle isiku nimi, kellele ärakiri või väljatrükk väljastati
(ametitõendi, isikut või riigilõivu tasumist tõendava dokumendi alusel,
muul juhul tema ütluse alusel);
3) asjaomase registriosa või
registrikaardi number;
4) ärakirja või väljatrüki väljastamise
kuupäev;
5) kinnitatud ärakirja või väljatrüki kohta dokumendi
lehekülgede arv;
6) tasutud riigilõivu summa;
7) viide
dokumendile, millega seaduses ettenähtud juhul ärakirja saaja isik või
amet tuvastati;
8) oma nimi ja allkiri.
(4) Kinnistusraamatu või abieluvararegistri kande puudumise või
muutmatuse kohta antud tõendi väljastamisel märgib tõendi väljastanud
teenistuja raamatusse järgmised andmed:
1) sissekande number;
2)
selle isiku nimi, kellele tõend väljastati (tema ütluse alusel);
3)
asjaomase registriosa või registrikaardi number;
4) tõendi
väljastamise kuupäev;
5) oma nimi ja allkiri.
(5) Tehnilise võimaluse olemasolu korral peetakse registritega tutvumise
ja ärakirjade raamatut elektrooniliselt. Veebilehe kaudu tutvumise
logisid ei kanta registritega tutvumise ja ärakirjade raamatusse, vaid
säilitatakse kinnistusraamatu infosüsteemis.
§ 81. Riigilõivu tasumise tõendi säilitamine
Ärakirja ja väljatrüki eest riigilõivu tasumise tõendeid säilitatakse
eraldi kaustas või kinnistus- või registritoimikus. Tõendile märgitakse
registritega tutvumise ja ärakirjade raamatusse tehtud sissekande
järjekorranumber.
3. peatükk
KINNISTUSRAAMATU SISU
1. jagu
Kinnistusraamatu koosseis
§ 82. Kinnistusraamatu koosseis
Kinnistusraamat koosneb kinnistusregistrist, kinnistuspäevikust ja
kinnistustoimikust.
2. jagu
Kinnistusregister
1. jaotis
Registriosa
§ 83. Kinnistusregistri koosseis
Kinnistusregister koosneb registriosadest, mis avatakse iga kinnistu
(kinnisasi, hoonestusõigus, korteriomand, korterihoonestusõigus) kohta
kinnistusraamatusse kandmisel.
§ 84. Registriosa number
(1) Iga registriosa saab avamisel iseseisva numbri (kinnistu number),
mis antakse avatavale registriosale infosüsteemi poolt automaatselt.
(2) Registriosa avamisel antakse registriosale kinnistusregistri
järgmine vaba number.
(3) Registriosa avamise järjekorranumbrile lisatakse kinnistusjaoskonna
kahekohaline tähis. Registriosa avamise järjekorranumber ja registriosa
avanud kinnistusjaoskonna tähis moodustavad ühtse unikaalse ja muutumatu
registriosa numbri (kinnistu numbri).
(4) Kinnitusjaoskondade tähised on:
1) Tallinna
kinnistusjaoskond – 01
2) Harjumaa kinnistusjaoskond – 02
3)
Tartu linna kinnistusjaoskond – 03
4) Tartumaa
kinnistusjaoskond – 04
5) Pärnu linna kinnistusjaoskond – 05
6)
Pärnumaa kinnistusjaoskond – 06
7) Kohtla-Järve linna
kinnistusjaoskond – 07
8) Ida-Virumaa kinnistusjaoskond – 08
9)
Narva linna kinnistusjaoskond – 09
10) Lääne-Virumaa
kinnistusjaoskond – 31
11) Läänemaa kinnistusjaoskond – 32
12)
Hiiumaa kinnistusjaoskond – 33
13) Saaremaa kinnistusjaoskond –
34
14) Jõgevamaa kinnistusjaoskond – 35
15) Järvamaa
kinnistusjaoskond – 36
16) Raplamaa kinnistusjaoskond – 37
17)
Põlvamaa kinnistusjaoskond – 38
18) Viljandimaa
kinnistusjaoskond – 39
19) Valgamaa kinnistusjaoskond – 40
20)
Võrumaa kinnistusjaoskond – 41
§ 85. Registriosa koosseis
(1) Registriosa koosseis on sätestatud «Kinnistusraamatuseaduse» § 11
lõikes 4.
(2) Igal registriosa jao lahtril on pealkiri.
§ 86. Registriosa pealkiri
(1) Lisaks «Kinnistusraamatuseaduse» §-s 12 sätestatule märgitakse
registriosa pealkirjas:
1) kinnistu liik (kinnisasi, korteriomand,
hoonestusõigus, korterihoonestusõigus);
2) märge
registriosa sulgemise kohta, milles märgitakse sulgemise alus, päev, kuu
ja aasta;
3) teave, et tegemist on elektroonilise registriosaga;
4)
teave, et kinnistusregistriosa kohta peetakse elektroonilist
kinnistustoimikut.
(2) Registriosa pealkirjas märgitakse viide kinnistuspäevikusse kantud
avaldusele (plomm). Plomm peab olema nähtav nii kinnistusraamatuga
tutvumisel kui ka registriosa väljatrükil. Plomm kustutatakse pärast
menetluse lõpetamist.
(3) Menetluse võib lõpetada pärast kande tegemist või eitava
kandemääruse jõustumist.
§ 87. Kinnistu nimi
(1) Kinnistu nimi kantakse kinnistusraamatusse kohanime määraja otsuse
alusel.
(2) Kinnistu nimena võib kinnistusraamatusse kanda kinnisasja (maatüki)
nime. Korteriomandi, hoonestusõiguse ja korterihoonestusõiguse nime ja
nimetust kinnistu nimena kinnistusraamatusse ei kanta.
(3) Kinnistu jagamisel eraldatavate osade nimede kinnistusraamatusse
kandmiseks peab kinnistusosakonnale olema esitatud kohanime määraja
otsus nime määramise kohta.
(4) Nimega kinnistu ühendamisel teise kinnistuga peab ühendatava
kinnistu nime uude registriossa ülekandmiseks olema kinnistusosakonnale
esitatud kohanime määraja otsus nime määramise kohta.
2. jaotis
Registriosa esimene jagu
§ 88. Esimese jao jaotus
(1) Registriosa esimene jagu kannab pealkirja «Kinnistu koosseis».
(2) Registriosa esimene jagu jaguneb kuueks lahtriks.
§ 89. Esimese jao esimene lahter
Esimese jao esimesse lahtrisse «Kande number» kantakse kande jooksev
number selles jaos.
§ 90. Esimese jao teine lahter
Esimese jao teise lahtrisse «Katastritunnus» kantakse kinnistu
katastritunnus, samuti selle muudatused, mille annab kinnistule
katastripidaja. Kui kinnistu koosneb mitmest katastriüksusest, kantakse
need eraldi ridadele.
§ 91. Esimese jao kolmas lahter
Esimese jao kolmandasse lahtrisse «Sihtotstarve ja asukoht» kantakse
kinnistu sihtotstarve, sihtotstarbe protsent ja asukoht vastavalt
maakatastri andmetele (mitme katastriüksuse korral iga katastriüksuse
kohta), samuti nimetatud andmete muudatused.
§ 92. Esimese jao neljas lahter
Esimese jao neljandasse lahtrisse «Pindala» kantakse kinnistu pindala,
samuti selle muudatused, mille annab katastripidaja. Mitme
katastriüksuse korral märgitakse pindala iga katastriüksuse kohta eraldi.
§ 93. Esimese jao viies lahter
(1) Esimese jao viiendasse lahtrisse «Avamine, koosseisu muudatused,
ühendamise ja jagamise kanded» tehakse kanded registriosa avamise ja
koosseisu muutmise kohta. Avamise kandes märgitakse registriosa avamise
aeg ja endise registriosa olemasolu korral selle number. Kandes tuleb
märkida ka kande aluseks olnud dokumendi liik, selle notariaalse
tõestamise või kinnitamise kuupäev ja kande tegemise kuupäev. Kui
notariaalset vormi ei nõuta, märgitakse kandes alusdokumendi koostamise
kuupäev.
(2) Registriosa koosseisu muutumisel maakatastriga peetava
elektroonilise andmevahetuse käigus tehakse kandesse märge andmete
maakatastrist ülevõtmise kohta ning kande tegemise kuupäev.
(3) Esimese jao viiendasse lahtrisse tehakse ka kanded kinnistu või
selle osa teise kinnistuga ühendamise, kinnistu jagamise ja kinnistust
osa eraldamise kohta. Kandes märgitakse selle kinnistu number, millega
vastav kinnistu ühendati või mille jagamisel see tekkis.
§ 94. Esimese jao kuues lahter
Esimese jao kuuendasse lahtrisse «Kande kehtivus» märgitakse, kas
kinnistusregistriosale tehtud kanne on kehtiv või kustutatud.
§ 95. Kinnistu igakordse omaniku kasuks teisele kinnistule seatud
asjaõigused
(1) Kinnistu igakordse omaniku kasuks mõnele teisele kinnistule seatud
piiratud asjaõigused kantakse kinnistusregistri esimesse jakku
järgmiselt:
1) lahtrisse 1 kande jooksev number;
2) läbi
lahtrite 2, 3 ja 4 piiratud asjaõigusega koormatud kinnistu registriosa
number (kinnistu number) ning asjaõiguse sisu, samuti selle hilisemad
muudatused;
3) lahtrisse 5 piiratud asjaõiguse sissekandmise ning
sissekande muutmise ja kustutamise kuupäev;
4) lahtrisse 6, kas
kanne on kehtiv või kustutatud.
(2) Kui lõikes 1 nimetatud piiratud asjaõigused koormatud (teeniva)
kinnistu registriosas kustutatakse või kui neid muudetakse ja
asjaosalised ei esita avaldust nende kustutamiseks või muutmiseks
valitseva kinnistu koosseisulehel, tehakse need kanded ametiülesande
korras.
3. jaotis
Registriosa teine jagu
§ 96. Teise jao jaotus
(1) Registriosa teine jagu kannab pealkirja «Omanik».
(2) Registriosa teine jagu jaguneb neljaks lahtriks.
§ 97. Teise jao esimene lahter
Teise jao esimesse lahtrisse «Kande number» kantakse teise jao kande
jooksev number; kui kinnistu kuulub mitmele omanikule, kantakse nad
sisse sama numbri alljaotiste all.
§ 98. Teise jao teine lahter
Teise jao teise lahtrisse «Omanik» kantakse:
1) omaniku
andmed;
2) kui kinnistu on ühises omandis – kõigi omanike andmed,
see, kas kinnistu on ühis- või kaasomandis, ning kaasomandi korral
kaasomanike osade suurus.
§ 99. Teise jao kolmas lahter
Teise jao kolmandasse lahtrisse «Kande alus» kantakse kande aluseks
olnud dokumendi liik ja selle notariaalse tõestamise või kinnitamise
kuupäev (kui notariaalset vormi ei nõuta, siis koostamise kuupäev) ning
kande tegemise kuupäev.
§ 100. Teise jao neljas lahter
Teise jao neljandasse lahtrisse «Kande kehtivus» märgitakse, kas
kinnistusregistriosale tehtud kanne on kehtiv või kustutatud.
4. jaotis
Registriosa kolmas jagu
§ 101. Kolmanda jao jaotus
(1) Registriosa kolmas jagu kannab pealkirja «Koormatised ja
kitsendused».
(2) Registriosa kolmas jagu jaguneb neljaks lahtriks.
§ 102. Kolmanda jao esimene lahter
Kolmanda jao esimesse lahtrisse «Kande number» kantakse kolmanda jao
kande jooksev number.
§ 103. Kolmanda jao teine lahter
Kolmanda jao teise lahtrisse «Kinnistut koormavad piiratud asjaõigused
(välja arvatud hüpoteegid) ja märked nende kohta; käsutusõiguse
kitsendused» kantakse:
1) kõik kinnistut koormavad piiratud
asjaõigused (välja arvatud hüpoteegid) ja nende kohta käivad märked;
2)
kinnistu omaniku käsutusõiguse asjaõiguslikud kitsendused ning märked
omandi, eelpärija ja testamenditäitja kohta.
§ 104. Kolmanda jao kolmas lahter
Kolmanda jao kolmandasse lahtrisse «Märked piiratud asjaõiguste kohta,
kannete muudatused ja kustutamised» kantakse märkused teise lahtrisse
tehtud kannete ja sinna kantud õiguste kitsendamise kohta, samuti
lahtrite 2 ja 3 kannete muudatused ja kustutamised.
§ 105. Kolmanda jao neljas lahter
Kolmanda jao neljandasse lahtrisse «Kande kehtivus» märgitakse, kas
vastav kinnistusregistriosale tehtud kanne on kehtiv või kustutatud.
5. jaotis
Registriosa neljas jagu
§ 106. Neljanda jao jaotus
(1) Registriosa neljas jagu kannab pealkirja «Hüpoteegid».
(2) Registriosa neljas jagu jaguneb viieks lahtriks.
§ 107. Neljanda jao esimene lahter
Neljanda jao esimesse lahtrisse «Kande number» kantakse neljanda jao
kande jooksev number.
§ 108. Neljanda jao teine lahter
(1) Neljanda jao teise lahtrisse «Hüpoteegid» kantakse hüpoteegi sisu,
sealhulgas:
1) hüpoteegipidaja nimi ja isiku- või registrikood;
2)
hüpoteegisumma;
3) kui avalduses on taotletud või kui menetleja
on määranud, siis hüpoteegi järjekoht;
4) kande
aluseks olnud dokumendi liik ja selle notariaalse tõestamise või
kinnitamise kuupäev (kui notariaalset vormi ei nõuta, siis koostamise
kuupäev);
5) kande tegemise kuupäev;
6) teised sama
hüpoteegiga koormatud kinnistud.
(2) Neljanda jao teise lahtrisse kantakse ka märked hüpoteegi kohta.
§ 109. Neljanda jao kolmas lahter
Neljanda jao kolmandasse lahtrisse «Hüpoteegisumma» kantakse
hüpoteegisumma numbrites.
§ 110. Neljanda jao neljas lahter
Neljanda jao neljandasse lahtrisse «Märked hüpoteekide kohta, kannete
muudatused ja kustutamised» kantakse märked lahtritesse 2 ja 3 tehtud
kannete ja nende muudatuste kohta, sealhulgas märked hüpoteegi pantimise
ja teiste õigustatud isiku käsutusõiguse asjaõiguslike piirangute kohta,
samuti lahtrite 2–4 kannete muudatused ja kustutamised.
§ 111. Neljanda jao viies lahter
Neljanda jao viiendasse lahtrisse «Kande kehtivus» märgitakse, kas
kinnistusregistriosale tehtud kanne on kehtiv või kustutatud.
6. jaotis
Märked
§ 112. Märgete asukoht registriosal
(1) Märge (eelmärge, vastuväide, keelumärge, märkus) kantakse kolmanda
jao lahtrisse 2 «Kinnistut koormavad piiratud asjaõigused (välja arvatud
hüpoteegid) ja märked nende kohta; käsutusõiguse kitsendused», kui märge
tagab omandi ülekandmise nõuet.
(2) Kui märge tagab nõuet mingi asjaõiguse seadmiseks kinnistule või
seda koormavale piiratud asjaõigusele, kantakse märge lõpliku kande
jaoks ettenähtud jakku ja lahtrisse.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata juhtudel kantakse
märge selle jao märgete lahtrisse, kuhu on kantud õigus, mille kohta
märge käib.
7. jaotis
Hoonestusõiguse registriosa
§ 113. Kinnisasja registriosa sätete kohaldamine
(1) Hoonestusõiguse registriosale kohaldatakse kinnistusregistriosa
kohta sätestatut, kui käesolevas jaotises ei ole sätestatud teisiti.
(2) Hoonestusõiguse kohta peetakse eraldi registriosa, mis avatakse
ametiülesande korras samal ajal hoonestusõiguse kandmisega koormatud
kinnistu registriossa.
§ 114. Märge avamise kohta
Hoonestusõiguse registriosa avamise kohta tehakse kanne
hoonestusõigusega koormatud kinnistu registriosa kolmanda jao
lahtrisse 2.
§ 115. Hoonestusõiguse registriosa esimene jagu
(1) Hoonestusõiguse registriosa esimese jao lahtritesse 2, 3 ja 4
kantakse vastavalt koormatud kinnistu registriosa esimese jao
lahtrite 2, 3 ja 4 sisu.
(2) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kandeid kantakse
lahtritesse 2, 3 ja 4 läbivalt hoonestusõiguse sisu, sealhulgas
hoonestusõiguse tähtaeg ja ulatus ning hoonestusõigusega koormatud
kinnistu registriosa number ja selle kinnistu omaniku nimi.
(3) Kui hoonestusõigus jagatakse korterihoonestusõigusteks, tehakse
koormatud kinnistu registriosa kolmanda jao lahtrisse 3 kanne
hoonestusõiguse registriosa sulgemise ning korterihoonestusõiguse
registriosade avamise kohta.
8. jaotis
Korteriomandi ja korterihoonestusõiguse registriosa
§ 116. Kinnisasja registriosa sätete kohaldamine
(1) Korteriomandi ja korterihoonestusõiguse registriosale kohaldatakse
kinnistusregistriosa kohta sätestatut, kui käesolevas jaotises ei ole
sätestatud teisiti.
(2) Korteriomandi ja korterihoonestusõiguse kohta peetakse eraldi
registriosa, mis avatakse ametiülesande korras samal ajal kinnistu või
hoonestusõiguse jagamisega.
§ 117. Korteriomandi ja korterihoonestusõiguse registriosa esimene
jagu
(1) Korteriomandi ja korterihoonestusõiguse registriosa esimese jao
lahtritesse 2, 3 ja 4 kantakse vastavalt kinnisasja või hoonestusõiguse
suletud registriosa esimese jao lahtrite 2, 3 ja 4 sisu.
(2) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kandeid kantakse
esimesse jakku läbi lahtrite 2, 3 ja 4:
1)
korteriomandi või korterihoonestusõiguse eseme mõttelise osa suuruse
andmed;
2) korteriomandi või korterihoonestusõiguse eseme reaalosa
andmed (eluruumi või mitteeluruumi number, tähistus plaanil, üldpinna
suurus ruutmeetrites ning vajaduse korral reaalosa asukoht);
3)
registriosaga ühel ajal avatud teiste korteriomandi või
korterihoonestusõiguse registriosade numbrid.
3. jagu
Kinnistuspäevik
§ 118. Kinnistuspäevikusse kantavad andmed
Kinnistuspäevikusse kantakse andmed vastavalt elektroonilise
kinnistusraamatu kasutusjuhendile.
4. jagu
Kinnistustoimik
§ 119. Kinnistustoimiku pidamine
(1) Kinnistustoimikut peetakse iga kinnistu kohta.
(2) Kinnistustoimiku moodustavad kinnistusraamatu infosüsteemis iga
kinnistusregistriosa juurde salvestatud vastava kinnistu kohta esitatud
dokumendid.
§ 120. Kinnistustoimikus säilitatavad andmed ja dokumendid
Kinnistustoimikus säilitatakse järgmisi kande aluseks olevaid dokumente,
milleks on:
1) kinnistamisavaldused;
2) käsutustehingud;
3)
kohtulahendid;
4) sundenampakkumise ärakirjad;
5) andmed, mis
võimaldavad kontrollida riigilõivu tasumist;
6) plaani- ja
kaardimaterjal, kui see on esitatud;
7) õiendid;
8)
esindusõigust tõendavad dokumendid;
9) korraldused ja
otsused;
10) riiklike registrite väljavõtted;
11) Riigi
Teataja väljavõtted;
12) Ametlike Teadaannete väljavõtted;
13)
tunnistused;
14) teated;
15) arestimisaktid;
16) kandemäärused;
17)
määruskaebused;
18) muud seadusest tulenevad kinnistamiseks
vajalikud dokumendid või dokumendid, mis on vajalikud kande mõistmiseks.
§ 121. Mitu samas kinnistuspiirkonnas asuvat kinnistut
Kui dokumendid on koostatud sama kinnistuspiirkonna mitme kinnistu
kohta, seostatakse need kõigi kinnistutega vastavalt elektroonilise
kinnistusraamatu kasutusjuhendile.
4. peatükk
ABIELUVARAREGISTRI SISU
§ 122. Abieluvararegistri koosseis
Abieluvararegister koosneb registrikartoteegist, registritoimikust ja
registripäevikust.
§ 123. Registrikartoteek
(1) Abieluvararegistri kanded tehakse registrikartoteeki.
Registrikartoteek koosneb registrikaartidest.
(2) Abikaasade jaoks võib ühe registripidaja juures avada ainult ühe
registrikaardi.
(3) Ühe kinnistusjaoskonna registrikaartidel on ühtne numeratsioon,
registrikaardid nummerdatakse alates ühest. Iga kaart saab jooksva
numbri vastavalt kaardi avamise ajalisele järjekorrale. Andmetöötluse
vajadustest lähtuvalt võib registrikaardi numbrile lisada täiendi, mis
ei ole numbri osaks.
(4) Registrikaardid järjestatakse kartoteegis jooksva numbri järgi.
§ 124. Registrikaart
(1) Registrikaart koosneb ühest kahe poolega A4 formaadis lehest.
(2) Registrikaardil on pealdis ja kolm veergu.
(3) Registrikaardid on toonitud siniseks ja varustatud turvakoodiga, mis
koosneb tähtedest AR ja kordumatust kontrollarvust. Kontrollarv asub
registriosa iga lehe esimese poole paremas alanurgas. Paberi tagumine
pool on valge.
(4) Registrikaardi plangid tellib Justiitsministeerium.
(5) Kinnistusosakonna juhataja või kantselei juhataja korraldab
arvestuse pidamise selle kohta, milliste kontrollarvudega
registrikaartide planke on millistele teenistujatele antud.
(6) Rikutud ja allkirjastamata kannetega registrikaartide plankide
kogumist ja hävitamist, samuti teenistujate poolt registrikaartide
käitlemist ning kinnistusosakonna juhatajale või kantselei juhatajale
tagastamist korraldab kinnistusosakonna juhataja.
§ 125. Registrikaardi pealdis
(1) Registrikaardi pealdis asub registrikaardi lehe 1. lehekülje keskel
veergude päismike kohal.
(2) Registrikaardi pealdisse märgitakse «Abieluvararegistri seaduse»
§ 17 lõikes 3 ja §-s 18 nimetatud andmed.
(3) Kui kinnistusosakonnal on juurdepääs registrile, kuhu abikaasade
isikuandmed on põhiandmetena kantud, kantakse abikaasa sünninimi ja
elukoht registrikaardi pealdisele selle registri andmete alusel.
§ 126. Registrikaardi veerud
(1) Registrikaardi esimesse veergu «Kande jooksev number» kantakse kande
jooksev number.
(2) Registrikaardi teise veergu «Seadusest tulenevate varaliste õiguste
muutmine, varaliste õiguste suhtes välismaa õiguse kohaldamine, tehtud
kannete tühistamine või muutmine» kantakse abikaasade seadusest
tulenevate varaliste õiguste muutmine ning tehtud kannete tühistamine
või muutmine, samuti asjaolu, et abikaasade varaliste õiguste suhtes
kohaldatakse välismaa õigust.
(3) Registrikaardi kolmandasse veergu «Kande alus ja kuupäev, kande
teinud isiku allkiri, märked» kantakse kande alus, kande kuupäev, kande
teinud isiku allkiri ja märked.
§ 127. Teiste andmekogude kasutamine
Kui kinnistusosakonnal on juurdepääs registrile, kuhu andmed abikaasa
surma või abielu lahutamise kohta on põhiandmetena kantud, kontrollib
kinnistusosakond neid andmeid ise.
§ 128. Registritoimik
(1) Registritoimikus hoitakse kande tegemise aluseks olevaid dokumente.
(2) Registritoimikus asuvad registrikaardi kohta käivad dokumendid
tähistatakse registrikaardi numbriga.
(3) Registritoimiku kaanele märgitakse kohtu, kinnistusosakonna ja
kinnistusjaoskonna nimi, sõna «Registritoimik» ja registrikaardi number.
(4) Registritoimikut peetakse kaustana, milles asuvad dokumendid on
köidetud klambritega.
(5) Kui registritoimik koosneb ainult elektroonilistest dokumentidest,
siis pabertoimikut eraldi ei peeta.
(6) Kui registritoimik koosneb nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt
esitatud dokumentidest, tehakse pabertoimikusse esimese elektroonilise
dokumendi saabumise kuupäevaga ja vastava kinnistusosakonna pitseriga
varustatud viide, et registritoimikut peetakse osaliselt
elektrooniliselt.
§ 129. Elektrooniliste dokumentide säilitamine
E-posti teel esitatud dokumendid salvestab kinnistusosakonna asjaomane
teenistuja selleks ettenähtud arhiivikettale selliselt, et iga
kinnistusjaoskonna kohta on loodud eraldi kaust.
§ 130. Pabertoimiku sisukord
(1) Pabertoimikus säilitatavate dokumentide kohta peetakse toimikusse
köidetud eraldi lehel sisukorda. Sisukorda täidab teenistuja, kelle
ülesanne on registritoimiku köitmine.
(2) Kandemääruse täitmisel tõmmatakse kandemääruse tegemise aluseks
olnud dokumentide kohta sisukorda tehtud sissekande lõppu vahejoon, et
eristada neid hiljem esitatud dokumentidest.
(3) Vahejoone juurde märgib köitja köitmise kuupäeva, oma nime ja
allkirja.
§ 131. Pabertoimikusse köidetud dokumentide nummerdamine ja uue
registritoimiku avamine
(1) Registritoimikus olevad dokumendid nummerdatakse jooksvalt lehtede
kaupa. Dokumendid nummerdab teenistuja, kelle ülesanne on toimiku
köitmine.
(2) Numeratsioon läbib kõiki abikaasade kohta avatud toimikuid.
(3) Toimiku sisukorda ja registrikaarti ei nummerdata.
(4) Kui registritoimik on täis, avatakse uus toimik. Selliseid
registritoimikuid säilitatakse koos ning uue toimiku kaanele märgitakse
järjekorranumber. Eelmise registritoimiku väliskaanele märgitakse
piirdaatumid: esimese ja viimase toimikus säilitatava dokumendi
kinnistusosakonda saabumise päev, kuu ja aasta.
(5) Eelmise toimiku tagumisele sisekaanele märgib uue toimiku avanud
teenistuja, mitu nummerdatud lehte milliste järjekorranumbritega antud
toimikus asub. Märge sõnastatakse järgmiselt: «Käesolevas toimikus on …
nummerdatud lehte järjekorranumbritega … kuni … .».
§ 132. Registripäevik
(1) Registripäevikusse kantakse «Abieluvararegistri seaduse» § 13
lõikes 2 sätestatud andmed.
(2) Registripäeviku pidamisel kasutatakse kinnistuspäeviku vormi ning
lähtutakse kinnistuspäeviku pidamise kohta sätestatust.
5. peatükk
AVALDUSTE MENETLEMINE
1. jagu
Kohtunikuabide tööjaotusplaan
§ 133. Kinnistamis- ja abieluvaraasjade jaotuskorra kehtestamine ja
sisu
(1) Kohtunikuabide tööjaotusplaaniga määratakse kindlaks kinnistamis- ja
abieluvaraasjade kohtunike, kohtunikuabide ja kinnistussekretäride
(menetlejad) vahel jaotamise reeglid.
(2) Samuti määratakse kohtunikuabide tööjaotusplaaniga kindlaks:
1)
menetlejate üksteise asendamise reeglid;
2)
kompensatsioonireeglid samal ametikohal töötajate võimalikult ühtlase
töökoormuse tagamiseks.
(3) Kohtunikuabide tööjaotusplaan peab tagama, et kinnistamisasju
vaadataks kinnistusosakonnas läbi ja lahendataks õigesti, võimalikult
kiiresti ja võimalikult väikeste kuludega, samuti, et menetlejad saaksid
menetleda võimalikult kõiki pädevusekohaseid kandeliike ning et
ühesugusel ametikohal teenistujate töökoormus oleks võimalikult ühtlane.
§ 134. Pooleliolevate asjade ümberjaotamine
(1) Kui menetleja eemalviibimine teenistusest tooks kaasa seadusega
sätestatud menetlustähtaegade ületamise ohu, mida saab vältida avalduste
ümberjagamisega, siis peab kinnistusosakonna juhataja selle menetleja
pooleliolevad asjad teistele menetlejatele ümber jaotama.
(2) Kui kinnistusosakonna menetlejate menetlustähtaegades tekib
kinnistamisasjade erineva keerukuse tõttu või muul põhjusel oluline
erinevus, jaotab kinnistusosakonna juhataja §-s 133 ettenähtud
jaotamiskorra alusel menetlejatele jaotatud kinnistusasjad
menetlustähtaegade ühtlustamiseks menetlejate vahel ümber.
(3) Kinnistusosakonna juhataja võib poolelioleva asja kande tegemiseks
teisele menetlejale üle anda ka juhul, kui menetleja eemalviibimine
teenistusest ei tooks kaasa seaduses sätestatud menetlustähtaegade
ületamise ohtu, kuid kande tegemist takistavaid asjaolusid ei esine.
§ 135. Automatiseeritud tööjaotusplaan
(1) Kinnistamis- ja abieluvaraasju võib menetlejate vahel jaotada
automatiseeritult tingimusel, et:
1) jaotamine toimub juhuslikkuse
põhimõttel ega ole prognoositav;
2) käesoleva määruse § 133
lõikes 3 nimetatud tingimused on täidetud.
(2) Infosüsteemis jagatud kinnistamisasja saab ümber jagada
kinnistusosakonna juhataja korraldusel, mis jääb kinnistuspäevikus
nähtavaks.
2. jagu
Kinnistamis- ja abieluvaraasjade menetlemise järjekord
§ 136. Avalduste läbivaatamise järjekord ja tähtaeg
(1) Kinnistamisavaldus, mis käsitleb kinnisasja, mille kohta ei ole seni
kinnistusraamatu registriosa avatud (esmakinnistamine), vaadatakse läbi
seda liiki avalduste vastuvõtmise järjekorra alusel. Põhjendatud
juhtudel on kõrvalekalle vastuvõtmise järjekorrast lubatud.
(2) Kinnistamisavaldus, mis käsitleb juba kinnistusraamatusse kantud
kinnistut, vaadatakse läbi seda liiki avalduste vastuvõtmise järjekorra
alusel. Põhjendatud juhtudel on kõrvalekalle vastuvõtmise järjekorrast
lubatud.
(3) Kinnistusosakonna juhataja võib kehtestada, et kinnistamisavaldus,
milles taotletakse sellise maatüki korteriomanditeks jagamist, mille
kohta ei ole seni kinnistusregistriosa avatud (korteriomandite
esmakinnistamine), vaadatakse läbi seda liiki avalduste vastuvõtmise
järjekorra alusel. Põhjendatud juhtudel on kõrvalekalle vastuvõtmise
järjekorrast lubatud.
(4) Abieluvararegistri kandeavaldused vaadatakse läbi vastavalt
kandeavalduste vastuvõtmise järjekorrale.
§ 137. Mitme sama kinnistut käsitleva avalduse läbivaatamine
(1) Kui kinnistu kohta, millega seotud kinnistamisavaldus on juba
läbivaatamisel, esitatakse uus kinnistamisavaldus, antakse see lahendada
samale isikule, kes menetleb esimest avaldust. Sellisel juhul lahendab
menetleja avaldused koos, arvestamata käesoleva määruse §-s 136
sätestatud järjekorda.
(2) Ühe kinnistu kohta esitatud mitme avalduse korral ei tohi hiljem
esitatud avalduse alusel teha kannet enne varem esitatud avalduse alusel
kande tegemist, kui pooled ei ole oma avalduses määranud
esitamisjärjekorrast erinevat järjekohasuhet.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust on lubatud kõrvale kalduda
üksnes juhul, kui varem laekunud avalduse alusel kande tegemine ei ole
võimalik kõrvaldatava takistuse tõttu ning kui kinnistamiseks pädev isik
on määranud tähtaja takistuse kõrvaldamiseks, kandes varem esitatud
avalduses taotletava kande kohta kinnistusregistri kande jaoks
ettenähtud veergu ametiülesande korras eelmärke või vastuväite.
(4) Kui ühes dokumendis taotletakse kande tegemist nii
abieluvararegistrisse kui ka kinnistusraamatusse, antakse need
võimalusel lahendada samale isikule, kes lahendab taotlused koos, kui
asjassepuutuva registriosa kohta ei ole laekunud muid
kinnistamisavaldusi.
§ 138. Mitut kinnistut käsitleva avalduse läbivaatamine
(1) Kui kinnistamisavaldus käsitleb mitut ühes kinnistuspiirkonnas, kuid
eri jaoskondades asuvat kinnistut, menetleb avaldust kõigi kinnistutega
seoses üks menetleja ka siis, kui kinnistusosakonna juhataja on
määranud, et teenistuja on pädev menetlema ainult ühes
kinnistusjaoskonnas asuvaid kinnistuid käsitlevaid kinnistamisasju.
(2) Kui kinnistamisavaldus käsitleb mitut eri kinnistuspiirkondades
asuvat kinnistut, saadab avalduse saanud kinnistusosakond
kinnistusosakonnale, kelle tööpiirkonnas asuvad teised asjassepuutuvad
kinnistud, teate avalduse ja sellega koos esitatud dokumentide saamise
kohta. Kumbki kinnistusosakond menetleb avaldust oma teeninduspiirkonda
jääva kinnistuga seoses.
(3) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata, kui kinnistusavaldusest
või muul viisil selgub, et avaldus on esitatud või esitatakse igasse
asjassepuutuvasse kinnistusosakonda iseseisvalt.
(4) Kui kinnistamisavaldus on esitatud igasse asjassepuutuvasse
kinnistusosakonda iseseisvalt ja ühes kinnistusosakonnas tehtava kande
eelduseks on kande tegemine teises kinnistusosakonnas, peatub selle
avalduse menetlemise tähtaeg, mille menetlemine on takistatud enne
teises kinnistusosakonnas tehtud kannet, teises kinnistusosakonnas kande
tegemiseni.
§ 139. Mitme abieluvararegistri kandeavalduse läbivaatamine
Mitme abieluvararegistri kandeavalduse menetlemisele kohaldatakse mitme
ühte kinnistut käsitleva kinnistamisavalduse menetlemise kohta
sätestatut.
3. jagu
Registriosa avamine
§ 140. Teate avaldamine
(1) Enne registriosa avamist kinnistusraamatusse kandmata kinnisasja
kohta avaldab kinnistusosakond selle kohta teate väljaandes Ametlikud
Teadaanded.
(2) Hoonestusõiguse, korteriomandi või korterihoonestusõiguse
registriosa avamisel ei avaldata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
teadet juhul, kui kinnisasi, mida hoonestusõigusega koormatakse või mis
jagatakse korteriomanditeks või korterihoonestusõigusteks, on juba
kinnistusraamatusse kantud.
§ 141. Teade õiguste ja vastuväidete kohta
(1) Kui kinnistusosakonnale teatatakse vigadest õigustatud subjekti
isikuandmetes, peab ta andmed üle kontrollima. Selleks tuleb
kinnistamisavalduse esitajalt või õigustatud subjektilt nõuda
lisadokumente. Vead parandatakse ametiülesande korras.
(2) Kui kinnistusosakonnale teatatakse, et kinnistamine kahjustab
kellegi õigusi, peab kinnistusosakond teatajat teavitama kinnistamise
aluseks olevate dokumentide ja ebaõige kinnistusraamatukande
vaidlustamise korrast ning asjaolust, et kaebuse esitanud isik võib
nõuda vastuväite kandmist selle kande parandamise tagamiseks, mille
kohta kaebus esitatakse.
§ 142. Registriosa avamine
(1) Kinnistusraamatusse kandmata kinnisasja kohta (esmakinnistamine)
avatakse elektroonilises kinnistusraamatus registriosa pärast ühe kuu
möödumist käesoleva määruse §-s 140 sätestatud teate avaldamisest
vastavalt kinnistusraamatu infosüsteemi kasutajajuhendile.
(2) Kinnistusraamatu infosüsteem lisab kõigile avatavatele
registriosadele automaatselt märke selle kohta, et kinnistusregistriosa
on elektrooniline.
(3) Kanne jõustub pärast selle elektroonilist allkirjastamist.
§ 143. Registriosa avamisest keeldumine
Registriosa ei avata, kui:
1) kinnistu ei asu selle kinnistusosakonna
tööpiirkonnas;
2) esitatud dokumentidest ei selgu taotletud
kande õiguslik alus;
3) ei ole esitatud kõiki nõutavaid
dokumente;
4) kinnistamisavalduses või selle lisades avastatud
puudusi ei ole kõrvaldatud tähtajal.
§ 144. Teade riikliku ehitisregistri pidajale
(1) Teade registriosa avamisest edastatakse riikliku ehitisregistri
pidajale elektrooniliselt Registrite ja Infosüsteemide Keskuse
vahendusel.
(2) Teates märgitakse kinnistu asukoht ja pindala, omanikuna sissekantud
isiku nimi ja isiku- või registrikood, isikukoodi puudumise korral
sünniaeg, kinnistu koosseisu kuuluvate katastriüksuste katastritunnused
ja registriosa number.
(3) Teade edastatakse automatiseeritud andmevahetuse teel.
§ 145. Kinnistu jagamine
(1) Kinnistu jagamise korral avatakse uus registriosa kinnistu omaniku
avalduse alusel. Omanikuna märgitakse uude registriossa jagatava
kinnistu omanik.
(2) Kinnistu jagamisel tekkivate uute registriosade avamise kohta ei
avaldata käesoleva määruse §-s 140 sätestatud teadet. Riikliku
ehitisregistri pidaja teavitamisele kohaldatakse käesoleva määruse
§-s 144 sätestatut.
4. jagu
Kannete muutmine ja kustutamine
§ 146. Muutmise ja kustutamise kanne
(1) Kande muutmisel kustutatakse senine kanne elektroonilisest
kinnistusraamatust ja tehakse uus kanne. Senist kannet asendav uus kanne
saab senise kande järjekoha. Süsteemitehniliselt tagatakse, et
kustutatud kannet on võimalik kestvalt taasesitada.
(2) Kande kustutamisel tehakse elektroonilises kinnistusraamatus
kustutuskanne vastavalt elektroonilise kinnistusraamatu
kasutajajuhendile. Süsteemitehniliselt tagatakse, et kustutatud kannet
on võimalik kestvalt taasesitada.
(3) Kinnistusraamatuga elektroonilisel tutvumisel peab olema üheselt
mõistetav, et kanne on kustutatud.
(4) Abieluvararegistri kande muutmisel tehakse uus kanne
registrikaardile uue järjekorranumbriga. Hilisema kande tõttu tähenduse
kaotanud kandele tõmmatakse punane joon alla.
(5) Abieluvararegistri kande kustutamisel tõmmatakse kandele punane joon
alla.
§ 147. Muudatus kinnistusregistriosa esimeses jaos
(1) Kinnistu koosseisu andmete muutmisel registriosa esimeses jaos
senised andmed kustutatakse. Andmete kustutamisele kohaldatakse
käesoleva määruse §-s 146 sätestatut. Uute koosseisuandmete juures
viidatakse teisele asjassepuutuvale registriosale.
(2) Kui kinnistust eraldatakse maatükk, mille kohta avatakse uus
registriosa, tuleb eraldumise teel moodustatud kinnistu esimese jao
lahtris 5 viidata selle kinnistu registriosa numbrile, millest maatükk
eraldati.
(3) Kinnistute jagamise, liitmise ja ühendamise korral jäävad
kinnistusregistrisse kantud piiratud asjaõigused püsima. Nende
muutmiseks või kustutamiseks on vaja asjassepuutuvate isikute nõusolekut.
§ 148. Muudatus kinnistusregistriosa teises jaos
(1) Kui teise jakku kantakse uus omanik, tuleb jao kõigis lahtrites
kustutada endise omaniku kohta tehtud kanded. Uue omaniku andmete
sissekandmine märkusega ei ole lubatud.
(2) Hoonestusõiguse omaniku muutumise korral tuleb muutmiskanne teha ka
koormatud kinnisasja registriosa kolmandasse jakku. Kanne peab tuginema
hoonestusõiguse registriosa kandele.
(3) Hoonestusõigusega koormatud kinnistu omaniku muutumisel tuleb
muutmiskanne teha ka hoonestusõiguse registriosa esimesse jakku.
(4) Korterihoonestusõiguse omaniku muutumisele ja
korterihoonestusõigusega koormatud korteriomandi omaniku muutumisele
kohaldatakse vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatut.
(5) Omaniku loobumisel kinnistust tuleb jao kõigis lahtrites kustutada
omaniku kohta tehtud kanded. Teise jao kolmandasse lahtrisse «Kande
alus» lisatakse kustutamise põhjuse kohta selgitus: «Kustutatud omandist
loobumisel».
(6) Kaasomaniku kinnistusraamatusse kandmisel või kaasomandi osa
võõrandamisel tuleb enne kinnistusraamatusse kande tegemist üle
kontrollida ka registriossa kantud piiratud asjaõiguse andmete vastavus
toimunud muudatusele ning vajaduse korral teha muudatused registriosa
3. või 4. jaos ametiülesande korras.
(7) Kui kinnistusregistriosa teises jaos muudatusi tehes ei ole tehtud
muudatusi registriosa 3. või 4. jaos, kuigi seda oleks tulnud teha,
parandab nende jagude kanded ametiülesande korras see, kes vea avastas.
§ 149. Kinnistusregistriosa kolmanda ja neljanda jao erisused
(1) Kui vahetub hüpoteegipidaja või isik, kelle kasuks on seatud
piiratud asjaõigus, tuleb jao kõigis lahtrites kustutada varasemad selle
õiguse kohta tehtud kanded. Uue omaniku andmete sissekandmine märkusega
ei ole lubatud.
(2) Hüpoteegi või muu piiratud asjaõiguse muutmise kandes tuleb märkida
muutmiskande aluseks olnud kinnistamisavalduse notariaalse tõestamise
või kinnitamise kuupäev ja muutmiskande tegemise kuupäev, samuti
esialgse kande sissekandmise kuupäev. Hüpoteegi või muu piiratud
asjaõiguse eelnevate muudatuste kinnistusraamatusse kandmise kuupäevade
märkimine ei ole kohustuslik.
(3) Hüpoteegi osahüpoteekideks jagamise korral tähistatakse osad araabia
numbritega, mis eraldatakse üksteisest punktidega. Kõik väiksemate osade
numbrid sisaldavad kõiki suurema osa numbreid.
(4) Hoonestusõiguse või korterihoonestusõiguse sisu märkimisel koormatud
kinnisasja või korteriomandi registriossa tuleb lähtuda vastavalt
hoonestusõiguse või korterihoonestusõiguse registriosa kandest.
§ 150. Märke kandmine kinnistusregistriosale
Kui märkega tagatud nõude rahuldamise tõttu sissekantava asjaõiguse
kinnistamisavalduses ei ole märke kustutamist taotletud, kustutatakse
see pärast kande tegemist ametiülesande korras, välja arvatud kui nõude
rahuldamisel ei saa lugeda nõuet lõplikult täidetuks.
§ 151. Mitme kinnistu koormamise kanne
(1) Kui mitut kinnistut koormatakse sama asjaõigusega, märgitakse igas
registriosas teised sama õigusega koormatud kinnistud ametiülesande
korras. Sama kehtib ka juhul, kui ühte kinnistut koormava õigusega
koormatakse hiljem veel teist kinnistut või kui kinnistu osa
ülekandmisel teise kinnistusregistriossa kantakse üle ka seda koormav
asjaõigus.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koormatis mõne kinnistu
suhtes kustutatakse, tuleb see märkida teiste kinnistute registriosades.
(3) Kui mitme korteriomandi või korterihoonestusõiguse kasuks seatakse
piiratud asjaõigus ning selle kohta tehakse kanne korteriomandi või
korterihoonestusõiguse registriossa, tuleb kandesse märkida ka nende
korteriomandite või korterihoonestusõiguste registriosade numbrid, kuhu
kanded on tehtud.
5. jagu
Kande parandamine
1. jaotis
Kinnistusraamatu kande parandamine
§ 152. Kinnistusraamatu kande parandamise alused
Kinnistusraamatu kanne parandatakse «Kinnistusraamatuseaduse»
6. peatükis sätestatud alustel ja korras.
§ 153. Ebaõige kandemääruse alusel tehtud kande parandamisest
teatamine
Pärast kande tegemist edastatakse puudutatud isikutele registriosa
kinnitamata väljatrükk käesoleva peatüki 7. jaos sätestatud korras.
§ 154. Õigusliku tähenduseta kirjavea ja muu eksimuse parandamine
(1) Õigusliku tähenduseta kirjavead ja muud ilmsed eksimused
parandatakse ametiülesande korras. Võimaluse korral teeb eelnimetatud
parandused sama menetleja.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud parandusest puudutatud
isikutele ei teatata.
§ 155. Abikaasade ühisvara hulka kuuluva asjaõiguse kande
parandamisest teatamine
Pärast kande tegemist edastatakse abikaasadele registriosa kinnitamata
väljatrükk käesoleva peatüki 7. jaos sätestatud korras.
§ 156. Kande parandamine asjaõiguse kinnistusraamatuvälise ülemineku
korral
Asjaõiguse kinnistusraamatuvälise ülemineku tõttu valeks muutunud
kinnistusraamatu kanne parandatakse «Kinnistusraamatuseaduse» § 651
lõigetes 3–6 sätestatud korras.
§ 157. Kande parandamisest teatamine isikuandmete muutumise korral
Isikuandmete muutumise korral tehtud parandusest puudutatud isikutele ei
teatata.
§ 158. Aadressiandmete parandamine automatiseeritud korras
(1) Kinnistusraamatu infosüsteemi kantud isiku elu- või asukoha aadressi
muutumisel parandatakse kinnistusraamatu andmed selle andmekogu alusel,
kuhu need on põhiandmetena kantud.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud parandusest puudutatud
isikutele ei teatata.
§ 159. Kinnistusregistri kande kustutamine õigusliku tähenduse
kadumisel
(1) Kinnistusraamatu kanne on kaotanud täielikult õigusliku tähenduse,
kui õigus, millel ta põhineb, enam ei eksisteeri ja selle tekkimine on
välistatud või kui seda õigust ei ole tegelikkuses kestvalt võimalik
teostada.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kinnistamisavalduse
rahuldamata jätmise korral peab kinnistusosakond seda põhjendama.
§ 160. Kinnistusraamatu kande parandamise viis
(1) Kande parandamiseks kustutatakse senine kanne elektroonilisest
kinnistusraamatust ja tehakse uus kanne. Uues kandes märgitakse, et see
asendab eelmist.
(2) Senist kannet asendav uus kanne saab senise kande järjekoha.
Süsteemitehniliselt tagatakse, et kustutatud kannet on võimalik kestvalt
taasesitada.
(3) Kinnistusraamatuga elektroonilisel tutvumisel peab olema üheselt
mõistetav, et kanne on parandatud.
(4) Kande parandamine muul viisil on keelatud.
2. jaotis
Abieluvararegistri kande parandamine
§ 161. Abieluvararegistri kande parandamine
(1) Kui kanne on ebaõige, parandab selle registripidaja enda algatusel
või huvitatud isiku avalduse alusel, kui viimane põhjendab kande
ebaõigsust.
(2) Registripidaja teatab puudutatud isikutele kande eelseisvast
parandamisest ning annab vastuväidete esitamise tähtaja. Vastuväidete
üle otsustab kandemäärust tegev isik.
(3) Kanne parandatakse, kui ei ole esitatud vastuväiteid või kui ei ole
vaidlustatud nende rahuldamata jätmist.
(4) Kande parandamisest teatatakse viivitamata isikule, kelle avalduse
alusel on kanne tehtud.
§ 162. Kande parandamise viis
(1) Kande parandamiseks tõmmatakse ebaõigele kandele joon alla ja
tehakse õige kanne vastavalt üldistele reeglitele.
(2) Uues kandes märgitakse, et see asendab ebaõiget kannet.
(3) Kande parandamine muul viisil on keelatud.
6. jagu
Kandemääruse tegemine
1. jaotis
Kinnistusraamatu kandemäärus
§ 163. Kinnistusraamatu kandemääruse tegemine
(1) Kui on esitatud kõik nõutavad dokumendid ja kinnistamine ei ole
välistatud või takistatud, teeb kinnistamiseks pädev isik kandemäärust
eraldi vormistamata kohe kinnistusraamatusse kande ja kinnitab selle
elektroonilise allkirjaga.
(2) Kande teinud isik peab kontrollima kande õigsust, täielikkust ja
kinnistusraamatu infosüsteemi salvestumist.
(3) Kui esineb kande tegemist takistav puudus või puudub vajalik
dokument, määrab kinnistamiseks pädev isik kandemäärusega tähtaja
puuduse kõrvaldamiseks ja kui puudust tähtajaks kõrvaldatud ei ole,
kandemääruse avalduse rahuldamata jätmise kohta (eitava kandemääruse).
(4) Kui puudus kõrvaldatakse, tehakse kanne vastavalt käesoleva
paragrahvi lõikele 1.
(5) Kinnistusraamatu kandemäärus säilitatakse kinnistustoimikus ja
sellest väljatrükke ei tehta, välja arvatud juhul, kui see on vajalik
määruse poolt puudutatud isikutele kättetoimetamiseks.
§ 164. Kinnistusraamatu kandemääruse erisus
Kinnistusraamatu kandemäärus muutub kohe pärast allkirjastamist avalduse
esitanud isikule elektrooniliselt nähtavaks kodanikuportaali
(www.eesti.ee) vahendusel.
§ 165. Määrus puuduste kõrvaldamiseks
Määruses, millega avalduse esitajale antakse tähtaeg kande tegemist
takistava puuduse kõrvaldamiseks või dokumendi esitamiseks, peab
sisaldama järgmisi andmeid:
1) kohus ja kinnistusosakond;
2)
kinnistamisasja number ja avaldaja kohustus puuduse kõrvaldamisel
viidata kinnistamisasja numbrile;
3) määruse tegemise aeg ja koht;
4)
resolutsioon;
5) asjaolud ja põhjendused;
6) määruse peale
edasikaebamise kord, tähtaeg ja teave riigilõivu tasumise kohta;
7)
määruse teinud isiku nimi ja ametikoht;
8) viide
registriosale, selle jaole ja lahtrile, kuhu kande tegemist taotletakse,
välja arvatud esmakinnistamise avalduse puhul.
§ 166. Kinnistamisavalduste konkurents
«Kinnistusraamatuseaduse» § 46 lõikes 4 nimetatud märge peab sisaldama
avaldaja nime, takistuse kõrvaldamise tähtaega, märkega tagatava
kinnistamisavalduses taotletud õiguse sisu, märke tegemise aega ning
puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaega. Märkele kirjutavad alla selle
kinnistusregistrisse kandnud isik ja seejärel märke kandemääruse teinud
isik.
§ 167. Kinnistamisavalduse rahuldamata jätmine
Kandemäärus, millega avaldus jäetakse rahuldamata, peab sisaldama
järgmisi andmeid:
1) kohus ja kinnistusosakond;
2)
kinnistamisasja number ja avaldaja kohustus puuduse kõrvaldamisel
viidata kinnistamisasja numbrile;
3) määruse tegemise aeg ja koht;
4)
resolutsioon;
5) asjaolud ja põhjendused;
6) määruse peale
edasikaebamise kord, tähtaeg ja teave riigilõivu tasumise kohta;
7)
määruse teinud isiku nimi ja ametikoht.
8) viide
registriosale, selle jaole ja lahtrile, kuhu kande tegemist taotletakse,
välja arvatud esmakinnistamise avalduse puhul.
§ 168. Kinnistusraamatu kandemääruse täitmine
(1) Kinnistusraamatu kandemääruse täitmine hõlmab:
1)
kande tegemist registriossa ja selle elektroonilist allkirjastamist;
2)
kinnistuspäevikusse vajalike märkuste tegemist;
3)
kinnistuspäevikusse vajalike sissekannete tegemist;
4)
asjaosalistele ja vajadusel teistele kinnistusosakondadele lahendi või
kande tegemisest teatamist ja sellekohase märke päevikusse tegemist;
5)
vajaduse korral teistele kinnistusosakondadele dokumentide
kinnistustoimikusse salvestamisest teatamist;
6) muid seadusest või
käesolevast määrusest tulenevaid toiminguid.
(2) Kinnistamisasja menetleja peab tagama, et kõik kandemääruse
täitmisega seotud toimingud oleksid tehtud õigeaegselt ja nõuetekohaselt.
§ 169. Kinnistusraamatu kande jõustumine
(1) Kinnistusraamatu kande jõustumise eelduseks on selle elektrooniline
allkirjastamine kinnistamiseks pädeva isiku poolt.
(2) Kinnistusraamatu kanne jõustub selle vastuvõtmisel kinnistusraamatu
kannetele määratud andmekandjale.
(3) Kõik kanded, välja arvatud «Kinnistusraamatuseaduse» § 13 lõikes 2
nimetatud kanded, peavad olema varustatud jõustumise kuupäevaga.
§ 170. Kinnistusraamatu kanne
(1) Kinnistusraamatu kanne tehakse selgelt ja lühenditeta, välja arvatud
üldkasutatavad lühendid, ning vahetult eelneva kande järele.
(2) Kinnistusraamatu kanne sisaldab järgmist:
1) kande tekst;
2)
kande tegemise kuupäev;
3) kande allkirjastanud isiku nimi.
(3) Kinnistusraamatu kande tekst sisaldab järgmist:
1)
kinnistatud asjaõiguse või märke sisu, sealhulgas isiku andmed, kelle
kasuks kanne tehakse;
2) viide algdokumendile ja dokumendile, mille
alusel soovitakse asjaõiguse sisu täpsemalt tõendada;
3)
viide järjekohale, kui samal päeval tehakse samasse registriossa mitu
kannet;
4) keelumärke puhul, mis kantakse kinnistusraamatusse Eesti
Vabariigi kasuks, Eesti Vabariigi järel sulgudes riigiasutuse nimi,
kelle kaudu riik oma õigusi teostab.
§ 171. Kannete numeratsioon
(1) Kanded kinnistusregistriosas nummerdatakse iga registrijao piires
nende tegemise järjekorras. Kui kanne koosneb mitmest osakandest,
moodustatakse number kande jooksvast numbrist ja osakande numbrist, mis
eraldatakse üksteisest punktidega.
(2) Esimese jao koosseisu kanne kannab alati numbrit 1.
(3) Kinnistusregistriosa muutmise ja kustutamise kanded registriosa
III ja IV jaos saavad selle kande numbri, mille kohta need käivad. Sama
kohaldatakse registriosa esimesse jakku kantud piiratud asjaõiguse
muutmise ja kustutamise kannetele.
§ 172. Kinnistusraamatu kande järjekoht
(1) Kui registriosa ühte jakku tehakse mitu kannet, siis saavad need
järjekoha, mis vastab avalduste esitamise ajalisele järjekorrale
kinnistuspäevikus. Kui avaldused on esitatud samal ajal, saavad kanded
sama järjekoha ja see märgitakse kinnistusraamatusse.
(2) Kui registriosa eri jagudesse tehakse samal päeval mitu kannet,
mille avaldused ei olnud esitatud ühel ajal, tuleb kandes märkida
avalduse esitamise ajast tulenev järjekoht teiste samal päeval tehtavate
kannete suhtes.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui
sissekantavatel õigustel ei ole järjekohasuhet või kui avaldajad on
määranud kannete järjekohad ja need kajastuvad kande tekstis.
(4) Märge õiguse järjekoha kohta tehakse kõigi asjassepuutuvate õiguste
kannete juurde.
(5) Järjekohtade selguse tagamiseks viidatakse kande muutmise kandes
esialgse kande tegemise kuupäevale.
§ 173. Isikuandmete sisestamine kinnistusraamatu infosüsteemi
(1) Füüsilise isiku kohta sisestatakse isikuandmete detailvormi isiku
nimi (ees- ja perekonnanimi), isikukood (selle puudumise korral
sünnikuupäev, -kuu ja -aasta), aadress, sideandmed ja kodakondsus
vastavalt elektroonilise kinnistusraamatu kasutusjuhendile. Kui
kinnistamisdokumentidest ei nähtu avalduse esitanud isiku kodakondsust,
kontrollib kinnistusosakond neid andmeid rahvastikuregistrist.
(2) Kui isikul on mitu isikukoodi, sisestatakse isikuandmete detailvormi
mõlemad isikukoodid. Kui isikul on mitu kodakondsust, eelistatakse Eesti
kodakondsust.
(3) Eesti elaniku isikukoodi kinnistusraamatusse sisestamata jätmine ei
ole lubatud.
(4) Juriidilise isiku kohta andmete sisestamise korral määratakse tema
õiguslik vorm ning sisestatakse isikuandmete detailvormi isiku nimi,
registrikood, asukoha aadress ja sideandmed vastavalt elektroonilise
kinnistusraamatu kasutusjuhendile. Välismaise juriidilise isiku puhul
märgitakse lisaks «Kinnistusraamatuseaduse» § 352
lõikes 2 nimetatud andmed.
(5) Asutamisel oleva eraõigusliku juriidilise isiku andmete sisestamisel
tehakse isiku andmete detailvormil märkus «Asutamisel». Märkust ei
sisestata isiku nime väljale. Täiendeid «Pankrotis» ja «Likvideerimisel»
isiku nime väljale ei sisestata.
§ 174. Aadressiandmete sisestamine kinnistusraamatu infosüsteemi
(1) Eesti elu- või asukoha- ja aadressiandmete sisestamisel
kinnistusraamatu infosüsteemi lähtutakse aadressiandmete süsteemist.
(2) Kui isiku elu- või asukoht on välisriigis või kui tal ei ole
rahvastikuregistris aadressiandmeid või kui ta taotleb suhtlemist
rahvastikuregistrisse kantud aadressist erineva aadressi abil,
sisestatakse kinnistusraamatu infosüsteemi lisaks isiku nimetatud
kontaktaadressi andmed.
(3) Kui elu- või asukoht on välisriigis, valitakse välisriigi nimi ja
muud aadressiandmed sisestatakse tekstina.
§ 175. Andmesisestuse nõuetekohasuse kontrollimine
(1) Kinnistusraamatu andmesisestuse nõuetekohasust kontrollib Registrite
ja Infosüsteemide Keskus, kes teeb avastatud puudused elektrooniliselt
teatavaks kinnistusosakonna juhatajale.
(2) Kinnistusosakonna juhataja koostab tööplaani ja määrab tähtajad
avastatud puuduste kõrvaldamiseks.
(3) Kinnistusosakonna juhataja määratud kohtuteenistuja parandab
andmesisestuse puudused, mida on võimalik parandada ilma kohtulahendi ja
kande sisu muutmata.
(4) Kui andmete sisestamisel on eksitud andmete sisestamise nõuete vastu
või kui sisestatud andmed ei ole vastavalt andmetöötlusnõuetele ühtselt
töödeldavad ja puuduste kõrvaldamine ei ole võimalik ilma registriosa
muutmata, kirjutab kinnistamiseks pädev isik registriosa andmed ümber.
(5) Kui andmete ümberkirjutamine seisneb kinnistusraamatusse kantud
andmete ümber paigutamises registriosa ühest jaost teise ning kannete
järjekord ja õiguslik sisu ei muutu, siis ümberkirjutamisest ja
-sõnastamisest registriossa kantud õigustatud isikutele ei teatata.
(6) Andmesisestuse puudused, mida on võimalik parandada, ilma et
registriosast nähtuvate andmete kirjapilt või paigutus muutuks, parandab
Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Andmete parandamisel on aluseks
kinnistamiseks pädeva isiku kirjalik teade või registriosast nähtuvad
andmed.
§ 176. Rahvastikuregistri ja kohtute registriosakonna keskandmebaasi
andmete kasutamine
Kinnistusosakond on kohustatud kontrollima andmeid rahvastikuregistrist
ja kohtute registriosakonna keskandmebaasist.
2. jaotis
Abieluvararegistri kandemäärus
§ 177. Abieluvararegistri kandemääruse tegemine
Kandemääruse tegemiseks vaatab kohtunikuabi kandeavalduse läbi ja teeb
ühe kuu jooksul kandemääruse, mille alusel:
1) tehakse
abieluvararegistrisse kanne;
2) antakse tähtaeg puuduste
kõrvaldamiseks;
3) jäetakse kandeavaldus rahuldamata.
§ 178. Määrus puuduste kõrvaldamiseks
Määruses, millega avalduse esitajale antakse tähtaeg kande tegemist
takistava puuduse kõrvaldamiseks või dokumendi esitamiseks, peab
sisaldama järgmisi andmeid:
1) kohus ja kinnistusosakond;
2)
määruse tegemise aeg ja koht;
3) kandeavalduse rahuldamise
takistus ja kuni ühekuuline tähtaeg selle kõrvaldamiseks;
4)
määruse põhistus ja õiguslik alus;
5) määruse
peale edasikaebamise kord ja tähtaeg;
6) määruse teinud isiku
nimi ja ametikoht;
7) abieluvararegistri asja number ja avaldaja
kohustus puuduse kõrvaldamisel viidata abieluvararegistri asja numbrile;
8)
viide registrikaardile ning selle veerule, kuhu kande tegemist
taotletakse, välja arvatud esmakande avalduste puhul.
§ 179. Kandeavalduse rahuldamata jätmine
Kandeavaldus jäetakse rahuldamata, kui:
1) abikaasa elukoht ei
ole registri tööpiirkonnas;
2) isik ei ole õigustatud
nõudma kande tegemist;
3) ei ole esitatud nõutavaid dokumente
või need ei ole nõutavas vormis;
4) abieluvaralepingu
sõlminud isikud ei ole abielus;
5) kande tegemise takistust ei
ole kõrvaldatud kohtuniku poolt määratud tähtaja jooksul;
6)
esitatud dokumentidest ei selgu avaldaja soov või soovitava kande
õiguslik alus;
7) kande tegemine on keelatud seadusega või on
vastuolus heade kommetega;
8) esineb muu takistus, mille tõttu ei ole
võimalik kannet teha.
§ 180. Abieluvararegistri kandemääruse täitmine ja vastutus
(1) Kandemääruse täitmine hõlmab:
1) kande
tegemist registrikaardile ja selle allkirjastamist;
2) kehtetu kande
allajoonimist;
3) suletud registrikaardi läbijoonimist;
4)
kande aluseks olnud paberkandjal dokumentide registritoimikusse köitmist;
5)
registritoimiku dokumentidesse vajalike märkuste ja läbijoonimiste
tegemist;
6) registripäevikusse või kaebuste registrisse vajalike
sissekannete tegemist;
7) sisukordade täiendamist;
8)
registrikaardi ja registritoimiku arhiivipidajale andmist või
tagastamist;
9) asjaosalistele ja vajaduse korral teistele
kinnistusosakondadele lahendi või kande tegemisest teatamist ja
sellekohase märke päevikusse tegemist;
10) vajaduse korral
teistele kinnistusosakondadele dokumentide edastamist;
11) muid
seadusest või käesolevast määrusest tulenevaid toiminguid.
(2) Abieluvararegistri asja menetleja peab tagama, et kõik kandemääruse
täitmisega seotud toimingud oleksid tehtud õigeaegselt ja nõuetekohaselt.
§ 181. Kannete vormistamine
Abieluvararegistri kanded tehakse selgelt ja lühenditeta, välja arvatud
üldkasutatavad lühendid, ning vahetult eelneva kande järele.
§ 182. Kande sisu
Abieluvararegistri kanne sisaldab:
1) kande teksti;
2) kande
tegemise kuupäeva;
3) kande allkirjastanud isiku nime.
§ 183. Kande tekst
Abieluvararegistri kande tekst peab sisaldama «Abieluvararegistri
seaduse» §-s 26 nimetatud andmeid.
§ 184. Kannete numeratsioon
Kanded abieluvararegistri registrikaardil nummerdatakse nende tegemise
järjekorras. Kande muutmisel tehakse uus kanne registrikaardile uue
järjekorranumbriga.
§ 185. Isikuandmete sisestamine
Isikuandmete sisestamisele kohaldatakse käesoleva määruse §-s 173
sätestatut. Isiku kodakondsust abieluvararegistrisse ei kanta.
§ 186. Rahvastikuregistri andmete kasutamine
Kinnistusosakond on kohustatud kontrollima andmeid rahvastikuregistrist.
7. jagu
Kande ja menetlusdokumendi teatavakstegemine
§ 187. Kande teatavakstegemine
(1) Pärast kande tegemist kinnistusregistrisse edastatakse avalduse
esitanud isikule, kinnistu omanikule ja kõigile kinnistusregistrist
nähtuvatele puudutatud isikutele, kelle kasuks kanne on tehtud või kelle
kinnistusregistrisse kantud õigust kanne puudutab, samuti teistele
seadusega ettenähtud isikutele ja asutustele elektrooniliselt
registriosa kinnitamata väljatrükk. Kui kinnistusosakonnale ei ole
esitatud e-posti aadressi või kui väljatrüki edastamine esitatud e-posti
aadressile ebaõnnestub, edastatakse väljatrükk lihtkirjaga posti teel.
Kui kinnistamisavalduse on osaleja nimel esitanud notar, edastatakse
notarile teade kande tegemise kohta e-notari infosüsteemi kaudu.
(2) Kui kinnistu on kaasomandis, toimub käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud omanikule teatamine üksnes nendele kaasomanikele, kelle
kaasomandi osa kanne puudutab.
(3) Kui kinnistusregistrisse kantakse märge kinnistu igakordse omaniku
kasuks teises kinnistuspiirkonnas asuvale kinnistule seatud piiratud
asjaõiguse kohta («Kinnistusraamatuseaduse» § 9 lõige 3), peab
kinnistusosakond sellest elektrooniliselt teatama kinnistusosakonnale,
kus koormatud kinnistu on registreeritud.
(4) Kinnistusosakond, kus koormatud kinnistu on registreeritud, peab
valitseva kinnistu asukohajärgsele kinnistusosakonnale teatama iga
õigusmuutuse, mis on seotud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud
märkega.
(5) Pärast kande tegemist abieluvararegistrisse teatatakse sellest
elektrooniliselt või kui kinnistusosakonnale ei ole esitatud abikaasa
e-posti aadressi, siis posti teel lihtkirjaga mõlemale abikaasale.
§ 188. Teatamise tähtaeg
Kandest või kandemäärusest teatatakse isikutele viivitamata arvates
kande või kandemääruse tegemisest.
§ 189. Postiaadress
Isiku postiaadressina käsitatakse tema posti- või e-posti aadressi. Kui
kinnistusosakonnale ei ole avaldatud teisiti, loetakse isiku
postiaadressiks tema aadress, mis on isiku aadressina kantud vastavat
liiki isikute kohta peetavasse registrisse.
§ 190. Kättetoimetamise viisid
(1) Kandemääruse või muu määruse või menetlusdokumendi
kättetoimetamisele kohaldatakse «Kinnistusraamatuseaduses»,
«Abieluvararegistri seaduses» ja «Tsiviilkohtumenetluse seadustikus»
kättetoimetamise kohta sätestatut.
(2) Elektroonilisel kättetoimetamisel edastatakse dokument isiku poolt
kinnistusosakonnale teatavaks tehtud e-posti aadressile või tehniliste
võimaluste olemasolu korral infosüsteemi vahendusel. Notarile või
teisele isikule, kellega on selleks eraldi kokkulepe, loetakse
menetlusdokument elektrooniliselt kättetoimetatuks selle
registreerimisel e-notari või vastava isiku infosüsteemis.
(3) Menetlusdokumendi elektroonilise kättetoimetamise korral võib
dokumendi edastada seda digitaalselt allkirjastamata, samuti võib
edastada dokumendi kinnitamata ärakirja. Originaalis paberil
allkirjastatud dokumendist edastatakse skaneeritud ärakiri või
tehniliste võimaluste olemasolu korral tehakse isikule kättesaadavaks
infosüsteemi vahendusel kinnitatud dokument. Menetlusosalise taotlusel
edastatakse talle dokument digitaalselt allkirjastatuna.
(4) Dokument loetakse lihtkirjana, faksi teel või elektrooniliselt
kättetoimetatuks, kui saaja saadab kinnistusosakonnale dokumendi
kättesaamise kohta kinnituse oma valikul kirjana, faksi teel või
elektrooniliselt või avab dokumendile ligipääsu võimaldava veebilehe,
pärast mida saab kinnistusosakond automaatse kättesaamiskinnituse.
(5) Notarile või teisele isikule, kellega on selleks eraldi kokkulepe,
loetakse menetlusdokument elektrooniliselt kättetoimetatuks selle
registreerimisel e-notari või vastava isiku infosüsteemis.
§ 191. Abieluvararegistri kandest teatamine Registrite ja
Infosüsteemide Keskusele
Abieluvararegistri kande tegemisel, muutmisel ja kustutamisel skaneerib
kande teinud kinnistusosakond registrikaardi kinnitamata ärakirja
selleks ettenähtud arhiivikettale eraldi kausta ning saadab Registrite
ja Infosüsteemide Keskusele e-postiga teate kande tegemisest, muutmisest
ja kustutamisest üleriigilise elektroonilise sisujuhi pidamiseks.
Ärakiri tuleb skaneerida ja teade saata hiljemalt kande tegemise päevale
järgneval tööpäeval kella 12.00-ks.
8. jagu
Registriosa või registrikaardi sulgemine
§ 192. Registriosa sulgemise alused
(1) Registriosa suletakse järgmistel juhtudel:
1) kinnistu
ühendamisel teise kinnistuga;
2) kinnistusregistriosa
ümberkirjutamisel;
3) kohapeal kinnistu mittetõendamisel;
4)
muudel seaduses sätestatud juhtudel.
(2) Hoonestusõiguse registriosa suletakse, kui hoonestusõigus on
lõppenud.
(3) Kinnistu või hoonestusõiguse senine registriosa suletakse samal ajal
korteriomandi või korterihoonestusõiguse registriosade avamisega.
(4) Riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluva kinnisasja kohta
avatud registriosa suletakse omaniku avalduse alusel, kui kinnisasja
kinnistusraamatusse kandmine ei ole kohustuslik ja kinnisasi ei ole
koormatud piiratud asjaõigustega.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul registriosa
sulgemisest teatab kinnistusosakond riiklikule ehitisregistri pidajale
käesoleva määruse §-s 144 sätestatud korras.
§ 193. Registriosa sulgemine kinnistu kohapeal mittetõendamise tõttu
(1) Registriosa sulgemiseks kinnistu kohapeal mittetõendamise tõttu
alustatakse menetlust juhul, kui kinnistusosakonnal või katastripidajal
tekib põhjendatud kahtlus kinnistusraamatusse kantud kinnistu olemasolus
tegelikkuses. Menetlust alustatakse katastripidaja taotlusel või
kinnistusosakonna poolt ametiülesande korras. Menetluse alustamise
otsustab kohtunik.
(2) Enne registriosa sulgemist teatab kinnistusosakond eelseisvast
sulgemisest kinnistu omanikule ja kõigile kinnistusraamatust nähtuvatele
õigustatud isikutele ning kutsub neid kinnistusosakonna poolt määratud
tähtaja jooksul kinnistu olemasolu kohapeal tõendama.
(3) Kui kinnistu tegeliku olemasolu kohta tõendeid ei laeku, otsustab
kinnistamiseks pädev isik tähtaja möödumisel registriosa sulgemise.
§ 194. Registriosa sulgemine
(1) Suletud registriosale tehakse märge sulgemise kohta, milles
märgitakse sulgemise alus, põhjus ja kuupäev.
(2) Kui kinnistu või hoonestusõiguse senine registriosa suletakse
korteriomanditeks või korterihoonestusõigusteks jagamise tõttu,
märgitakse käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt tehtavas
sulgemismärkes, et registriosa on suletud korteriomanditeks või
korterihoonestusõigusteks jagamise tõttu, ja viidatakse avatud
registriosade numbritele. Suletud registriosade kannete, välja arvatud
esimese jao kanded, ülekandmise korral avatud registriossa märgitakse
kande tegemise aeg suletud registriossa.
§ 195. Kinnistustoimiku sulgemine ja digitaliseerimine
(1) Registriosa sulgemisel suletakse ka kinnistu kohta peetav
kinnistustoimik.
(2) Registriosa sulgemisel digitaliseeritakse registriosa kohta peetav
kinnistustoimik, kui seda ei ole veel digitaliseeritud vastavalt
käesolevale määrusele ja elektroonilise kinnistusraamatu
kasutusjuhendile.
(3) Suletud registriosa kohta peetavaid toimikuid peab olema võimalik
kestvalt taasesitada.
§ 196. Abieluvararegistri registrikaardi ja toimiku sulgemine
(1) Kui registrikaardil ei ole kehtivaid kandeid, kriipsutatakse kaart
diagonaalse punase joonega läbi ning kolmandasse veergu tehakse märge
sulgemise kohta. Sulgemise märkes märgitakse sulgemise alus ja kuupäev
ning märkele kirjutab alla sekretär.
(2) Suletud registrikaart tuleb registrikartoteegist eraldada ning
säilitada arhiivikartoteegis.
(3) Registrikaardi sulgemisel suletakse ka vastav registritoimik.
(4) Registrikaardi sulgemiseks tehakse selle pealkirja märge
registrikaardi sulgemise ja selle põhjuse kohta ning lisatakse sulgemise
kuupäev. Märkele kirjutab alla kohtunikuabi või kinnistussekretär.
Suletud toimiku kaas kriipsutatakse punase joonega diagonaalselt läbi.
(5) Suletud toimikuid säilitatakse kuni nende arhiivi üleandmiseni
kehtivate registriosade toimikutest eraldi.
9. jagu
Kinnistuspiirkonna muutmine
§ 197. Registriosa saatus kinnistuspiirkonna muutumisel
(1) Kinnistuspiirkonna muutumisel läheb kinnistu kohta kinnistusraamatu
pidamine üle kinnistusosakonnale, mille tööpiirkonda jääb kinnistu.
(2) Kui kinnistu jääb kinnistuspiirkonna muutmise korral mitme
kinnistusosakonna tööpiirkonda, peab kinnistusraamatut edasi senine
kinnistusosakond.
§ 198. Kinnistusraamatu üleandmine vastuvõtvale kinnistusosakonnale
(1) Kinnistuspiirkonna muutumisel digitaliseerib üleandev
kinnistusosakond kinnistustoimikud vastavalt käesolevale määrusele ja
elektroonilise kinnistusraamatu kasutusjuhendile, kui seda ei ole veel
tehtud, ja annab need üle kinnistusosakonnale, mille tööpiirkonda jääb
kinnistu (edaspidi vastuvõttev kinnistusosakond).
(2) Kinnistustoimikute üleandmise kohta üleandvast kinnistusosakonnast
vastuvõtvasse kinnistusosakonda koostatakse kahes eksemplaris kirjalik
akt, millele kirjutavad alla üleandva ja vastuvõtva kinnistusosakonna
juhtajad. Akti üks eksemplar jääb mõlemale kinnistusosakonnale. Akti
ärakiri saadetakse Justiitsministeeriumile teadmiseks.
(3) Kui paberkandjal registriosi ei ole jõutud veel hävitada, korraldab
üleandev kinnistusosakond nende hävitamise ühe kuu jooksul
kinnistustoimikute üleandmisest.
(4) Registriosade ja toimikute transportimise korraldab üleandev
kinnistusosakond.
§ 199. Kinnistuspiirkonna muutmisest teatamine
(1) Kui registriosa pidamine läheb üle teisele kinnistusosakonnale, peab
vastuvõttev kinnistusosakond sellest kirjalikult teatama sissekantud
omanikule ja teistele kinnistusraamatust nähtuvatele asjaõigusi
omavatele isikutele.
(2) Teatada tuleb ka siis, kui kinnistu läheb üle sama kinnistusosakonna
teise kinnistusjaoskonda.
(3) Kui kinnistuspiirkondade muutumise kohta avaldatakse õigusakt Riigi
Teatajas, loetakse, et omanikku ja puudutatud isikuid on teavitatud,
ning rohkem ei teavitata.
§ 200. Kinnistusjaoskonna muutumine
Käesolevas jaos kinnistuspiirkonna vahetumise kohta sätestatut
kohaldatakse ka kinnistu üleminekul teise kinnistusjaoskonda sama
kinnistuspiirkonna piires.
10. jagu
Abieluvararegistri tööpiirkonna muutumine
§ 201. Registrikaardi saatus abieluvararegistri tööpiirkonna
muutumise korral
Abieluvararegistri tööpiirkonna muutumise korral läheb registripidamine
üle registripidajale, kelle tööpiirkonda jääb abikaasa elukoht.
§ 202. Menetlus üleandvas kinnistusosakonnas
(1) Abieluvararegistri tööpiirkonna muutumisel tehakse registrikaardist
kinnitatud ärakiri, millele kantakse märge ärakirja vastavuse kohta
registrikaardile. Märge sõnastatakse järgmiselt: «Registrikaardi ärakiri
vastab sõna-sõnalt … kinnistusosakonna abieluvararegistri
registrikaardile nr …». Märkele lisatakse tõestamise teostanud üleandava
kinnistusosakonna abieluvararegistri kannete tegemiseks pädeva isiku
nimi, allkiri ja tõestamise kuupäev.
(2) Pärast registrikaardi ja ärakirja samasuse tuvastamist suletakse
senine registrikaart käesolevas määruses registrikaardi sulgemise kohta
sätestatud korras.
(3) Suletava registrikaardi pealkirja tehakse märge abieluvararegistri
tööpiirkonna muutmise ja registritoimiku üleandmise kohta ning
märgitakse registrikaardi uus number uues kinnistusosakonnas. Märge
sõnastatakse järgmiselt: «Abieluvararegistri tööpiirkonna vahetumise
tõttu suletud …(kuupäev)… . Abikaasade varaliste õiguste kohta
…(kuupäev)… avatud … kinnistusosakonna abieluvararegistri registrikaart
nr …». Märkele kirjutab alla abieluvararegistri kannete tegemiseks pädev
isik.
§ 203. Registritoimiku üleandmine vastuvõtvale kinnistusosakonnale
Registritoimikute üleandmise korraldab üleandev kinnistusosakond.
22.08.2014 10:07
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „kinnistusosakond“ Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 3 alusel arvestades Justiitsministeeriumi 22.08.2014 kirja nr 16-1/14-6595
§ 204. Menetlus vastuvõtvas kinnistusosakonnas
(1) Kinnistusosakond, kelle pädevusse registrikaardi pidamine pärast
piirkonna muutumist jääb (edaspidi vastuvõttev
kinnistusosakond), avab kinnistu kohta uue registrikaardi, mis
nummerdatakse üldises korras. Vastuvõttev kinnistusosakond teatab
viivitamata üleandvale kinnistusosakonnale avatud registrikaardi numbri.
Number lisatakse suletud registrikaardi sulgemismärkesse.
(2) Avatava registrikaardi pealdises tehakse märge, milles viidatakse
endisele registrikaardile. Märge sõnastatakse järgmiselt: «Registrikaart
avatud abieluvararegistri tööpiirkonna vahetumise tõttu …(kuupäev)… …
kinnistusosakonna …(kuupäev)… suletud registrikaardi nr … asemele.»
Märkele kirjutab alla abieluvararegistri kannete tegemiseks pädev isik.
§ 205. Terve tööpiirkonna üleminek
(1) Kui ühe kinnistusosakonna abieluvararegistri tööpiirkonna või
jaoskonna kõigi registrikaartide pidamine läheb üle teisele
kinnistusosakonnale, siis registrikaarte ei suleta ning kõik
tööpiirkonna registrikaardid ja asjassepuutuvad dokumendid antakse üle
pädevale kinnistusosakonnale.
(2) Registrikaart säilitab oma endise numbri, kuid kaardi pealdisse
kantakse uue kinnistusosakonna nimi ja senine kinnistusosakonna nimi
märgitakse jaoskonna nimena.
11. jagu
Koostöö katastripidajaga
§ 206. Katastriandmed
Katastriandmed on:
1) kinnistu katastritunnus;
2) kinnistu
sihtotstarve;
3) kinnistu aadressi- ja piiriandmed;
4) kinnistu
pindala;
5) katastriüksuse moodustamise viis;
6)
katastriüksuse plaan;
7) eelnimetatud andmete muudatused.
§ 207. Katastriandmete parandamise menetlus
(1) Kinnistusraamatu I jao pidamiseks vajalikud «Maakatastriseaduse» § 4
lõikes 2 ning Vabariigi Valitsuse 16. märtsi 2007. a määruse nr 81
«Kinnistusraamatu täiendavate katastriandmete automaatne uuendamine»
§-s 2 nimetatud andmed kannab kinnistusraamatu infosüsteem maakatastrist
kinnistusraamatusse automaatselt.
(2) Kinnistusraamatu infosüsteem teeb esimese jao lahtrisse 5 märke
andmete maakatastrist ülevõtmise kohta ning näitab ülevõtmise kuupäeva.
(3) Infotehnoloogiliste vigade esinemise korral elektroonilises
andmevahetuses teeb Registrite ja Infosüsteemide Keskus maakatastri
andmete alusel kinnistusraamatus vajalikud parandused ning varustab need
korrektsete andmete ülevõtmise kuupäevaga.
(4) Kui katastriandmete automaatne parandamine ei ole võimalik, parandab
kinnistusosakond katastriandmed katastripidaja elektroonilise taotluse
alusel ametiülesande korras. Katastriandmete parandamisest puudutatud
isikutele ei teatata.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotlus peab sisaldama
puudutatud registriosa numbrit ning võib hõlmata kinnistuspiirkonna
mitut kinnistut. Kui parandamiseks esitatud katastriüksuste andmetes ei
ole kinnisasja registriosa numbrit, siis parandamistaotlust ei rahuldata
ja see tagastatakse katastripidajale.
(6) Kui kinnistu katastritunnuse parandamiseks esitatakse senise
katastritunnuse asemel mitu katastritunnust, märgitakse need
kinnistusregistri esimeses jaos eraldi ridadele, kuhu märgitakse ka
üksuse pindala. Kui pindala ei ole katastriüksuste kaupa esitatud, siis
parandamistaotlust ei rahuldata ja see tagastatakse katastripidajale.
(7) Katastriandmed parandab kohtunikuabi või kinnistussekretär, kes teeb
andmete parandamise kohta märke registriosa esimese jao lahtrisse 5.
§ 208. Katastripidajale esitatavad andmed
(1) Katastripidajale edastatakse:
1) andmed kinnistu numbri ja
kinnistamise kuupäeva kohta;
2) andmed omaniku ja hoonestaja
kohta ning nendega seotud muudatused;
3) andmed kinnistu ühendamise
ja jagamise kohta;
4) andmed kinnistule seatud avalik-õiguslike
kitsenduste kohta ja nendega seotud muudatused.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja muud seaduse
alusel katastripidajale esitatavad andmed esitatakse katastripidajale
elektroonilisel teel.
12. jagu
Asenduskaardi avamine
§ 209. Asenduskaardi avamine
(1) Kui abieluvararegistri registrikaart on hävinud, kadunud või
rikutud, algatatakse kinnistusosakonna juhataja või puudutatud isiku
avalduse alusel asenduskaardi avamise menetlus.
(2) Kinnistusosakonna juhataja avaldus peab olema digitaalselt
allkirjastatud ning selle esitamine tuleb märkida registripäevikusse.
(3) Avalduses märgitakse asendusregistriosa avamise vajadus,
asendusregistriossa kavandatud kannete sisu ja registriosa number.
(4) Vähemalt kaks kuud enne asenduskaardi sisseseadmist avaldab
kinnistusosakond väljaandes Ametlikud Teadaanded teate asenduskaardi
sisseseadmise ja selle põhjuse kohta ning saadab käesoleva paragrahvi
lõikes 2 nimetatud avalduse viivitamata abikaasadele, kellel on õigus
kinnistusosakonna poolt määratud tähtaja jooksul esitada vastuväiteid.
(5) Asenduskaardi avamine otsustatakse tähtaja möödumisel.
(6) Registrikaardile märgitakse, et tegemist on asenduskaardiga.
13. jagu
Kande tegemine asenduskinnistusraamatusse
kinnistusraamatu infosüsteemi tehnilise rikke tõttu
§ 210. Asenduskinnistusraamatusse kande tegemine kinnistusraamatu
infosüsteemi tehnilise rikke tõttu
(1) Kui kannete tegemine ei ole ajutiselt võimalik kinnistusraamatu
infosüsteemi tehnilise rikke tõttu ja riket ei ole võimalik kõrvaldada
10 tööpäeva jooksul, võib kinnistusosakonna juhataja otsusel teha
kandeid paberil peetavasse asenduskinnistusraamatusse.
(2) Paberil peetavasse asenduskinnistusraamatusse kannete tegemisel
tuleb arvesse võtta käesolevas määruses sätestatut.
(3) Kui kannete tegemine kinnistusraamatu infosüsteemis on taas
võimalik, salvestatakse asenduskinnistusraamatusse tehtud kanded
viivitamata elektroonilisse kinnistusraamatusse.
6. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 211. Üleminek elektroonilisele kinnistustoimikule
(1) Elektroonilisele kinnistustoimikule minnakse üle toimikute kaupa.
(2) Elektroonilisele kinnistustoimikule ülemineku kohta tehakse
elektroonilise kinnistusraamatu infosüsteemi, registriosa pealkirja ja
paberkandjal kinnistustoimikule märge selle digitaliseerimise kohta
vastavalt elektroonilise kinnistusraamatu kasutusjuhendile.
§ 212. Paberregistriosa hävitamine
(1) Kuni elektroonilisele kinnistusraamatule üleminekuni peetud
paberregistriosad, sealhulgas suletud paberregistriosad, mis on kantud
kinnistusraamatu infosüsteemi, ei kuulu säilitamisele ning need
hävitatakse ühe aasta jooksul arvates käesoleva määruse jõustumisest.
(2) Paberregistriosade hävitamise korraldab kinnistusosakonna juhataja
«Arhiiviseaduses» ja Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1998. a määruses
nr 308 «Arhiivieeskirja kinnitamine» sätestatud korras.
§ 213. Pabertoimiku digitaliseerimine ja arhiivi üleandmine
(1) Kinnistusraamatu infosüsteemi kantud ja õiguslikku tähendust omavate
registriosade, sealhulgas suletud registriosade kohta paberil peetavad
kinnistustoimikud digitaliseeritakse vastavalt käesolevale määrusele ja
elektroonilise kinnistusraamatu kasutusjuhendile ning antakse üle
avalikule arhiivile.
(2) Elektroonilises kinnistustoimikus säilitamisele ei kuulu:
1)
sisukord;
2) kinnistamisotsused ja kandemäärused, mille alusel on
tehtud kinnistusraamatusse kanne;
3) riigilõivu tasumist tõendavad
dokumendid.
§ 214. Paberkinnistuspäeviku ja -kinnistustoimiku säilitamistähtaeg
Paberkandjal kinnistuspäevikuid ja kinnistustoimikuid säilitatakse
alaliselt.
§ 215. Kohtunikuabi teenistuskoht
Alates 2006. aasta 1. jaanuarist kohaldatakse ametis oleva kohtunikuabi
alalisele teenistuskohale määramisel «Kohtute seaduse» §-s 1384
sätestatut.
§ 216. Määruse kehtetuks tunnistamine
Justiitsministri 28. augusti 2002. a määrus nr 55 «Kohtu
kinnistusosakonna kodukord» (RTL 2002, 101, 1545; 2008, 99, 1389)
tunnistatakse kehtetuks.
§ 217. Justiitsministri 22. jaanuari 2001. aasta määruse nr 8
«Kinnistusraamatu andmetöötluskeskus» (RTL 2001, 14, 185; 2006, 49, 891)
muutmine
1) Määruse preambul muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Määrus kehtestatakse «Kinnistusraamatuseaduse» § 1 lõike 2, § 771
lõike 4 ja § 7716 alusel.»;
2) paragrahvi 2 lõike 1 punkti 1 ja § 4 punkti 5 täiendatakse
pärast sõna «kinnistusraamatu» sõnadega «(registriosa, kinnistustoimiku
ja kinnistuspäeviku)»;
3) paragrahvi 6 lõiget 1 ja § 61
lõiget 1 täiendatakse pärast sõna «kinnistusraamatu» sõnadega
«(registriosa ja kinnistustoimiku)»;
4) paragrahvi 61 täiendatakse lõikega 41
järgmises sõnastuses:
«(41) Päringutasu hõlmab ka registriosa kohta avatud
kinnistustoimikuga või selles sisalduva dokumendiga tutvumise tasu.»
§ 218. Justiitsministri 22. detsembri 2005. aasta määruse nr 57
«Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord» (RTL 2005, 124,
1973; 2010, 3, 43) muutmine
Määruse § 60 täiendatakse lõigetega 71
ja 72 järgmises sõnastuses:
«(71) Kinnistus- ja registriosakonnale esitatakse
dokumendid elektrooniliselt. «Tsiviilkohtumenetluse seadustiku» § 314
lõiget 3 kohaldatakse vastavalt.
(72) Kinnistamisavalduse ja muud dokumendid võib esitada
kinnistusosakonnale käesoleva paragrahvi lõikes 71
sätestatud korras ka juhul, kui need saab esitada otse elektroonilise
kinnistusraamatu infosüsteemi.»
§ 219. Justiitsministri 28. detsembri 2005. aasta määruse nr 59
«Kohtule dokumentide esitamise kord» (RTL 2006, 5, 77; 2010, 23, 404)
muutmine
1) Määruse preambul muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Määrus kehtestatakse «Tsiviilkohtumenetluse seadustiku» § 601
lõike 5, § 336 lõigete 3 ja 6, § 482 lõike 4 ja § 484 lõike 3,
«Äriseadustiku» § 4 lõike 6, § 33 lõike 14, § 67 lõike 4 punktide 1
ja 4, § 1391 lõike 1, § 151 lõike 2, § 318
lõike 51, § 520 lõike 42
ja § 541 lõigete 2–4, «Erakonnaseaduse» § 81
lõike 3, «Mittetulundusühingute seaduse» § 76 ja § 111 lõike 2,
«Notariaadiseaduse» § 57 punkti 1, «Kinnistusraamatuseaduse» § 1 lõike 3
punkti 1 ja § 7717 lõike 2 ning
«Abieluvararegistri seaduse» § 1 lõike 21
alusel.»;
2) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
«(6) Määrusega sätestatakse juhud, kui kande- ja kinnistamisavaldusi ja
lisadokumente võib esitada paberkandjal.»;
3) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
«(3) Kinnistamis- ja kandeavaldused, mis ei ole omavahel seotud, tuleb
digitaalallkirjastada ning esitada eraldi.»;
4) paragrahvi 8 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi
täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
«(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud vorme tuleb kasutada ka
juhul, kui nende e-postiga esitamine ei ole võimalik kohtu e-postkasti
tehnilise rikke tõttu ja need tuleb esitada kohtule paberkandjal.»;
5) paragrahvi 11 lõiget 6 täiendatakse teise lausega järgmises
sõnastuses:
«Kui kandeavaldust ja lisadokumente registriandmete muutmiseks ei ole
võimalik esitada e-posti teel kohtu e-postkasti tehnilise rikke tõttu,
võib seaduses sätestatud andmeid sisaldava vabas vormis kandeavalduse ja
lisadokumendid esitada kohtule paberkandjal.»;
6) paragrahvi 201 täiendatakse lõigetega 11
ja 31 järgmises sõnastuses:
«(11) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
dokumente ei ole võimalik esitada infosüsteemi e-notar kaudu, esitatakse
need e-posti teel. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumente
ei ole võimalik esitada e-posti teel kohtu e-postkasti tehnilise rikke
tõttu, esitatakse need kohtule paberkandjal.»;
«(31) Kui ühele ja samale kinnistusosakonnale esitatav
dokument sisaldab nii kinnistamis- kui ka kandeavaldust
abieluvararegistrisse kande tegemiseks, esitatakse see infosüsteemi
e-notar kaudu.»;
7) määruse lisa 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
|
|
«Justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59
«Kohtule dokumentide esitamise kord»
lisa 7
|


Nõuanded:
Elektroonilise kandeavalduse esitamiseks:
• Kandeavaldus tuleb
esitamiseks digitaalallkirjastada;
• Kõik seadusega nõutud
lisadokumendid tuleb esitada failidena koos kandeavaldusega või edastada
posti teel või tuua kohtu kinnistusosakonda isiklikult. Kui
lisadokumendid esitatakse kandeavaldusest eraldi, tuleb tagada, et need
esitatakse kandeavaldusega võimalikult üheaegselt. Dokumentide eri
aegadel esitamisel menetlus peatub viimase dokumendi esitamiseni.
Dokumentide õigeaegselt esitamata jätmisel menetlus lõpetatakse.
Riigilõivu tasumiseks:
• Riigilõiv tuleb tasuda enne
kandeavalduse esitamist Rahandusministeeriumi arvelduskontole
10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank, 333416110002 Danske
Bank, 17001577198 Nordea Finland Bank PLC.
Täpsemat informatsiooni lisadokumentide esitamise ja abieluvararegistri
menetluse kohta leiate Justiitsministeeriumi koduleheküljelt aadressil
www.just.ee.»
§ 220. Määruse rakendamine (õ)
4.08.2010 10:25
Määrust rakendatakse 2010. aasta 1. juulist.
|
|
Asekantsler
kantsleri ülesannetes Martin HIRVOJA
|
ÕIEND
Lugeda § 226 õigeks numbriks § 220.
Alus:
"Riigi Teataja seaduse" § 10 lg 3 ja Justiitsministeeriumi 3.08.2010. a
taotlus nr 10.2-1/11098