Määrus kehtestatakse «Välisõhu
kaitse seaduse» § 1207 lõike 2 ja § 1208
alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse kohaldamisala ja toetuse andmise eesmärk
(1) Määrusega kehtestatakse rohelise investeerimisskeemi «Korterelamute
rekonstrueerimise toetus» (edaspidi toetus) kasutamise
tingimused ja kord.
(2) Määruse raames toetatakse korterelamute rekonstrueerimiseks
tehtavaid investeeringuid. Toetuse eesmärk on saavutada olemasolevate
korterelamute parem sisekliima ja energiatõhusus, parandada nende
energiamärgise klassi ning soodustada taastuvenergia kasutuselevõttu.
(3) Toetust rahastatakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni
kliimamuutuste raamkonventsiooni ja konventsiooni Kyoto protokolli
artikli 17 kohaselt riigi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest
(edaspidi riikidevaheline kvoodimüük) saadavatest
vahenditest.
(4) Toetus on suunatud korteriühistutele, hooneühistutele ja
korteriomanike ühisustele (edaspidi taotleja).
Korteriomanike ühisuse puhul võib korteriomanikke esindada lihtkirjaliku
volituse alusel korteriomanike ühisuse poolt valitud valitseja (edaspidi valitseja).
§ 2. Meetme elluviijad
(1) Meetme viib ellu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi ministeerium).
(2) Toetuse taotlusi menetleb Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise
Sihtasutuse KredEx (edaspidi KredEx).
§ 3. Mõisted
Käesoleva määruse tähenduses:
1) energiaaudit –mõõtmistele ja kogutud andmetele tuginev analüüs, mis
selgitab energiakasutust sisekliima tagamisega hoones või selle eraldi
kasutatavas osas, annab ülevaate hoone tehnilisest seisukorrast,
energiakadudest ning võimalikest meetmetest energia ja kütuse
kokkuhoiuks ja sisekliima parandamiseks hoones. Energiaauditis peavad
sisalduma ka andmed erinevate rekonstrueerimistööde tulemusena
saavutatavate energiasäästu määrade kohta. Energiaauditis tuuakse välja
võimalikud rekonstrueerimistööde paketid koos paketis nimetatud tööde
koosmõjuna saavutatava energiasäästuga;
2) korterelamu – kolme või enama korteriga elamu;
3) projekt – omafinantseeringuga, renoveerimislaenuga või muude
laenuvahenditega teostatavad määruses sätestatud nõuetele vastavad
rekonstrueerimistööd;
4) rekonstrueerimine – hoone põhikonstruktsioonide (kande- ja
piirdetarindite) ja tehnosüsteemide parendamiseks teostatavad
rekonstrueerimistööd, mille eesmärgiks on hoone energiatõhususe
suurendamine ja sisekliima parandamine ning nende töödega seotud
renoveerimistööd, seejuures hoone sisekliimat halvendamata;
5) renoveerimislaen – korterelamu komplekssele rekonstrueerimisele ja
energiasäästu saavutamisele suunatud sihtotstarbeline soodusintressiga
laen;
6) sisekliima – õhu füüsikaliste parameetrite (temperatuur, niiskus,
õhuliikumise kiirus), saasteainete sisalduse ja psühhosotsiaalsete
tegurite kogum. Hoone sisekliima parandamisel tuleb käesoleva määruse
alusel toetatavate rekonstrueerimistööde projekteerimisel lähtuda
standardist EVS-EN 15251:2007;
7) taastuvenergia – energia mittefossiilsetest allikatest, s.o. tuule-,
päikese-, laine-, hüdro- ja hoovuste energia; õhu-, vee- ja maasoojus;
bioenergia; prügila- ja reoveepuhastigaasid;
8) terviklahendus – korterelamu kompleksseks rekonstrueerimiseks ja
energiatõhususe saavutamiseks teostatavate tööde kogum.
Terviklahenduseks võib lugeda ka energiaaudiitori poolt koostatud
energiaauditis toodud soovitusliku töödepaketi teostamist, kui valitud
tööd tagavad hoone sisekliimat halvendamata vähemalt 20%-lise
energiasäästu saavutamise kuni 2000 m2 suletud
netopinnaga korterelamus ja vähemalt 30%-lise energiasäästu saavutamise
üle 2000 m2 suletud netopinnaga korterelamus.
2. peatükk
TOETUSE ANDMISE ALUSED
§ 4. Meetme raames toetatavate tegevuste alused
(1) Toetuse taotlemiseks peab toetuse taotleja:
1) saama
renoveerimislaenu väljastavast krediidiasutusest positiivse otsuse
asjaomase laenulepingu sõlmimiseks või omama osas, mida toetus ei kata,
projekti elluviimiseks omafinantseeringut ning
2) teostama
korterelamu rekonstrueerimistööd pärast riikidevahelise kvoodimüügi
lepingu sõlmimist ja käesoleva määruse jõustumist vastavalt meetme
eesmärkidele ning käesolevas määruses toodud tingimustele.
(2) Kui korterelamu, millele toetust taotletakse, on ehitatud pärast
1993. aastat, peab toetuse taotlejal olema krediidiasutusest positiivne
otsus asjaomase laenulepingu sõlmimiseks või omama osas, mida toetus ei
kata, projekti elluviimiseks omafinantseeringut ning teostama
korterelamu rekonstrueerimistööd pärast riikidevahelise kvoodimüügi
lepingu sõlmimist ja käesoleva määruse jõustumist vastavalt meetme
eesmärkidele ning käesolevas määruses toodud tingimustele.
(3) Meetme raames toetatakse ainult neid tegevusi, mis on korterelamu
energiaauditis soovituslike töödena välja toodud ja eeldusel, et
energiaauditi koostamisel on järgitud terviklahenduse põhimõtet.
§ 5. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud
(1) Toetatakse järgmisi korterelamuelamu rekonstrueerimisega seotud
kulusid:
1) korterelamu fassaadi rekonstrueerimisega ja
soojustamisega seotud kulu;
2) korterelamu katuse rekonstrueerimisega
ja soojustamisega seotud kulu;
3) korterelamu akende ja välisuste
vahetamisega seotud kulu;
4) korterelamu keldrilae soojustamisega
seotud kulu;
5) korterelamu katuslae soojustamisega seotud kulu;
6)
korterelamu küttesüsteemi asendamise, rekonstrueerimise või
tasakaalustamisega seotud kulu;
7) korterelamu ventilatsioonisüsteemi
uue soojustagastusega süsteemiga asendamise või ventilatsioonisüsteemi
rekonstrueerimisega seotud kulu.;
8) korterelamus taastuvenergia
kasutamiseks vajalike seadmete paigaldamisega seotud kulu.;
9)
korterelamu üldkasutatavate ruumide viimistlustööde kulu, kui see on
rekonstrueerimistööde lahutamatu osa;
10) korterelamu
rekonstrueerimistööde projekteerimise ja omanikujärelvalvega seotud kulu;
11)
korterelamu liftide juhtimissüsteemi ja ajami osalise või täieliku
rekonstrueerimisega ning sellega kaasnevate töödega seotud kulu.
(2) Kõik toetatavad kulud peavad olema põhjendatud, dokumenteeritud ja
taotluses kirjeldatud.
(3) Toetatavate kulude hulka võib arvata ainult neid abikõlblikke
kulusid, mis on tehtud alates projekti alguskuupäevast. Projekti
alguskuupäev ei tohi olla varasem kui taotluse KredExile või tema poolt
volitatud isikule esitamise kuupäev kuni projekti tegevuste elluviimise
lõppkuupäevani. Projekti alguskuupäevaks loetakse projekti teostamiseks
sõlmitava esimese ehituslepingu jõustumise kuupäev või juhul, kui
kohases ehituslepingus on sätestatud rekonstrueerimistööde alguskuupäev,
siis loetakse projekti alguskuupäevaks nimetatud kuupäev.
(4) Kulu arvestatakse tekkepõhiselt. Kulu tekkimise päevaks loetakse
kuludokumendi koostamise kuupäeva.
(5) Meetme raames ei toetata järgmisi tegevusi:
1)
elektrisüsteemi tööd (välja arvatud liftisüsteemi rekonstrueerimine);
2)
vee- ja kanalisatsioonisüsteemi tööd;
3) kinnistu
piirete, parklate, haljastuse, pinnasega, välisvalgustusega ja muud
sellised seotud tööd;
4) muud ehitustööd, mis ei ole seotud
elamu sisekliima parandamisega, piirdetarindite või
kandekonstruktsioonide rekonstrueerimisega või mis ei anna käesolevas
määruses kehtestatud määras energiasäästu.
§ 6. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Meetme raames toetatakse projekte, mille taotlus toetuse saamiseks
on esitatud alates riikidevahelise kvoodimüügi lepingu jõustumisest kuni
30. novembrini 2012. a, projekti tegevused peavad olema toetuse saaja
poolt vastu võetud hiljemalt 1. novembriks 2013. a.
(2) Projekt loetakse lõppenuks kui kõik projekti tegevused on toetuse
saaja poolt vastu võetud, projekti lõpparuanne heakskiidetud ja toetuse
saajale viimane väljamakse teostatud või kui ilmnevad toetuse saajast
sõltumatud asjaolud, mis ei võimalda projekti jätkamist.
§ 7. Toetuse määrad ja rekonstrueerimistööde põhitingimused
(1) Projekti kogumaksumus ei või olla väiksem kui 115 000 (ükssada
viisteist tuhat) Eesti krooni.
(2) Toetuse finantseerimise piirmäär on protsent projekti maksumusest
sõltuvalt korterelamu rekonstrueerimise komplekssuse tasemest. Toetuse
määrad projekti kohta on 15%, 25% või 35% projekti maksumusest.
(3) Viieteistkümne protsendi toetuse saamiseks projekti abikõlblikkuse
perioodil teostatud rekonstrueerimistööde kogumaksumusest peab taotleja:
1) täitma renoveerimislaenu saamiseks esitatud nõudeid ja energiaauditi
soovitusi ning saavutama korterelamu rekonstrueerimisega vähemalt
20%-lise energiasäästu soojusenergia tarbimiselt kuni 2000 m2
suletud netopinnaga korterelamus ja vähemalt 30%-lise energiasäästu
saavutamise üle 2000 m2 suletud netopinnaga
korterelamus. Rekonstrueerimistööde teostamise tulemusel tuleb tagada
hoones sisekliima vastavus standardi EVS-EN 15251 nõuetele ja
energiamärgise klass E (energiatõhususarv 250kWh/(m2·a);
2) vahetama kõik aknad energiasäästlike akende vastu, mille avatäite
kompleksne soojusjuhtivus paigaldatuna on U≤1,10 W/(m2·K)
või olema korterelamu kõik aknad eelnevalt vahetanud soojapidavamate
akende vastu arvestades standardis EVS-EN 15251 toodud nõudeid
õhuvahetusele (soojusjuhtivusele nõudeid ei esitata). Aknad võib jätta
uute vastu vahetamata kui kohalik omavalitsus ei ole andnud luba akende
vahetamiseks kultuuriväärtuse ja miljööväärtuse kaitse kaalutlustel.
Sellisel juhul tuleb nõutav energiasäästu määr tagada teiste
rekonstrueerimistöödega.
(4) Kahekümne viie protsendi toetuse saamiseks rekonstrueerimistööde
kogumaksumusest peab taotleja:
1) täitma renoveerimislaenu saamiseks esitatud nõudeid ja energiaauditi
soovitusi ning saavutama korterelamu rekonstrueerimisega vähemalt 40%
säästu soojusenergia tarbimiselt. Rekonstrueerimistööde teostamise
tulemusel tuleb tagada hoones sisekliima vastavus standardi EVS-EN 15251
nõuetele ja energiamärgise klass D (energiatõhususarv 200 kWh/(m2·a);
2) rekonstrueerima korterelamu küttesüsteemi lokaalselt reguleeritavana;
3) soojustama ja rekonstrueerima korterelamu fassaadi osaliselt või
täies mahus selliselt, et taotluslik piirde soojusjuhtivus arvestades
külmasildasid on U≤0,22 W/(m2·K). Lõplik
soojustuse paksus tuleneb vajalikust energiasäästust ja taotletavast
energiatõhususarvust. Fassaad võib olla soojustamata, kui kohalik
omavalitsus ei ole andnud luba fassaadi soojustamiseks kultuuriväärtuse
ja miljööväärtuse kaitse kaalutlustel. Sellisel juhul tuleb nõutav
energiasäästu määr tagada teiste rekonstrueerimistöödega;
4) vahetama kõik aknad energiasäästlike akende vastu, mille avatäite
kompleksne soojusjuhtivus paigaldatuna on U≤1,10 W/(m2·K)
ning paigaldama need soovituslikult soojustuse tasapinda või olema
korterelamu kõik aknad eelnevalt vahetanud soojapidavamate akende vastu
arvestades standardis EVS-EN 15251 toodud nõudeid õhuvahetusele
(soojusjuhtivusele nõudeid ei esitata). Aknad võib jätta uute vastu
vahetamata kui kohalik omavalitsus ei ole andnud luba akende
vahetamiseks kultuuriväärtuse ja miljööväärtuse kaitse kaalutlustel.
Sellisel juhul tuleb nõutav energiasäästu määr tagada teiste
rekonstrueerimistöödega;
5) soojustama ja rekonstrueerima korterelamu katuse (soojusjuhtivuse
taotlustasemega U≤0,15 W/(m2·K), kusjuures lõplik
soojustuse paksus tuleneb vajalikust energiasäästust ja taotletavast
energiatõhususarvust).
(5) Kolmekümne viie protsendi toetuse saamiseks rekonstrueerimistööde
kogumaksumusest peab taotleja:
1) täitma korterelamu rekonstrueerimisel renoveerimislaenu saamiseks
esitatavaid nõuded ja energiaauditi soovitusi ning saavutama korterelamu
rekonstrueerimisega vähemalt 50% säästu soojusenergia tarbimiselt.
Rekonstrueerimistööde teostamisega tuleb tagada hoones sisekliima
vastavus standardi EVS-EN 15251 nõuetele ja energiamärgise klass C
(energiatõhususarv 150kWh/(m2·a);
2) rekonstrueerima korterelamu küttesüsteemi lokaalselt reguleeritavana;
3) soojustama ja rekonstrueerima korterelamu fassaadi osaliselt või
täies mahus selliselt, et taotluslik piirde soojusjuhtivus arvestades
külmasildasid on U≤0,22 W/(m2·K). Lõplik
soojustuse paksus tuleneb vajalikust energiasäästust ja taotletavast
energiatõhususarvust. Fassaad võib olla soojustamata, kui kohalik
omavalitsus ei ole andnud luba fassaadi soojustamiseks kultuuriväärtuse
ja miljööväärtuse kaitse kaalutlustel. Sellisel juhul tuleb nõutav
energiasäästu määr tagada teiste rekonstrueerimistöödega;
4) vahetama kõik aknad energiasäästlike akende vastu, mille avatäite
kompleksne soojusjuhtivus paigaldatuna on U≤1,10 W/(m2·K)
ning paigaldama need soovituslikult soojustuse tasapinda või olema
korterelamu kõik aknad eelnevalt vahetanud soojapidavamate akende vastu
arvestades standardis EVS-EN 15251 toodud nõudeid õhuvahetusele
(soojusjuhtivusele nõudeid ei esitata). Aknad võib jätta uute vastu
vahetamata kui kohalik omavalitsus ei ole andnud luba akende
vahetamiseks kultuuriväärtuse ja miljööväärtuse kaitse kaalutlustel.
Sellisel juhul tuleb nõutav energiasäästu määr tagada teiste
rekonstrueerimistöödega
5) soojustama ja rekonstrueerima korterelamu katuse (soojusjuhtivuse
taotlustasemega U≤0,15 W/(m2·K), kusjuures lõplik
soojustuse paksus tuleneb vajalikust energiasäästust ja taotletavast
energiatõhususarvust);
6) paigaldama korterelamusse soojatagastusega ventilatsioonisüsteemi,
mis teenindab kõiki eluruume.
(6) Lõigetes 3–5 nimetatud eelduste täitmisel arvestatakse
energiasäästu määra arvutamisel ka enne käesoleva määruse jõustumist
teostatud rekonstrueerimistöid tingimusel, et need on andnud käesoleva
määruse alusel nõutud energiasäästu. Teostatud töid arvestatakse juhul
kui energiaaudiitor kinnitab, et varasemalt teostatud
rekonstrueerimistööd vastavad toetuse saamiseks seatud nõuetele.
(7) Toetuse eraldamisel energiatõhususe suurendamise eesmärgi
saavutamist mõõdetakse järgmiste tulemusindikaatorite abil:
1)
renoveerimislaenu abil renoveeritud korterelamute arv aastas;
2)
renoveeritud ruutmeetrite arv aastas;
3) investeeritud summad aastas;
4)
energiasäästu saavutamiseks rakendatud meetmed;
5)
energiaauditi alusel tehtud töödest saavutatav energiasääst protsentides.
(8) Rekonstrueerimistööde teostajaks peab olema majandustegevuse
registrisse kantud ehitusettevõtja, kellel on kehtiv registreering
ehitamise või ehitusjuhtimise jaoks ja kellel on tasutud riiklikud
maksud või maksuvõla ajatamise korral on maksed tasutud ajakava kohaselt.
(9) Taotleja on kohustatud korraldama rekonstrueerimise ajal pideva
järelevalve rekonstrueerimise üle (edaspidi omanikujärelevalve),
tagades sealjuures omanikujärelevalvele võimaluse tutvuda järelevalve
tegemise lähtealuseks oleva informatsiooni ja ehitamise tehnilise
dokumentatsiooniga.
(10) Toetamisele kuuluvad vaid need projekti kulud, mis on toetuse saaja
reaalseteks kuludeks ning mida ei ole varem kohaliku omavalitsuse või
Eesti riigi vahenditest või Euroopa Liidu fondidest või teistest
välisvahenditest saadud toetustest hüvitatud.
3. peatükk
TOETUSE TAOTLEMINE, NÕUDED TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE
§ 8. Toetuse taotlemine
(1) Käesoleva määruse alusel toetuse taotlemisel esitatakse taotlus
renoveerimislaenu väljastavale krediidiasutusele koos renoveerimislaenu
taotlusega. Kui taotleja omab projekti elluviimiseks kohast
omafinantseeringut ning ei kasuta selleks renoveerimislaenu või
taotletakse toetust pärast 1993. a ehitatud korterelamu
rekonstrueerimiseks, esitatakse toetuse taotlus KredExile. Toetuste
väljastamise alguskuupäevast ja eelarvest ning selle üldtingimustest
teavitab KredEx üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel enne
toetuste väljastamist. Toetuste väljastamise lõppkuupäevast teavitab
KredEx üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel toetuste
eelarve lõppemisel.
(2) Toetuse saamiseks esitatakse krediidiasutusele või renoveerimislaenu
mittekasutamisel KredExile taotlus, milles sisalduvad vähemalt § 11
lõikes 2 sätestatud andmed.
(3) Kui rekonstrueerimistööde maksumus kujuneb kallimaks kui toetuse
taotluses märgitud summa, võib toetuse saaja taotleda toetussumma
suurendamist proportsionaalselt projekti lõpliku maksumusega.
Lisatoetuse taotlemiseks esitab taotleja määruse § 11 sätestatud
nõuetele vastava lisataotluse ning lisataotlus kuulub rahaliste
vahendite olemasolul menetlemisele määruse 4. peatükis sätestatud korra
kohaselt. Kui rekonstrueerimistööde maksumus kujuneb odavamaks kui
toetuse taotluses märgitud summa, makstakse toetust toetuse väljastamise
otsuses märgitud protsendi määras lähtuvalt projekti tegelikust
maksumusest.
§ 9. Nõuded taotlejale
(1) Toetuse taotleja on toodud § 1 lõikes 4. Ärieesmärkide
saavutamisele suunatud taotleja taotlust ei rahuldata. Taotleja
korteriomanikest vähemalt 80% peavad olema füüsilistest isikutest
omanikud.
(2) Taotleja korterelamu esmasest kasutusloa saamisest peab olema
möödunud vähemalt kolm aastat ning korterelamus peab olema tegutsenud
vähemalt kolm aastat korteriühistu, korteriomanike ühisus või
hooneühistu.
(3) Hoone, mille rekonstrueerimiseks toetust taotletakse, peab olema
korterelamu.
(4) Valitseja võib taotluse esitada volituse alusel.
(5) Valitseja suhtes kehtivad alljärgnevad nõuded:
1) juriidilisest
isikust valitsejal peab olema kehtiv Eesti Kinnisvara Haldajate ja
Hooldajate Liidu poolt väljastatud vähemalt kahe tärni klassi
sertifikaat või ta peab olema olnud toetust taotleva korterelamu haldaja
vähemalt üks majandusaasta;
2) füüsilisest isikust
valitsejal peab olema kehtiv Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate
Liidu poolt väljastatud kutsetunnistus halduri või vanemhalduri
kutsekvalifikatsiooni nõuetele vastavuse kohta või ta peab olema olnud
toetust taotleva korterelamu haldaja vähemalt üks majandusaasta;
3) valitsejal
peab olema korteriomanike volitus toetuse taotlemiseks korteriomanike
eest ja nimel.
(6) Renoveerimislaenu kasutamisel peab korteri- või hooneühistu või
korteriomanike ühisus olema laenuvõimeline.
(7) Toetuse taotlejal peab olema pädev üldkoosoleku otsus
rekonstrueerimistööde teostamise kohta, lisaks vajadusel üldkoosoleku
otsus renoveerimislaenu või alates 1993. a ehitatud korterelamute puhul
üldkoosoleku otsus muu kohase laenu võtmise või käenduse kasutamise
kohta.
§ 10. Taotleja kohustused
Taotleja on kohustatud:
1) esitama KredExi või tema poolt volitatud
isiku nõudmisel taotleja ja taotluse kohta lisateavet nõutud vormis ja
tähtajal;
2) võimaldama kontrollida taotluse ja taotleja
vastavust nõuetele, sealhulgas võimaldama teha paikvaatlust;
3)
viivitamata teavitama KredExit taotluses esitatud andmetes toimunud
muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse
kohta otsuse tegemist;
4) tõendama KredExi nõudmisel määruses
ettenähtud renoveerimislaenu, vajadusel omafinantseeringu või muude
vahendite, tehtud rekonstrueerimistöid tõendavate või muude dokumentide
olemasolu;
5) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja
esitama sihtasutusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta
otsuse tegemist.
§ 11. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus ja selles sisalduv projekt peab vastama järgmistele nõuetele:
1)
aitab kaasa toetuse eesmärkide saavutamisele;
2) taotlus on
esitatud määruses ettenähtud korras;
3) toetust
taotletakse §-s 5 sätestatud toetatavatele tegevustele;
4)
taotluses sisalduva projekti tegevused planeeritakse lõpetada projekti
perioodil;
5) taotluses sisalduva projekti eelarves on ette nähtud
nõutav renoveerimislaen või vastav omafinantseering või muud vahendid;
6)
taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;
7)
taotluse on sõltuvalt selle edastamise viisist allkirjastanud taotleja
esindusõiguslik isik digitaalallkirjaga elektroonsel taotlusel või
omakäelise allkirjaga paberkandjal esitatud taotlusel.
(2) Taotlus peab sisaldama järgmist:
1) üldandmed taotleja kohta;
2) korterelamu
renoveerimise toetuse taotluse esitamisele eelneva 3 kalendriaasta
energiakulu aruanne KredExi poolt etteantud vormil;
3) korterelamu
energiaaudit ning vastavalt «Ehitusseadusele» hoone
rekonstrueerimistööde tervikprojekt;
4) rekonstrueerimistööde
eelarve, ajakava ja andmed rekonstrueerimistööde (planeeritava) teostaja
kohta;
5) valitseja aastaaruanne (korteriomanike ühisuse puhul);
6) kui
toetuse saajaks on korteriomanike ühisusse kuuluvad korteriomanikud ja
kavandatav rekonstrueerimine ületab korterelamu korrapäraseks
korrashoiuks vajalikke kulutusi, on selles osas nõutav kõigi
korteriomanike kokkulepe. Kui kulutused jäävad korrapärase korrashoiu
piiresse, mida on kinnitatud üldkoosoleku otsusega, piisab
korteriomanike häälteenamusega tehtud otsusest;
7) üldkoosoleku
otsus, milles on fikseeritud projekti kirjeldus, vajadusel
renoveerimislaenu või alates 1993. a ehitatud korterelamute puhul muu
laenu võtmine projekti elluviimiseks projekti maksimaalne summa,
valitseja valimine ja volitamine (korteriomanike ühisuse puhul);
8) taotleja
kinnitus, et füüsilistest ja juriidilistest isikutest omanike
protsendiline jagunemine korterelamus vastab § 9 lg-s 1 sätestatule;
9) taotleja
kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta.
(3) Kui lõikes 2 nimetatud dokumendid on esitatud krediidiasutusele koos
renoveerimislaenu taotlusega, siis ei ole nende täiendav esitamine
KredExile vajalik.
(4) Toetuse taotlemise eeltingimuseks on korterelamu energiaauditi
olemasolu.
(5) Toetuse abil finantseeritavad korterelamu rekonstrueerimistööd
peavad olema energiaauditis soovituslikena loetletud ja kuuluma
abikõlblike rekonstrueerimistööde hulka.
(6) Toetuse taotlusele, mille aluseks olev energiaaudit on koostatud
alates 7. maist 2009. a, tuleb lisada energiaauditist lähtuv hoone
rekonstrueerimistööde tervikprojekt, kus on kajastatud projekti
tulemusena saavutatav energiasäästu arvutuslik määr tegevuste kaupa ja
mille asjakohasust on kinnitanud energiaauditeid tegev ettevõtja.
(7) Rekonstrueeritava korterelamu korteriomanike kaasomandiosad tuleb
enne toetuse väljamakset kindlustada tulekahju, veeavarii,
loodusõnnetuse ja vandalismi vastu. Kindlustus on nõutav kogu projekti
perioodi jooksul.
4. peatükk
TAOTLUSE MENETLEMINE
§ 12. Taotluse menetlemine
(1) KredEx teostab taotleja ja tema poolt esitatud taotluse suhtes
järgmisi toiminguid: taotluse registreerimine, läbivaatamine või
läbivaatamata tagastamine, selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse
täienduste või muudatuste küsimine, taotluse ja taotleja nõuetele
vastavaks või mittevastavaks tunnistamine, nõuetele vastavaks
tunnistatud taotluse ja taotleja hindamine ning taotluse rahuldamine või
rahuldamata jätmine.
(2) KredEx võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi
ja lisainformatsiooni taotluses esitatud andmete kohta või taotluse
täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt
selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat
selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni.
(3) Taotluse menetlemise tähtaeg on 30 tööpäeva alates toetuse
taotlejale renoveerimislaenu väljastamise otsuse jõustumisest või
taotluse esitamisest KredExile.
§ 13. Taotluse registreerimine ja läbivaatamine
(1) Taotlus registreeritakse ja vaadatakse läbi KredExi poolt. Taotluse
läbivaatamise käigus kontrollitakse, kas taotlus on täidetud
nõuetekohaselt, laekunud koos kõigi lisadega ja esmavaatlusel vastab
taotluses esitatud projekt § 11 lõikes 2 viidatud dokumentide ja
renoveerimislaenu saamiseks esitatud nõuetele ning käesoleva määruse
tingimustele.
(2) Kui taotluse läbivaatamisel avastatakse selles puudusi, teatatakse
sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks
tähtaeg pikkusega kuni 10 tööpäeva.
(3) KredEx teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt
hindamata, kui taotleja ei ole lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul
puudusi kõrvaldanud.
(4) Taotlusi võetakse vastu, kuni taotletavate toetuste summa on võrdne
või ületab toetusteks eraldatud vahendite summa.
§ 14. Taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused
(1) Taotleja nõuetele vastavust kontrollib KredEx.
(2) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud
kõik §-s 9 taotlejale esitatud nõuded.
(3) Taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise korral teeb KredEx taotleja
nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse.
(4) Taotleja nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb KredEx
taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.
§ 15. Taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused
(1) Menetlusse võetud taotluste nõuetele vastavust kontrollib KredEx.
(2) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik
käesolevas määruses taotlusele esitatud nõuded.
(3) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks
järgmistest asjaoludest:
1) taotlus ei vasta käesolevas määruses
taotlusele esitatavatele nõuetele ning puudust ei ole võimalik § 13
lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldada;
2)
taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja
mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse
menetlemist;
3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust
nõuetele või teha paikvaatlust;
4) taotleja ei ole § 13
lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi
kõrvaldanud.
(4) Taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise korral teeb KredEx taotluse
nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse.
(5) Taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb KredEx
taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.
§ 16. Taotluse sisuline hindamine
(1) KredEx hindab sisuliselt kõiki nõuetele vastavaks tunnistatud
taotlusi. KredExil on õigus kaasata taotluse sisuliseks hindamiseks
eksperte.
(2) KredEx teostab toetuse taotluse ja taotleja sisulise hindamise,
mille käigus kontrollitakse:
1) käesoleva määruse § 11 lg 2
sätestatud nõutavate dokumentide olemasolu ning nende vastavust toetuse
andmise alustele;
2) KredExi poolt taotluse menetlemisel lisaks
nõutud -dokumentide vastavust toetuse andmise alustele;
3)
toetusteks eraldatud vahendite olemasolu.
§ 17. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord
(1) Taotluse rahuldamise korral teeb KredExi juhatus taotluse
rahuldamise otsuse. Taotluse rahuldamata jätmise korral teeb KredExi
juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(2) Taotluse rahuldamise korral kuulub taotlus rahuldamisele osaliselt
või täielikult.
(3) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel
ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ka taotluse osalisel
rahuldamisel. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul
vähendada toetuse summat ja muuta toetatavaid tegevusi. Kui taotleja ei
ole nõus toetuse summa või toetatavate tegevuste muutmisega, teeb
KredExi juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Taotluse
rahuldamata jätmine on põhjendatud ka juhtudel, kui taotleja ei ole
kõrvaldanud taotluses puudusi KredExi poolt ettenähtud tähtajaks.
(4) Taotluse osaline rahuldamine on põhjendatud juhul, kui:
1) taotluse
rahaline maht ületab taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi;
2) toetust
on taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või
projekti elluviimise seisukohast olulised või põhjendatud.
(5) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse alljärgnevad andmed:
1)
toetuse saaja ning projekti nimetus;
2) projektiga teostatavad
rekonstrueerimistööd;
3) toetuse suurus;
4) renoveerimislaenu
summa või omafinantseeringu suurus või alates 1993. a ehitatud
korterelamute puhul muude kasutatud vahendite osakaal, sealhulgas
omafinantseering;
5) projekti kogumaksumus;
6) projekti
alguskuupäev ja projekti tegevuste elluviimise planeeritav lõppkuupäev;
7) vajadusel
toetuse väljastamise eritingimused.
(6) Toetuse rahuldamisel sõlmib KredEx toetuse saajaga toetuse
eraldamise lepingu, milles muuhulgas sätestatakse toetuse saaja õigused
ning kohustused, kehtestatakse toetuse kasutamise tingimused, projekti
elluviimise tingimused, lisaks aruandluse periood, aruannete esitamise
tähtajad ja kord, leppetrahvid aruannete esitamata jätmisel ning toetuse
väljamaksmise tingimused.
(7) Kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid
või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei saa
nõuetele vastavaks tunnistada või taotlust rahuldada, tehakse taotluse
rahuldamata jätmise otsus.
(8) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus toimetatakse
toetuse taotlejani kirjalikult posti teel või elektroonilise
digitaalselt allkirjastatud teatega ning vajadusel renoveerimislaenu
väljastava krediidiasutuseni elektroonilise digitaalselt allkirjastatud
teatega.
§ 18. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse või see tunnistatakse
kehtetuks KredExi algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse
alusel.
(2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema KredExilt taotluse rahuldamise
otsuse muutmist järgmistel juhtudel:
1) soovitakse muuta
projekti tegevusi, mille tulemusel muutub projekti eelarve § 5 lõikes 1
loetletud tegevustele vastava konkreetse eelarverea summa rohkem kui 15%;
2) soovitakse
pikendada projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäeva.
(3) KredExil on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest
juhul, kui soovitav muudatus mõjutab oluliselt projekti oodatavaid
tulemusi ja mõju.
(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab KredExi juhatus 20
tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist.
(5) Taotluse rahuldamise otsuse võib KredEx kehtetuks tunnistada, kui
esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja
jooksul alustanud toetuse kasutamist;
3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides
sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
4) toetuse saaja ei ole projekti jooksul abikõlblikke tegevusi ellu
viinud;
5) projekti tegevusi ei ole võimalik vastu võtta 2013. aasta 1.
novembriks;
6) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei
rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud
tingimustel võimalik jätkata;
7) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta;
8) toetuse saaja on projekti raames ellu viinud tegevusi, mis ei vasta
taotluses märgitule.
(6) KredExil on õigus hinnata elluviidud tegevuse vastavust taotluses
märgitule.
5. peatükkTOETUSE VÄLJAMAKSMISE TINGIMUSED
§ 19. Toetuse väljamaksmise tingimused
(1) Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saajale vastavalt taotluse
rahuldamise otsuses ning toetuse eraldamise lepingus toodud tingimustele.
(2) Toetuse saaja on kohustatud esitama KredExile toetuse väljamaksmise
taotluse 14 kalendripäeva jooksul arvates projekti tegevuste
vastuvõtmisest. Toetuse väljamaksed peavad olema KredExi poolt teostatud
enne 31. detsembrit 2013. a.
(3) KredEx teostab 30 tööpäeva jooksul arvates toetuse väljamaksmise
otsusest toetuse väljamakse taotleja asjaomasele kontole, kui taotleja
on esitanud KredExile asjakohase taotluse koos ehituslepingute ja § 5
lõikes 1 viidatud tööde üleandmis-vastuvõtmisaktiga ning kinnitanud, et
§ 19 lõikes 4 toodud vastavad eeldused on täidetud.
(4) Toetuse väljamakse tegemise eeldusteks on:
1) toetuse
väljamaksmise hetkeks on teostatud rekonstrueerimistööd mahus, mis
vastavad toetusega mittekaetud projekti osa maksumusele, vastavalt 65%,
75% või 85%;
2) toetuse saajale on rekonstrueerimistöödeks
väljastatud renoveerimislaen kogu taotletud summas või ta on kasutanud
vastavas osas omafinantseeringut või vastavalt § 4 lõikele 2 muid
vahendeid.
(5) Toetuse saaja on esitanud kulude tekkimist tõendavad dokumendid
(koopiad), milleks on vastava tehingu toimumist tõendavad
raamatupidamise algdokumendid, sealhulgas arved, töö
üleandmise-vastuvõtmise aktid ja ehitus- või töövõtulepingud.
(6) Toetuse väljamakse algatatakse toetuse saaja poolt esitatud
väljamaksetaotluse alusel pärast § 19 lõike 2 ja lõike 4 punktides 1
ja 2 nimetatud tingimuste täitmist.
(7) Pärast väljamaksetaotluse saamist kontrollib KredEx kulude tekkimist
tõendavaid dokumente ja maksetaotluse nõuetele vastavust ning nende
vastavuse korral algatab väljamakse. Väljamakse tehakse hiljemalt
30 tööpäeva jooksul alates nõuetekohase väljamaksetaotluse laekumisest.
(8) KredEx võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise
otsuse juhul, kui:
1) esitatud väljamakse taotlus või kuludokumendid
ei vasta ettenähtud nõuetele;
2) esitatud kuludokumendid ei
vasta toetuse taotluses esitatud projekti perioodile, tegevustele või
eesmärkidele;
3) läbiviidud tegevused ei vasta toetuse taotluses
esitatud tegevustele või nende toimumine ei ole tõendatud.
§ 20. Teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord
(1) Toetuse saaja on kohustatud esitama iga kalendriaasta jaanuarikuu
kahekümnendaks (20.) kuupäevaks KredExile korterelamu eelmise aasta
energiakulude aruande KredExi poolt kehtestatud vastaval vormil.
(2) Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande ühe kuu jooksul projekti
abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates.
(3) Toetuse saaja tagab projekti elluviimise järgsete aruannete
koostamise jaoks vajalike andmete esitamise renoveerimislaenu
kasutamisel vähemalt renoveerimislaenu lepingu lõpptähtajani või
vähemalt 10 aastat arvates toetuse väljamaksmisest.
(4) Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande ja elluviimise järgsed
aruanded sihtasutusele või tema poolt volitatud isikule elektrooniliselt
digitaalallkirjaga allkirjastatult või paberkandjal omakäeliselt
allkirjastatult koos elektroonilise koopiaga.
(5) Projekti aruanded esitatakse KredExi poolt välja töötatud vormidel,
mis on kättesaadavad KredExi veebilehel.
6. peatükk
TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED NING KREDEXI ÕIGUSED
§ 21. Toetuse saaja kohustused
Toetuse saaja on kohustatud:
1) viima projekti ellu taotluses ja
taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste
kohaselt;
2) teavitama KredExit või tema poolt volitatud isikut
projekti tegevuste, eelarve ja tähtaegade muutmise vajadusest;
3) kasutama
toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega;
4) maksma
toetuse tagasi tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja tähtpäevaks;
5) vastama
KredExi poolt esitatud küsimustele toetuse saaja ja projekti teostamise
kohta;
6) esitama KredExile tähtaegselt nõutud projektiga seonduvat
informatsiooni ja energiatarbimise aruandeid;
7) tagama, et toetuse
saaja raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad
kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja
maksedokumentidest selgelt eristatavad;
8) säilitama taotluse,
toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni vähemalt
31. detsembrini 2025. a;
9) tagama projekti eesmärgi
täitmiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise
vähemalt kahekümne aasta jooksul arvates projekti abikõlblikkuse
perioodi lõppemisest;
10) võimaldama teostada kuludokumentide
auditit ja järelevalvetoiminguid (sealhulgas mõõtmisi ja uuringuid)
(edaspidi järelevalve);
11) võimaldama järelevalvet
teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud
korterelamusse, andma projekti audiitori ja järelevalvet teostava isiku
kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme
tööpäeva jooksul nõudmisest arvates;
12) osutama
auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
13) viivitamata
kirjalikult informeerima KredExi või tema poolt volitatud isikut kõigist
esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad
või võivad mõjutada toetuse saaja poolt oma kohustuste täitmist,
sealhulgas seaduslike või volitatud esindajate muutumisest;
14) viivitamata
kirjalikult informeerima projekti teostamise käigus ilmnenud projekti
negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti
edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest;
15) viivitamata
kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal toetuse saaja
majandusolukorra olulisest halvenemisest;
16) täitma teisi
õigusaktides sätestatud kohustusi.
§ 22. Toetuse eraldaja õigused
KredExil on õigus:
1) teostada kuludokumentide auditit ja
järelevalvetoiminguid;
2) kontrollida toetuse ning
renoveerimislaenu kasutamist;
3) nõuda taotluses sisaldunud projekti
kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta täiendavate andmete ja
dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja
toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
4) vähendada
toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja poolt projekti
teostamisel vähem kasutatud summa võrra, kui esitatud dokumentidest
selgub, et toetuse saaja on osaliselt või täielikult jätnud tegemata
planeeritud tegevusi, mille tulemusel on projekti eelarve vähenenud või
on teostatud tööd odavnenud võrreldes planeerituga;
5) peatada
toetuse väljamaksmine ja nõuda toetuse osalist või täielikku
tagastamist, kui toetuse saaja rikub käesolevas määruses sätestatud
tingimusi, või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse
rahuldamise otsuses sätestatust;
6) peatada toetuse
väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist kui
esineb vähemalt üks § 18 lõikes 5 toodud asjaolu;
7) vähendada
väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja projekti
investeeringu summa vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses
sätestatud määra;
8) keelduda toetuse väljamaksmisest,
kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et
toetuse kasutamine või projekti teostamine on ohustatud;
9) teostada
muid õigusaktidega kehtestatud toiminguid.
|
Minister Juhan PARTS
|
|
Kantsler Marika PRISKE
|