Määrus kehtestatakse "Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse" § 30 lõike 2, § 31 lõike 2 ja § 34 lõike 3 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1.
Määruse reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse:
1) põhikooli lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise ja hindamise tingimused ja kord;
2) gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise ja hindamise tingimused ja kord;
3) tasemetööde õppeained, vormid ja aeg, tasemetööde ettevalmistamise, koostamise, läbiviimise ja hindamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord.
2. peatükk TASEMETÖÖD
§ 2.
Üldnõuded tasemetööle
(1) Tasemetööga kontrollitakse kooliastme lõpetamiseks vajalike õpitulemuste omandatust.
(2) Tasemetöö ülesannete koostamisel lähtutakse riikliku õppekava õppe- ja kasvatuseesmärkidest, pädevustest ning ainekavas määratud kooliastme nõutavatest õpitulemustest.
§ 3.
Tasemetööde läbiviimise aeg, klass ja õppeained
(1) Tasemetööd viiakse läbi neljandal õppeveerandil:
1) 3. klassis kahes õppeaines (eesti õppekeelega koolis eesti keeles ja matemaatikas, muu õppekeelega koolis vene keeles ja matemaatikas);
2) 6. klassis kolmes õppeaines (eesti õppekeelega koolis eesti keeles, matemaatikas ja mõnes muus õppeaines; muu õppekeelega koolis vene keeles, matemaatikas ja mõnes muus õppeaines).
(2) Tasemetööde toimumise ajad ja vormid määrab haridus- ja teadusminister tasemetöödele eelneva õppeaasta 25. maiks, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul.
(3) 6. klassi kolmanda tasemetöö õppeaine ja vormi määrab haridus- ja teadusminister hiljemalt tasemetöö toimumise õppeaasta 15. märtsiks.
§ 4.
Tasemetööde ettevalmistamine, koostamine ja läbiviimine
(1) Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus (edaspidi Eksamikeskus) koostab lähtuvalt riikliku õppekava eesmärkidest ja nõutavatest õpitulemustest tasemetöö ülesanded ja läbiviimisjuhendi.
(2) Tasemetööde läbiviimisel võib valimi koostamisel kasutada kahte moodust:
1) tasemetöö sooritab esinduslik valim (vähemalt 5%) vastava klassi õpilastest;
2) tasemetöö sooritavad kõik vastava klassi õpilased.
(3) Eksamikeskus teeb üks nädal enne tasemetöö toimumist maavalitsustele posti teel või elektrooniliselt teatavaks, milliste koolide õpilased kuuluvad valimisse.
(4) Kõikidele koolidele, kelle õpilased kuuluvad valimisse, valmistab Eksamikeskus ette tasemetöömaterjalide paketi, mis koosneb tasemetöö ülesannetest, hindamisjuhendist, läbiviimisjuhendist ning küsimustikust õpetajale. Eksamikeskus toimetab tasemetöö materjalid koolidesse maavalitsuste vahendusel.
(5) Eksamikeskuse ja riikliku järelevalve esindajal on õigus viibida tasemetöö läbiviimise ruumis.
§ 5.
Tasemetööde tiitellehe täitmine ja tasemetöö hindamine
(1) Tasemetöö tiitellehele märgib õpetaja õpilase jooksva õppeaasta kokkuvõtvad hinded selles õppeaines.
(2) Individuaalse õppekava järgi õppiva õpilase tasemetööle tehakse märge «Õpib individuaalse õppekava järgi».
(3) Tasemetöö tiitellehele märgitakse õpilase isikukood.
(4) Tasemetöid parandab ja hindab kooli õpetaja tasemetöö hindamisjuhendi alusel.
(5) Hindamisjuhendi koostab Eksamikeskus.
§ 6.
Tasemetööde tulemuste analüüs ja järeldused
(1) Parandatud ja hinnatud tasemetööd ning õpetaja vastused küsimustikule edastab kool Eksamikeskusele viie päeva jooksul pärast tasemetöö toimumist.
(2) Tasemetööde tulemuste analüüsi korraldab Eksamikeskus.
(3) Analüüsitakse valimi kõiki töid.
(4) Tasemetööde tulemusi analüüsitakse järgmistest aspektidest:
1) töö eesmärgid ja põhiandmed (kontrollitud pädevused, töö osad, ülesannete arv, iga ülesande osakaal, hindamiskriteeriumid);
2) andmed õpilaste ja koolide kohta (kooli õppekeel, asukoht: suurlinnad–linnad–maakoolid; õpilase sugu);
3) hinnang tööde hindamisele – kui täpselt on järgitud hindamisjuhendit;
4) tasemetöö tulemused: üldine keskmine tulemus protsentides, kõrgeim tulemus protsentides, madalaim tulemus protsentides, ulatus (vahe kõrgeima ja madalaima tulemuse vahel), standardhälve; sama osade kohta; sama poiste ja tüdrukute kohta; sama eesti ja vene õppekeelega koolide kohta; sama suurlinna-, linna- ja maakoolide kohta; tasemetöö üldine sobivus: tulemuste jaotuskõver; tasemetöö osade omavaheline korrelatsioon, osade korrelatsioon terviktööga;
5) tasemetöö kvaliteedi näitajad: üksikküsimuste eristusjõud, ebakvaliteetsete üksikküsimuste osakaal, tasemetöö sisemine ühtlus (reliaablus, mõõtmisviga); tasemetöö vastavus koostamisnõuetele; võrdlus eelmiste aastate tulemustega (nii terviktöö kui ka osade kohta);
6) korrelatsioon kokkuvõtvate hinnetega;
7) võrdlus eelmiste aastate tasemetööde tulemustega (nii terviktöö kui ka osade kohta, nii sisuliselt kui ka statistiliselt);
8) tagasiside tasemetöö kohta: õpetajate hinnang tasemetööle kui tervikule, üksikülesannetele, hindamisjuhendile.
(5) Tasemetööde tulemuste analüüsid avaldab Eksamikeskus kodulehel järgmise õppeaasta esimese õppeveerandi jooksul. Valimisse kuulunud koole analüüsi sisulises osas ei nimetata.
(6) Tasemetööde tulemuste analüüsid, statistilised näitajad kooliti ning aruande tasemetööde kvaliteedinäitajate kohta esitab Eksamikeskus Haridus- ja Teadusministeeriumile tasemetööde läbiviimise aasta 10. detsembriks.
3. peatükk PÕHIKOOLI LÕPUEKSAMID
1. jagu Üldsätted
§ 7.
Põhikooli lõpueksamite eesmärgid ja vormid
(1) Põhikooli lõpueksamite eesmärgid on:
1) hinnata riiklikes õppekavades määratletud õpitulemuste saavutatust eksamiainetes;
2) saada tagasisidet õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest;
3) suunata eksami sisu ja vormi kaudu õppeprotsessi;
4) siduda järjestikuseid haridusastmeid ja -tasemeid.
(2) Põhikooli lõpueksam võib olla:
1) kirjalik;
2) kirjalik ja suuline;
3) suuline;
4) praktiline töö.
(3) Kui õpilasel ei ole tema hariduslikest või tervislikest erivajadustest tingituna võimalik sooritada põhikooli lõpueksamit või eksamiosa ettenähtud vormis, siis sooritab ta eksami ühtse põhikooli lõpueksami puhul Eksamikeskusega ja koolieksami puhul kooli direktoriga kooskõlastatud vormis.
§ 8.
Põhikooli lõpueksamite sooritamine
(1) Põhikooli lõpueksamid on põhikooli ühtsete ülesannetega eksamid (edaspidi ühtne põhikooli lõpueksam) ja kooli kinnitatud materjalidega põhikooli koolieksamid (edaspidi põhikooli koolieksamid).
(2) Põhikooli riikliku õppekava järgi õppiv põhikoolilõpetaja sooritab põhikooli lõpetamisel järgmised ühtsed põhikooli lõpueksamid:
1) eesti keele eksam;
2) matemaatikaeksam;
3) õpilase valikul eksam «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 30 lõike 4 alusel ministri määrusega kehtestatud õppeainete hulgast (edaspidi valikeksam).
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud valikeksami saab teha õppeaines, mida õpilane on kooli õppekava järgi õppinud.
(4) Lihtsustatud õppel olev põhikoolilõpetaja sooritab põhikooli lõpetamisel järgmised koolieksamid:
1) eesti keele eksam;
2) matemaatikaeksam;
3) kooli poolt kohustuslike õppeainete hulgast valitud õppeaine eksam.
(5) Lõike 4 punktis 3 nimetatud eksami õppeaine ja vormi määrab kooli direktor ning teeb selle põhikoolilõpetajale ja tema seaduslikule esindajale teatavaks hiljemalt jooksva õppeaasta 1. veebruariks.
(6) Õpilane, kelle õppekeel ei ole eesti keel, kes õpib keelekümblusklassis või kes asus eesti õppekeelega koolis või klassis õppima viimase kuue õppeaasta jooksul võib käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 või lõike 4 punktis 1 nimetatud eesti keele eksami asemel sooritada eesti keele teise keelena eksami.
(7) Varem välisriigis õppinud õpilane, kes on enne lõpueksamite toimumist Eestis põhikoolis õppinud kuni kolm järjestikust õppeaastat ning kellele on eesti keele õppimiseks koostatud individuaalne õppekava, võib eesti keele või eesti keele kui teise keele eksami sooritada temale koostatud individuaalse õppekava põhjal ettevalmistatud koolieksamina. Koolieksami ettevalmistamisel ja hindamisel lähtutakse käesoleva määruse §-des 20–22 sätestatust.
(8) Põhikooli eesti keele teise keelena eksam on ühitatud eesti keele tasemeeksamiga.
(9) Ühtsete põhikooli lõpueksamite, välja arvatud võõrkeelte lõpueksamite sooritamise keeled on eesti keel, vene keel (vene õppekeelega koolis või klassis) ja viipekeel. Teiste keelte kasutamisel tagab kooli pidaja ühtsete põhikooli lõpueksamite tõlkimis- ja hindamiskulude finantseerimise. Eesti keelest erineva õppekeelega kooli või klassi lõpetajal on õigus sooritada matemaatika, bioloogia, keemia, füüsika, geograafia, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse põhikooli lõpueksam eesti keeles.
§ 9.
Põhikooli lõpueksamikomisjonid
(1) Põhikooli lõpueksami korraldamise eest vastutab vastava õppeaine põhikooli lõpueksamikomisjon. Lõpueksamikomisjonid moodustab kooli direktor käskkirjaga hiljemalt kaks nädalat enne põhikooli lõpueksamite algust.
(2) Põhikooli lõpueksamikomisjon on vähemalt kolmeliikmeline. Kui põhikooli lõpueksamit sooritab korraga enam kui 60 eksaminandi, on lõpueksamikomisjonis vähemalt üks liige iga 20 eksaminandi kohta.
(3) Lõpueksamikomisjoni esimees on kooli direktor või direktori määratud õpetaja, liikmed üldjuhul õppeaine õpetajad.
(4) Lõpueksamikomisjoni esimeheks ei või olla eksamineeritava klassi lõpueksami õppeaine õpetaja.
§ 10.
Korduseksamite korraldamine
(1) Põhikoolilõpetaja, kes ühtse põhikooli lõpueksami ajal või lihtsustatud õppes õppivale õpilasele eksamiplaanis ette nähtud koolieksami ajal haigestub või ei saa sellel osaleda muul kooli direktori poolt mõjuvaks loetud põhjusel (näiteks osalemine rahvusvahelistel võistlustel, konkurssidel ja olümpiaadidel) või kelle ühtse põhikooli lõpueksami või koolieksami hinne oli «nõrk» või «puudulik», sooritab korduseksami koolieksamina.
(2) Korduseksam sooritatakse kooli direktori poolt määratud ajal, hiljemalt jooksva õppeaasta 30. juuniks. Õpilase taotlusel võib eksam toimuda ka pärast 30. juunit, hiljemalt jooksva õppeaasta 25. augustiks.
§ 11.
Põhikooli lõpueksamitööde säilitamine
(1) Haridus- ja Teadusministeeriumil ning Eksamikeskusel on õigus kasutada lõpueksamitöid ning võimaldada lõpueksamitööde kasutamist uurimus- ja teadustöös eksamitulemuste kohta teabe saamiseks ja analüüsimiseks.
(2) Põhikooli lõpueksamitöid säilitatakse koolis või Eksamikeskuses (välishindamise valimisse kuulunud eksamitöid) kolm aastat.
2. jagu Ühtsete põhikooli lõpueksamite ettevalmistamine, läbiviimine ja tulemuste analüüsimine ning eksamitööde koostamine ja hindamine
§ 12.
Üldnõuded ühtse põhikooli lõpueksami eksamitööle
(1) Ühtse põhikooli lõpueksamiga kontrollitakse riiklikus õppekavas põhikooli lõpetamiseks vajalike õpitulemuste omandatust.
(2) Põhikooli lõpueksamitöö koostamisel lähtutakse riikliku õppekava õppe- ja kasvatuseesmärkidest, pädevustest ning ainekavas määratud III kooliastme nõutavatest õpitulemustest.
§ 13.
Ühtsete põhikooli lõpueksamite ettevalmistamine
(1) Ühtse põhikooli lõpueksamitöö ülesanded ning ühtse põhikooli lõpueksami läbiviimise ja hindamise juhendi töötab välja vastava õppeaine ühtseid põhikooli lõpueksameid ettevalmistav komisjon, arvestades käesolevas määruses sätestatut. Ühtseid põhikooli lõpueksameid ettevalmistavad komisjonid moodustab ja nende töökorra kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga.
(2) Eksamiülesannete raskusastet ja kvaliteeti kontrollitakse eeltestimisega.
(3) Lõpueksamitöö koostamisprotseduuri kohustuslikud etapid on:
1) ülesannete koostamine;
2) ülesannete valimine ja modereerimine eeltestiks;
3) eeltesti koostamine, korrektuur, paljundamine;
4) eeltestimine koolides;
5) eeltesti tööde hindamine;
6) eeltesti ja selle tulemuste analüüsimine;
7) kvaliteetsete ja raskuselt sobivate ülesannete valimine ülesannete panka;
8) lõpueksamitöö koostamine ülesannete panga põhjal, korrektuur, paljundamine.
(4) Eksamikeskus valmistab ette lõpueksami materjalide paketi, mis koosneb eksamiülesannetest, hindamisjuhendist ja küsimustikust õpetajale.
(5) Eksamikeskus toimetab lõpueksamitöö materjalid koolidesse maavalitsuste vahendusel või teeb need koolidele kättesaadavaks elektroonilisel teel.
§ 14.
Ühtsele põhikooli lõpueksamile registreerimine
(1) Põhikoolilõpetaja teatab koolile hiljemalt jooksva õppeaasta 1. veebruariks õppeaine, milles ta soovib sellel õppeaastal sooritada valikeksami.
(2) Põhikoolilõpetaja, kes soovib sooritada «Eesti Vabariigi põhiseaduse» ja «Kodakondsuse seaduse» tundmise eksami ühiskonnaõpetuse ühtse põhikooli lõpueksami lisana, teavitab sellest kooli hiljemalt jooksva õppeaasta 1. veebruariks.
(3) Eksamimaterjalide saamiseks täidavad koolid Eesti Hariduse Infosüsteemis hiljemalt jooksva õppeaasta 5. veebruariks eksamimaterjalide tellimisvormi.
(4) Koolid teavitavad hiljemalt jooksva õppeaasta 5. veebruariks Eksamikeskust kirjalikult erivajadustega põhikoolilõpetajate eksamineerimiseks vajalikest tingimustest.
(5) Koolid teatavad hiljemalt jooksva õppeaasta 5. veebruariks Eksamikeskusele kirjalikult õpilaste nimed ja isikukoodid, kes:
1) sooritavad eesti keele teise keelena eksami;
2) soovivad sooritada ühiskonnaõpetuse ühtse põhikooli lõpueksami lisana «Eesti Vabariigi põhiseaduse» ja «Kodakondsuse seaduse» tundmise eksami.
§ 15.
Välisvaatleja
(1) Eesti keele teise keelena eksami sooritamisel ning «Eesti Vabariigi põhiseaduse» ja «Kodakondsuse seaduse» tundmise eksami sooritamisel ühiskonnaõpetuse ühtse põhikooli lõpueksami lisana peab eksamil lisaks lõpueksamikomisjonile olema välisvaatleja.
(2) Välisvaatleja on Eksamikeskuse direktori käskkirjaga kinnitatud isik, kelle ülesanne on jälgida eksamikorrast kinnipidamist.
§ 16.
Ühtsete põhikooli lõpueksamite läbiviimine
(1) Ühtse põhikooli lõpueksami kirjalikud osad algavad kell 10.00 ning eksamiks antakse aega kaks kuni kolm astronoomilist tundi. Eksami sooritamiseks antav aeg ning eksami korraldus, sealhulgas eksamiosad, suuliste osade puhul nende algusajad, vaheajad, lubatud abivahendid ja muu taoline, sätestatakse vastava õppeaine ühtse põhikooli lõpueksami läbiviimise juhendis.
(2) Kooli direktor tagab:
1) eksamimaterjalide pakettide õigeaegse kooli jõudmise ja nende konfidentsiaalsuse;
2) vajadusel kooli pitseriga varustatud mustandilehed eksamiteks.
(3) Kirjalik eksam viiakse läbi ruumis, kus eksaminandid saavad istuda ühekaupa ja üksteist häirimata.
(4) Eksamimaterjalide paketile on märgitud:
1) eksami õppeaine nimetus;
2) eksami toimumise kuupäev ja paketi avamise kellaaeg;
3) eksamitööde eksemplaride arv.
(5) Eksamimaterjalide paketis on:
1) eksamitööde eksemplarid eksaminandidele ja üks eksemplar lõpueksamikomisjonile;
2) eksamitöö läbiviimisjuhend (vastavalt vajadusele).
(6) Eksamimaterjalide paketi avab lõpueksamikomisjon paketile märgitud kuupäeval 15 minutit enne eksami algust.
(7) Lõpueksamikomisjoni esimees teavitab viivitamatult Eksamikeskust, kui:
1) eksamimaterjalide pakett on avatud enne paketile märgitud kellaaega;
2) eksamimaterjalide pakett on transportimisel märgatavalt kannatada saanud;
3) kahtluse alla on seatud eksamimaterjalide konfidentsiaalsus.
(8) Konfidentsiaalsusnõude rikkumise avastamisel teavitab lõpueksamikomisjoni esimees sellest viivitamatult Eksamikeskust. Eksamikeskuse direktor teavitab vajadusel konfidentsiaalsusnõude rikkumisest haridus- ja teadusministrit, kes võib põhjendatud asjaoludel lükata eksami toimumise edasi. Uus eksam toimub hiljemalt neljandal päeval pärast eksamiperioodi lõppu.
(9) Enne eksami algust lõpueksamikomisjon:
1) tutvustab eksaminandidele eksami toimumise korda;
2) juhib eksaminandide tähelepanu eksamitöö sooritamise juhistele;
3) hoiatab eksaminande, et eksamil kõrvalise abi kasutamisel või mahakirjutamisel eksamitulemus tunnistatakse kehtetuks;
4) jagab kirjalikud eksamitööd eksaminandidele.
(10) Lõpueksamikomisjon kindlustab, et eksaminandid:
1) istuvad eksami ajal ühekaupa;
2) sooritavad eksami käesoleva korra ja eksamitöö tiitellehel olevate juhiste kohaselt;
3) kasutavad eksamil ainult vastava õppeaine eksami läbiviimise juhendis lubatud töövahendeid;
4) alustavad kirjaliku eksamitöö sooritamist üheaegselt;
5) lõpetavad eksamitöö sooritamise ettenähtud ajal;
6) ei kasuta eksamil kõrvalist abi ega kirjuta maha.
(11) Eksaminand lubatakse eksamile, kui ta ei ole hilinenud rohkem kui pool tundi ja tal on hilinemiseks lõpueksamikomisjoni poolt mõjuvaks loetud põhjus.
(12) Eksamile hilinenud eksaminandile võimaldatakse tööks täisaeg, tema tööle märgitakse aeg, millal ta alustas eksami sooritamist.
(13) Lõpueksamikomisjoni liige ei tohi eksami ajal eksamiruumist lahkuda, välja arvatud vältimatu vajaduse korral.
(14) Eksaminand ei tohi eksami ajal eksamiruumist lahkuda, v.a vältimatu vajaduse korral. Eksamiruumist eemalviibimise ajaks annab eksaminand oma eksamitöö lõpueksamikomisjonile, kes märgib eksamitööle eksaminandi eksamiruumist lahkumise ja sinna tagasituleku aja.
(15) Eesti keele teise keelena eksami ning «Eesti Vabariigi põhiseaduse» ja «Kodakondsuse seaduse» tundmise eksami sooritamisel ühiskonnaõpetuse eksami lisana vastutab lõpueksamikomisjoni esimees Eksamikeskusesse tagasisaadetava paketi koostamise ja turvaümbriku sulgemise eest.
(16) Suulised lõpueksamid ja lõpueksamite suulised osad salvestatakse õpilase nõudmisel.
(17) Põhikoolilõpetaja, kellel ei ole võimalik mõjuvatel põhjustel (näiteks haigestumine, osalemine rahvusvahelistel võistlustel, konkurssidel ja olümpiaadidel) sooritada ühtset põhikooli lõpueksamit või koolieksamit eksamiperioodil ettenähtud ajal, sooritab koolieksami kooli direktori poolt määratud ajal hiljemalt jooksva õppeaasta 30. juuniks. Õpilase taotlusel võib eksam toimuda ka pärast 30. juunit, hiljemalt jooksva õppeaasta 25. augustiks.
(18) Eksamikeskuse ja riikliku järelevalve esindajal on õigus viibida ühtse põhikooli lõpueksami läbiviimise ruumis.
§ 17.
Ühtsete põhikooli lõpueksamitööde hindamine
(1) Ühtsete põhikooli lõpueksamite töid hindab lõpueksamikomisjon, lähtudes vastava õppeaine eksamitöö hindamisjuhendist.
(2) Eesti keele teise keelena eksamit hinnatakse järgmiselt:
1) eksami kirjaliku osa töid hindavad «Keeleseaduse» alusel haridus- ja teadusministri käskkirjaga kinnitatud hindajad. Eksamikeskus teatab koolile eksami kirjaliku osa tulemused põhikooli lõpueksamiperioodi jooksul;
2) eksami suulise osa vastuseid hindavad välishindaja ja lõpueksamikomisjoni kuuluv eesti keele teise keelena õpetaja vastavalt eesti keele teise keelena eksami suulise osa hindamisjuhendile. Välishindaja on Eksamikeskuse direktori käskkirjaga kinnitatud vastava kvalifikatsiooniga õpetaja, kelle ülesanne on hinnata eesti keele teise keelena suulise osa vastuseid ja jälgida eksamikorrast kinnipidamist;
3) kooli eesti keele teise keelena lõpueksamikomisjon kinnitab eesti keele eksami hinde vastavalt hindamisjuhendile Eksamikeskuse teatatud kirjaliku osa punktisumma ja suulise osa punktisumma alusel.
(3) Ühiskonnaõpetuse ühtse põhikooli lõpueksami lisana sooritatud «Eesti Vabariigi põhiseaduse» ja «Kodakondsuse seaduse» tundmise eksami küsimusi hinnatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2008. a määruse nr 143 «Kodakondsuse taotleja Eesti Vabariigi põhiseaduse ja «Kodakondsuse seaduse» tundmise eksami läbiviimise korras» sätestatule. Nimetatud määruse § 9 lõikes 7 sätestatud juhul väljastatakse isikule «Eesti Vabariigi põhiseaduse» ja «Kodakondsuse seaduse» tundmise eksami tunnistus.
(4) Lähtudes õpiraskuse spetsiifikast on vastava õppeaine lõpueksamikomisjoni põhjendatud otsusel lubatud põhikooli lõpueksami eksamitöid hinnata hindega «3» ka juhul, kui punktide arv on väiksem kui vastava lõpueksami hindamisjuhendis ette nähtud, kuid saavutatud on vähemalt 35 protsenti võimalikust punktide arvust:
1) õpilaste puhul, kes õpivad «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 51 lõike 1 punktides 1, 2, 4, 5, 7, 10 või 12, nimetatud klassis või rühmas;
2) õpilaste puhul kes õpivad tavaklassis, kuid nõustamiskomisjoni otsusest või hariduslikust erivajadusest lähtuvalt võiksid õppida punktis 1 nimetatud klassis;
3) õpilaste puhul kellele rakendatakse koduõpet tervislikel põhjustel;
4) õpilaste puhul kellele rakendatakse haiglaõpet;
5) õpilaste puhul kelle kodune keel erineb kooli õppekeelest ja kes on enne eksameid Eestis alaliselt elanud vähem kui kolm aastat;
6) õpilaste puhul kellele rakendatakse logopeedilist abi.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsus ja põhjendused tuuakse ära lõpueksami protokollis.
(6) Kui lõpueksamikomisjonil tekib hindamisel lahkarvamusi, otsustatakse küsimus häälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks lõpueksamikomisjoni esimehe hääl. Lõpueksamikomisjoni liikmete eriarvamused kantakse hindamisprotokolli.
(7) Ühtsete põhikooli lõpueksamite tulemused protokollitakse käesoleva määruse lisas 1 toodud vormi kohaselt.
(8) Eesti keele teise keelena eksami edukal sooritamisel (vähemalt 60 protsenti maksimaalsest tulemusest) väljastatakse isikule Eksamikeskuse poolt eesti keele B1-taseme tunnistus.
§ 18.
Analüüsitavate ühtsete põhikooli lõpueksamitööde valimi moodustamine
(1) Eksamikeskus koostab koos Haridus- ja Teadusministeeriumiga valimi koolidest, kes peavad saatma oma õpilaste ühtsed põhikooli lõpueksamitööd Eksamikeskusele analüüsimiseks ning teeb selle posti teel või elektrooniliselt koolile teatavaks kolme tööpäeva jooksul pärast viimase ühtse põhikooli lõpueksami toimumist.
(2) Valimisse kuuluv kool saadab parandatud ja hinnatud lõpueksamitööd Eksamikeskusele kolme tööpäeva jooksul pärast vastava teate saamist. Lõpueksamitöö tiitellehele märgitakse õpilase isikukood.
§ 19.
Ühtsete põhikooli lõpueksamitööde tulemuste analüüs ja järeldused
(1) Lõpueksamitööde tulemuste analüüsi korraldab Eksamikeskus, kaasates vajadusel aineõpetajaid-metoodikuid, vanemõpetajaid ning ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide õppejõude.
(2) Lõpueksamitöö tulemusi analüüsitakse järgmistest aspektidest:
1) töö eesmärgid ja põhiandmed (kontrollitud pädevused, töö osad, ülesannete arv, iga ülesande osakaal, hindamiskriteeriumid);
2) andmed koolide ja õpilaste kohta (kooli õppekeel, kooli asukoht: suurlinn, linn või maakoht; õpilase sugu);
3) hinnang lõpueksamitööde hindamisele – kui täpselt on järgitud hindamisjuhendit;
4) lõpueksamitöö tulemused: üldine keskmine tulemus protsentides, kõrgeim tulemus protsentides, madalaim tulemus protsentides, ulatus (vahe kõrgeima ja madalaima tulemuse vahel), standardhälve; sama osade kohta; sama poiste/tüdrukute kohta; sama eesti ja vene õppekeelega koolide kohta; sama suurlinna-, linna- ja maakoolide kohta; üldine sobivus: tulemuste jaotuskõver; eksamiosade omavaheline korrelatsioon, osade korrelatsioon terviktööga;
5) lõpueksamitöö kvaliteedi näitajad: üksikküsimuste eristusjõud, ebakvaliteetsete üksikküsimuste osakaal, lõpueksamitöö sisemine ühtlus (reliaablus, mõõtmisviga); lõpueksamitöö vastavus põhikooli lõpueksamitöö koostamisnõuetele;
6) korrelatsioon õppeaine aastahindega;
7) võrdlus eelmiste aastate lõpueksamitööde tulemustega nii terviktöö kui ka osade kohta, nii sisuliselt kui ka statistiliselt;
8) tagasiside lõpueksamitöö kohta: õpetajate hinnang lõpueksamitööle kui tervikule, üksikülesannetele, hindamisjuhendile.
(3) Lõpueksamitööde tulemuste analüüsi ja õpetajate hinnangute alusel tehakse ettepanekuid lõpueksamitööde koostamise, riikliku õppekava ning õppekirjanduse täiendamise ja parandamise ning õpetajate täienduskoolituse kohta.
(4) Lõpueksamitööde tulemuste analüüsid avaldab Eksamikeskus kodulehel järgmise õppeaasta esimese õppeveerandi jooksul. Valimisse kuulunud koole analüüsi sisulises osas ei nimetata.
(5) Lõpueksamitööde tulemuste analüüsid, statistilised näitajad kooliti ning aruande lõpueksamitööde kvaliteedinäitajate kohta esitab Eksamikeskus Haridus- ja Teadusministeeriumile lõpueksamite läbiviimise aasta 10. detsembriks.
3. jagu Põhikooli koolieksamite ettevalmistamine ja läbiviimine ning eksamitööde koostamine ja hindamine
§ 20.
Põhikooli koolieksamite ettevalmistamine ja eksamitööde koostamine
(1) Koolieksami materjalid koostatakse koolis ja need kinnitab kooli direktor.
(2) Koolieksami materjalid kinnitatakse vähemalt kaks nädalat enne koolieksamite algust.
(3) Koolieksamid korraldatakse kooli direktori kinnitatud eksamiplaani järgi. Eksamiplaani koostamisel arvestatakse ühtsete põhikooli lõpueksamite kuupäevi ja põhimõtet, et:
1) ühel päeval võib põhikoolilõpetajal olla üks lõpueksam;
2) kahe järjestikuse lõpueksami vahel on vähemalt kolm kalendripäeva;
3) lõpueksameid ei korraldata pühapäeval.
(4) Eksamiplaan pannakse õpilastele, õpetajatele ja lastevanematele tutvumiseks välja vähemalt kaks nädalat enne eksamiperioodi algust.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikeid 2 ja 4 ning õpilase nõusolekul ka lõike 3 punkti 2 ei kohaldata §-s 10 sätestatud korduseksamitele.
§ 21.
Põhikooli koolieksamite läbiviimine
(1) Koolieksamite läbiviimiseks moodustab kooli direktor vähemalt kolmeliikmelised lõpueksamikomisjonid. Koolieksamite läbiviimiseks lihtsustatud õppel olevatele õpilastele moodustatakse lõpueksamikomisjonid hiljemalt kaks nädalat enne koolieksamite algust.
(2) Lõpueksamikomisjoni esimees on kooli direktor või direktori määratud õpetaja, liikmed aineõpetajad. Lõpueksamikomisjoni esimees vastutab koolieksami korraldamise ja läbiviimise eest. Lõpueksamikomisjoni esimees ei või olla eksamineeritava klassi eksamiaine õpetaja.
(3) Abimaterjalide kasutamise koolieksamil otsustab lõpueksamikomisjon.
(4) Põhikoolilõpetaja, kellel ei ole võimalik mõjuvatel põhjustel (näiteks haigestumine, osalemine rahvusvahelistel võistlustel, konkurssidel ja olümpiaadidel) sooritada ühtset põhikooli lõpueksamit või koolieksamit eksamiperioodil ettenähtud ajal, sooritab koolieksami kooli direktori poolt määratud ajal hiljemalt jooksva õppeaasta 30. juuniks. Õpilase taotlusel võib eksam toimuda ka pärast 30. juunit, hiljemalt jooksva õppeaasta 25. augustiks.
(5) Põhikoolilõpetaja, kelle ühtse põhikooli lõpueksami või koolieksami hinne oli «nõrk» või «puudulik», sooritab korduseksami koolieksamina kooli direktori poolt määratud ajal hiljemalt jooksva õppeaasta 30. juuniks. Õpilase taotlusel võib eksam toimuda ka pärast 30. juunit, hiljemalt jooksva õppeaasta 25. augustiks.
§ 22.
Põhikooli koolieksamitööde hindamine
(1) Õpilaste eksamitöid hindab lõpueksamikomisjon.
(2) Koolieksami tulemused protokollitakse käesoleva määruse lisas 2 toodud vormi kohaselt.
(3) Kui lõpueksamikomisjonil tekib hindamisel lahkarvamusi, otsustatakse hinne häälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks lõpueksamikomisjoni esimehe hääl. Lõpueksamikomisjoni liikmete eriarvamused kantakse protokolli.
4. peatükk GÜMNAASIUMI LÕPUEKSAMID
1. jagu Üldsätted
§ 23.
Gümnaasiumi lõpueksamite sooritamine
(1) Gümnaasiumi lõpetamiseks sooritatakse lõpueksamid. Gümnaasiumi lõpueksamid on riigieksamid ja gümnaasiumi koolieksamid.
(2) Gümnaasiumi riigieksamid sooritatakse vastavalt käesolevas määruses ja riigieksameid ettevalmistava komisjoni väljatöötatud vastava õppeaine riigieksami läbiviimise juhendis ettenähtud korrale.
§ 24.
Gümnaasiumi lõpueksamite eesmärgid ja vormid
(1) Gümnaasiumi lõpueksamite eesmärgid on:
1) tagada eksamitulemuste üleriigiline võrreldavus, et õpilasel, lapsevanemal, koolil ja kooli pidajal saada võimalikult objektiivne ettekujutus õpitulemuste saavutatusest;
2) koolil, kooli pidajal, Haridus- ja Teadusministeeriumil, õpilastel, lastevanematel saada tagasisidet õppimise ning õpetamise tulemuslikkusest koolis;
3) saada ülevaade riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste saavutatusest eksamiainetes hariduspoliitiliste otsuste tegemiseks;
4) toetada õppekava rakendamist, suunata eksamiülesannete valiku kaudu õppeprotsessi;
5) siduda järjestikuste haridustasemete õppekavad ning võimaldada kasutada riigieksamitulemusi õpingute jätkamisel, anda võimalus kasutada riigieksamitulemusi rahvusvahelisel tasandil.
(2) Gümnaasiumi riigieksam võib olla:
1) kirjalik;
2) kirjalik ja suuline.
(3) Gümnaasiumi koolieksam võib olla:
1) kirjalik;
2) suuline;
3) kirjalik ja suuline;
4) praktiline töö või ainealane uurimus.
(4) Gümnaasiumi koolieksamite õppeained, vormi ja toimumise aja kinnitab kooli direktor.
(5) Kui õpilasel ei ole tema hariduslikest või tervislikest erivajadustest tingituna võimalik sooritada riigieksamit või riigieksamiosa ettenähtud vormis, siis sooritab ta eksami Eksamikeskusega kooskõlastatud sobivas vormis.
(6) Kui õpilasel ei ole tema hariduslikest või tervislikest erivajadustest tingituna võimalik sooritada koolieksamit ettenähtud vormis, siis sooritab ta eksami kooli direktoriga kooskõlastatud sobivas vormis.
§ 25.
Gümnaasiumi lõpueksamid
(1) Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb sooritada vähemalt viis gümnaasiumi lõpueksamit, millest vähemalt kolm on riigieksamid. Käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud juhul tuleb sooritada vähemalt neli gümnaasiumi lõpueksamit, millest vähemalt kaks on riigieksamid.
(2) Kõigile õpilastele on kohustuslik eesti keele riigieksam. Riiklikus õppekavas sätestatud tingimustel võib õpilane eesti keele eksami riigieksami asemel sooritada eesti keele kui teise keele riigieksami.
(3) Õpilasel on õigus sooritada kõik lõpueksamid riigieksamitena. Riigieksameid võib õpilane valida kooli õppekavas olevate järgmiste õppeainete hulgast: vene keel (vene õppekeelega koolis või klassis), inglise keel, saksa keel, prantsuse keel, vene keel (võõrkeelena), bioloogia, keemia, matemaatika, füüsika, geograafia, ajalugu, ühiskonnaõpetus. Õpilane saab riigieksami sooritada õppeaines, mille kohustuslikud kursused ta on läbinud.
[RT I, 12.04.2011, 2 - jõust. 15.04.2011- rakendatakse 1.01.2011]
(4) Riigieksamite, v.a võõrkeelte eksamite sooritamise keeled on eesti keel, vene keel (vene õppekeelega koolis või klassis) ja viipekeel. Riikidevaheliste lepingute või Rahvusvahelise Bakalaureuse Organisatsiooni õppekavade alusel võib kool kasutada ka teisi keeli. Teiste keelte kasutamisel tagab kooli pidaja Eksamikeskusele lõpueksamite tõlkimis- ja hindamiskulude finantseerimise.
(5) Eesti keelest erineva õppekeelega kooli või klassi õpilasel on õigus sooritada matemaatika, bioloogia, keemia, füüsika, geograafia, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse gümnaasiumi lõpueksam eesti keeles.
(6) Õpilased, kelle õppekeel on viipekeel, võivad valida kohustuslikuks eksamiks kas eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksami.
(7) Kolme kohustusliku riigieksami hulgas võib olla üks võõrkeeleeksam (võõrkeeleks ei loeta eesti keele ja eesti keele teise keelena eksamit). Riikidevahelise lepingu alusel võib sooritada saksa keele riigieksamina ka Saksamaa Liitvabariigi Liidumaade Kultuuriministrite Alalise Kogu Saksa II astme keelediplomi eksami või Saksa üldise kõrgkooliküpsuse saksa keele eksami.
(8) Riikidevahelise lepingu alusel Saksa II astme keelediplomi saamiseks sooritatud saksa keele eksamit ning Saksa üldise kõrgkooliküpsuse diplomi saamiseks sooritatud saksa keele ja matemaatika eksamit tunnustatakse riigieksamitena.
(9) Õpilasel on õigus sooritada inglise keele, saksa keele, prantsuse keele ja vene keele (võõrkeelena) riigieksam ka juhul, kui ta ei ole seda keelt koolis õppinud.
(10) Eesti keelest erineva õppekeelega kooli või klassi õpilane, kellele on vastavalt «Keeleseadusele» väljastatud eesti keele oskuse kõrgtaseme või C1-taseme tunnistus ning kes esitab vastava tunnistuse koolile hiljemalt jooksva õppeaasta 20. jaanuariks, ei pea sooritama eesti keele riigieksamit.
(11) Koolieksameid võib sooritada kõigis gümnaasiumi riikliku õppekava kohustuslikes õppeainetes ja lisaks nendes valikainetes, mida on gümnaasiumiastmes õpitud vähemalt 105 õppetundi.
(12) Ühes õppeaines võib sooritada kas riigieksami või koolieksami.
(13) Ühe koolieksami võib gümnaasiumilõpetaja sooritada praktilise tööna või ainealase uurimusena.
(14) Riigieksamite sooritamise õigus on ka:
1) põhihariduse baasil kutseõppeasutuses lõpukursusel õppivatel õpilastel;
2) varem gümnaasiumi või kutseõppeasutuse lõpetanud isikutel, kes ei ole antud õppeaines riigieksamit sooritanud;
3) varem gümnaasiumi või kutseõppeasutuse lõpetanud isikutel, kes soovivad varasema aasta riigieksamitulemust parandada;
4) välisriigis Eesti keskharidusele vastava haridustaseme omandanud või omandavatel isikutel;
5) kutseõppeasutuste õpilastel, kes ei ole lõpukursusel, kuid kellel on eksamiaine läbitud.
[RT I, 12.04.2011, 2 - jõust. 15.04.2011- rakendatakse 1.01.2011]
(15) Eesti keele teise keelena riigieksami edukal sooritamisel (vähemalt 60 protsenti maksimaalsest tulemusest) väljastatakse eksaminandile Eksamikeskuse poolt eesti keele B2-taseme tunnistus.
(16) Ühiskonnaõpetuse riigieksami lisana sooritatud «Eesti Vabariigi põhiseaduse» ja «Kodakondsuse seaduse» tundmise eksami vastuseid hinnatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2008. a määruse nr 143 «Kodakondsuse taotleja Eesti Vabariigi põhiseaduse ja «Kodakondsuse seaduse» tundmise eksami läbiviimise korras» sätestatule. Nimetatud määruse § 8 lõikes 6 sätestatud juhul väljastatakse eksaminandile «Eesti Vabariigi põhiseaduse» ja «Kodakondsuse seaduse» tundmise eksami tunnistus.
§ 26.
Gümnaasiumi lõpueksamitele registreerimine
(1) Gümnaasiumide õpilased ning eksternid teatavad kooli juhtkonnale hiljemalt jooksva õppeaasta 20. jaanuariks õppeained, milles nad soovivad sellel õppeaastal riigi- ja koolieksameid sooritada. Kutseõppeasutuste õpilased teatavad kooli juhtkonnale hiljemalt jooksva õppeaasta 20. jaanuariks õppeained, milles nad soovivad riigieksameid sooritada Koolid täidavad õpilaste valikute alusel registreerimisvormi Eesti Hariduse Infosüsteemis hiljemalt jooksva õppeaasta 30. jaanuariks. Riigi- ja koolieksamite valikut õpilane muuta ei saa, v.a käesoleva määruse § 27 lõigetes 4 ja 5 sätestatud erijuhtudel.
(2) Kui õpilane ei saa usulistel või muul põhjusel riigieksamil osaleda põhieksami päeval, võib ta esitada Eksamikeskusele avalduse lisaeksamil osalemiseks.
(3) Isik, kellel on õppeainete kooliastme- ja koolieksamihinded vähemalt rahuldavad, kuid kellel on gümnaasium lõpetamata, kuna ta ei sooritanud riigieksameid või saavutas riigieksamil alla 20 hindepalli, sooritab riigieksamid:
1) selle kooli juures, kus ta õpib või
2) selle kooli juures, kus ta õppis, kui teatab koolile oma soovist hiljemalt jooksva õppeaasta 20. jaanuariks;
3) isik, kes ei õpi ja kes ei saa riigieksameid sooritada koolis, kus ta õppis (kooli ümberkorraldamise, ümberkujundamise või tegevuse lõpetamise korral) esitab Eksamikeskusele avalduse riigieksami sooritamiseks hiljemalt jooksva õppeaasta 20. jaanuariks.
(4) Kool esitab hiljemalt jooksva õppeaasta 30. jaanuariks Eksamikeskusele kooskõlastamiseks järgmised andmed:
1) iga riigieksami läbiviimiseks kasutatavate ruumide arv. Riigieksamiruumide arvu muutmine kooskõlastatakse Eksamikeskusega;
2) erivajadustega õpilaste nimed ja nende eksamineerimiseks vajalikud tingimused.
(5) Käesoleva määruse § 25 lõike 14 punktides 2–4 nimetatud isikud esitavad avalduse (avalduse blanketi väljastab Eksamikeskus) Eksamikeskusele hiljemalt jooksva õppeaasta 20. jaanuariks.
(6) Eksamikeskus väljastab käesoleva määruse § 25 lõike 14 punktides 2–4 ja § 26 lõike 4 punktis 3 nimetatud isikutele teate riigieksami toimumise koha ja kellaaja kohta hiljemalt 10 tööpäeva enne riigieksami toimumist. Teate saaja võtab teate riigieksamile kaasa.
§ 27.
Korduseksamite korraldamine
(1) Gümnaasiumilõpetaja, kes sooritas koolieksami mitterahuldavalt või ei sooritanud valitud koolieksamit, sooritab korduseksami kooli direktori poolt kinnitatud materjalide alusel ja kooli direktori poolt määratud ajal hiljemalt jooksva õppeaasta 30. juuniks. Õpilase taotlusel võib eksam toimuda ka pärast 30. juunit, hiljemalt jooksva õppeaasta 25. augustiks.
(2) Koolieksami korduseksamit ei saa asendada riigieksamiga.
(3) Gümnaasiumilõpetaja, kes sooritas riigieksami mitterahuldavalt või ei sooritanud valitud riigieksamit, saab sooritada eksami samas õppeaines uuesti järgmisel eksamiperioodil.
(4) Gümnaasiumiõpilane, kellel esineb spetsiifiline õigekirjahäire (düsgraafia) ning kes sooritas eesti keele (eesti õppekeelega koolis või klassis) või vene keele (vene õppekeelega koolis või klassis) riigieksami (kirjandi) mitterahuldavalt, saab selle eksami asemel valida uue riigieksami mõnes teises riigieksamiaines.
(5) Gümnaasiumiõpilane, kes sooritas ühes õppeaines, sealhulgas käesoleva määruse § 25 lõikes 2 nimetatud kohustusliku eksami, riigieksami kahel korral mitterahuldavalt, saab selle eksami asemel valida uue riigieksami mõnes teises riigieksamiaines.
§ 28.
Gümnaasiumi lõpueksamitööde säilitamine
(1) Haridus- ja Teadusministeeriumil ning Eksamikeskusel on õigus kasutada lõpueksamitöid ning võimaldada lõpueksamitööde kasutamist uurimus- ja teadustöös eksamitulemuste kohta teabe saamiseks ja analüüsimiseks.
(2) Põhikooli lõpueksamitöid säilitatakse koolis või Eksamikeskuses (välishindamise valimisse kuulunud eksamitöid) kolm aastat.
(3) Gümnaasiumi riigieksamitöid (sealhulgas keeleeksamite suulise osa salvestusi) säilitatakse Eksamikeskuses kolm aastat.
2. jagu Riigieksamite ettevalmistamine, läbiviimine ja tulemuste analüüsimine ning eksamitööde koostamine ja hindamine
§ 29.
Üldnõuded riigieksamitööle
(1) Riigieksamitöö ülesanded koostatakse õppeaine kohustuslike kursuste põhjal.
(2) Riigieksamitöö sisaldab erineva raskusastmega ülesandeid.
(3) Riigieksamiainete (v.a keeleainete) riigieksamitööde ülesannetest on 20% äratundmistasandil; 30% reprodutseerimistasandil; 50% rakendustasandil: analüüs, üldistamine, hinnangu andmine.
(4) Keeleainete riigieksamiülesanded kontrollivad keelestruktuuri tundmist ja osaoskusi: lugemisoskust, kirjutamisoskust, võõrkeelte ja eesti keele teise keelena eksamiülesanded ka kuulamis- ja kõnelemisoskust.
§ 30.
Riigieksamitöö ettevalmistamine
(1) Riigieksamitöö ülesanded ning riigieksami läbiviimise juhendi ja hindamisjuhendi töötab välja riigieksamit ettevalmistav komisjon, arvestades käesolevas määruses sätestatut. Riigieksameid ettevalmistavad komisjonid moodustab ja nende töökorra kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga.
(2) Ülesannete raskusastet ja kvaliteeti kontrollitakse eeltestimisega.
(3) Riigieksamitöö koostamisprotseduuri kohustuslikud etapid on:
1) ülesannete koostamine;
2) ülesannete valimine ja modereerimine eeltestiks;
3) eeltesti koostamine, korrektuur, paljundamine;
4) eeltestimine koolides;
5) eeltesti tööde hindamine;
6) eeltesti ja selle tulemuste analüüsimine;
7) kvaliteetsete ja raskuselt sobivate ülesannete valimine ülesannete panka;
8) riigieksamitöö koostamine ülesannete panga põhjal, korrektuur, paljundamine.
(4) Eksamikeskus tagab riigieksamitööde tekstide keelelise korrektsuse ja paljundamise ning valmistab ette lõpueksami materjalide paketi.
(5) Eksamikeskus annab riigieksamimaterjalide paketi üle maavanema poolt määratud isikule, kes annab materjalide paketi üle kooli direktorile riigieksami toimumise päeval. Pärast riigieksami toimumist võtab maavanema poolt määratud isik riigieksamimaterjalid kooli direktorilt vastu ning annab need üle Eksamikeskusele.
§ 31.
Riigieksamimaterjalid
(1) Riigieksamimaterjalide paketis on:
1) saatekiri;
2) riigieksamitööd suletud ümbrikus;
3) protokolli vorm riigieksamitööde paketi avamise kohta;
4) protokolli vorm riigieksami toimumise kohta;
5) protokolli vorm riigieksamitööde üleandmise kohta;
6) hindamisprotokolli vorm (keeleeksamite suulise osa või nende osade puhul, mida hindavad kaks hindajat);
7) riigieksamitööde tagasisaatmise ümbrik;
8) protokollide tagasisaatmise ümbrik;
9) riigieksamitööde tagasisaatmise turvakott.
(2) Kinnisele riigieksamimaterjalide ümbrikule on märgitud:
1) riigieksamiaine nimetus;
2) riigieksami toimumise kuupäev ja avamise kellaaeg;
3) riigieksamitööde eksemplaride arv.
§ 32.
Riigieksami välisvaatleja
(1) Riigieksami välisvaatleja on Eksamikeskuse direktori käskkirjaga kinnitatud isik, kelle ülesanne on jälgida eksamikorrast kinnipidamist. Riigieksami välisvaatleja peab olema igas eksamiruumis.
(2) Riigieksami välisvaatleja avab riigieksamimaterjalide paketi 30 minutit enne eksami algust kontrollides, kas pakett on terve. Riigieksami välisvaatleja avab riigieksamitööde ümbrikud eksamiruumis eksaminandide juuresolekul ümbrikule märgitud kuupäeval ja kellaajal.
(3) Riigieksami välisvaatleja teavitab viivitamatult Eksamikeskust, kui:
1) riigieksamimaterjalide pakett on avatud enne paketile märgitud kellaaega;
2) on lahknevusi saatekirja ja saabunud materjali vahel;
3) riigieksamimaterjalide pakett on transportimisel märgatavalt kannatada saanud;
4) on kahtluse alla seatud riigieksamimaterjalide konfidentsiaalsus.
(4) Konfidentsiaalsusnõude rikkumise avastamisel teavitab riigieksami välisvaatleja või riigieksamikomisjoni esimees sellest Eksamikeskust. Eksamikeskuse direktor teavitab konfidentsiaalsusnõude rikkumisest vajadusel haridus- ja teadusministrit, kes võib põhjendatud asjaoludel lükata eksami toimumise edasi «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 31 lõike 4 alusel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud lisaeksami toimumise ajale.
(5) Riigieksami välisvaatleja või riigieksamikomisjoni liige fikseerib kõik riigieksamikorra rikkumised riigieksami toimumise protokollis.
(6) Riigieksami välisvaatleja eemaldab riigieksamilt riigieksamikomisjoni liikme, kes üritab aidata eksaminande ülesannete lahendamisel või häirib neid oma tegevusega. Riigieksami välisvaatleja teavitab riigieksamikomisjoni liikme riigieksamilt eemaldamisest Eksamikeskust ning teeb vastava märke riigieksami toimumise protokolli.
(7) Kui riigieksami välisvaatleja ei täida korrektselt oma ülesandeid või segab riigieksami läbiviimist, on riigieksamikomisjoni esimehel kohustus teavitada sellest Eksamikeskuse direktorit ning toimida saadud juhtnööride kohaselt. Riigieksami välisvaatleja ebakohase käitumise kohta tehakse riigieksami toimumise protokolli vastav märge.
(8) Kui riigieksami välisvaatleja ei ilmu kohale või haigestub riigieksami ajal, teavitab riigieksamikomisjoni esimees sellest Eksamikeskust ning asendab riigieksami välisvaatlejat riigieksami läbiviimisel. Selle kohta tehakse vastav märge riigieksami toimumise protokolli.
§ 33.
Riigieksamikomisjon
(1) Riigieksamite läbiviimiseks moodustab maavanem igal õppeaastal hiljemalt 20. märtsiks vähemalt kolmeliikmelised riigieksamikomisjonid ja kinnitab nende koosseisud arvestusega, et iga 20 eksaminandi kohta on riigieksamikomisjonis üks liige. Kui gümnaasiumis osaleb riigieksamil vähem kui 15 õpilast, moodustab maavanem gümnaasiumidevahelise riigieksamikomisjoni ja määrab eksami läbiviimise koha. Riigieksamikomisjoni esimees on üldjuhul kooli direktor. Riigieksamikomisjoni esimees ei või olla riigieksami õppeaine õpetaja.
(2) Riigieksamite lisaeksamite läbiviimise korral moodustab riigieksamikomisjonid ja määrab eksamite läbiviimise koha haridus- ja teadusminister. Paragrahvis 35 nimetatud eksamite läbiviimise korral moodustab riigieksamikomisjonid ja määrab eksamite läbiviimise koha Eksamikeskuse direktor.
[RT I, 12.04.2011, 2 - jõust. 15.04.2011- rakendatakse 1.01.2011]
(3) Enne riigieksami algust riigieksamikomisjon:
1) tutvustab eksaminandidele riigieksami toimumise korda;
2) juhib eksaminandide tähelepanu käesoleva määruse § 34 lõikes 11 ning vastava õppeaine riigieksami läbiviimise juhendis toodud nõuetele;
3) hoiatab eksaminande, et riigieksamil kõrvalise abi (sealhulgas mobiiltelefoni või muid sidevahendi) kasutamisel või mahakirjutamisel kõrvaldatakse eksaminand riigieksamilt ning riigieksamitöö hinnatakse 0 hindepalliga;
4) jagab riigieksamitööd eksaminandidele.
(4) Riigieksamikomisjon tagab, et eksaminandid:
1) sooritavad riigieksami käesoleva korra ja vastava õppeaine riigieksami läbiviimise juhendi kohaselt;
2) kasutavad riigieksamil ainult käesoleva korra ja vastava õppeaine riigieksami läbiviimise juhendis lubatud töövahendeid;
3) kirjutavad riigieksamitööle riigieksamitöö üleandmise protokolli järgi oma koodi;
4) alustavad kirjalikku riigieksamit üheaegselt pärast juhiste andmist ja eksamitööde väljajagamist kõikidele eksaminandidele;
5) lõpetavad riigieksamitöö ettenähtud ajal;
6) ei kasuta riigieksamil kõrvalist abi ega kirjuta maha.
§ 34.
Gümnaasiumi riigieksamite läbiviimine
(1) Gümnaasiumi kirjalik riigieksam algab kell 10.00.
(2) Kirjaliku eksami sooritamiseks antakse aega kolm kuni kuus astronoomilist tundi. Eksami sooritamiseks antav aeg ning eksami korraldus, sealhulgas eksamiosad, suuliste osade puhul nende algusajad, vaheajad, lubatud abivahendid ja muu taoline, sätestatakse vastava õppeaine riigieksami läbiviimise juhendis.
(3) Riigieksamite läbiviimise ja riigieksamikorrast kinnipidamise eest koolis vastutavad riigieksamikomisjonid.
(4) Riigieksamimaterjalide paketi õigeaegse koolijõudmise eksamipäeva hommikul tagab kooli direktor.
(5) Eesti keele teise keelena riigieksami suuline osa salvestatakse. Võõrkeelte riigieksamite suulised osad salvestatakse õpilase soovil.
(6) Riigieksam viiakse läbi ruumis, kus eksaminandid saavad istuda ühekaupa ja üksteist häirimata. Eksaminand esitab igal eksamil osalemiseks riigieksamikomisjonile isikut tõendava dokumendi.
(7) Eksaminandil ei ole lubatud eksamile kaasa võtta eksami sooritamiseks mittevajalikke esemeid, välja arvatud hädavajalikud ravimid, elementaarsed isikliku hügieeni tarbed ja karastusjook.
(8) Eksaminand lubatakse eksamile, kui ta ei ole hilinenud rohkem kui pool tundi ja tal on hilinemiseks riigieksamikomisjoni poolt mõjuvaks loetud põhjus.
(9) Riigieksamile hilinenule võimaldatakse tööks täisaeg, tema tööle märgitakse aeg, millal eksaminand alustas eksami sooritamist.
(10) Riigieksamiruumis võivad viibida:
1) eksaminandid;
2) riigieksamikomisjoni liikmed;
3) riigieksami välisvaatleja;
4) riikliku järelevalve esindaja;
5) Eksamikeskuse esindaja;
6) hindaja riigieksami suulise osa korral.
(11) Eksaminand lähtub riigieksamitöö sooritamisel vastava õppeaine riigieksami läbiviimise juhendist ning järgmistest nõuetest:
1) kirjutab kirjaliku eksamitöö musta või sinise tindi või pastaga, kusjuures pliiatsiga kirjutatud või pliiatsiga kirjutatud ja tindi või pastaga ülekirjutatud vastused hinnatakse 0 hindepalliga;
2) teeb parandused kirjalikus riigieksamitöös selgelt, tõmmates maha terve sõna, sümboli, numbri või arvu;
3) ei kasuta kirjaliku eksamitöö korral korrektuurivahendeid;
4) kirjutab kirjaliku eksamitöö loetava käekirjaga.
(12) Eksaminand ei tohi eksami ajal riigieksamiruumist lahkuda, välja arvatud eksamikorraldusega ettenähtud juhtudel või vältimatu vajaduse korral. Viimati nimetatud juhul peab eksaminandi saatma riigieksamikomisjoni liige, kes ei tohi olla riigieksamiaine õpetaja.
(13) Riigieksamiruumist väljas viibimise ajaks annab eksaminand oma kirjaliku töö riigieksamikomisjonile, kes märgib riigieksamitööle eksaminandi eksamiruumist lahkumise ja eksamiruumi tagasituleku kellaaja.
(14) Riigieksami välisvaatleja ei tohi eksami ajal eksamiruumist lahkuda, välja arvatud eksamikorraldusega ettenähtud juhtudel või vältimatu vajaduse korral. Kui riigieksami välisvaatleja ei viibi eksamiruumis, täidab tema ülesandeid riigieksamikomisjoni esimees.
(15) Riigieksamikomisjoni liige ei tohi eksami ajal eksamiruumist lahkuda, välja arvatud eksamikorraldusega ettenähtud juhtudel või vältimatu vajaduse korral.
(16) Riigieksamikomisjoni liige või riigieksami välisvaatleja kõrvaldab eksaminandi ette hoiatamata riigieksamilt, kui:
1) eksaminand kasutab riigieksami sooritamisel kõrvalist abi või kirjutab maha, üritab seda teha või aitab sellele kaasa või on võtnud eksamile kaasa mittelubatud abivahendeid;
2) eksaminandi käitumine häirib riigieksami läbiviimist või teisi õpilasi.
(17) Riigieksamilt kõrvaldatud eksaminandi eksam loetakse mittesooritatuks ning eksamitulemuseks märgitakse 0 hindepalli.
(18) Riigieksamile registreerunud, kuid mõjuval põhjusel ilmumata jäänud eksaminand võib kolme tööpäeva jooksul pärast riigieksami toimumist esitada Eksamikeskusele lisaeksamil osalemise taotluse, millele lisatakse tõendid, mis tõendavad mõjuva põhjuse olemasolu. Eksamikeskus teavitab taotlejat lisaeksami korraldusest hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse registreerimist.
(19) Riigieksamil tekkivad olukorrad, mida käesolevas määruses ei ole kirjeldatud ning mille lahendamisel tekib riigieksamikomisjonil lahkarvamus, lahendab Eksamikeskus.
§ 35.
Riigieksami läbiviimine välisriigis haridust omandavatele isikutele
(1) Isik, kes omandab välisriigis Eesti keskhariduse tasemele vastavat haridust, võib hiljemalt eksami sooritamise aasta 20. jaanuariks Eksamikeskusele esitatud taotluse alusel sooritada eesti keele riigieksami haridus- ja teadusministri määratud ajal ning Eksamikeskuse direktori määratud kohas ja korras.
(2) Võimaluse korral võib õpilasele, kes omandab välisriigis Eesti keskhariduse tasemele vastavat haridust seoses diplomaadist või haldusteenistujast vanemate töötamisega välisriigis ning ei saa sellest tulenevalt osaleda riigieksamitel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud aegadel, kokkuleppel Eksamikeskuse direktoriga võimaldada kuni kolme riigieksami sooritamist Eksamikeskuse direktori määratud kohas ja korras. Vastava taotluse esitab õpilane Eksamikeskusele hiljemalt eksamite sooritamise aasta 20. jaanuariks. Eksamite sooritamise ajad määrab haridus- ja teadusminister, tuginedes Eksamikeskuse direktori ettepanekule.
(3) Võimaluse korral võib õpilasele, kes samaaegselt Eesti gümnaasiumis õppimisega omandab haridust välisriigis ning ei saa sellest tulenevalt osaleda riigieksamitel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud aegadel, kokkuleppel Eksamikeskuse direktoriga võimaldada kuni kolme riigieksami sooritamist Eksamikeskuse direktori määratud kohas ja korras. Vastava taotluse esitab õpilane Eksamikeskusele hiljemalt eksamite sooritamise aasta 20. jaanuariks, esitades ka põhjenduse, miks ei ole võimalik riigieksamitel osaleda haridus- ja teadusministri määratud aegadel Eesti gümnaasiumis, kus õpilane õpib. Eksamite sooritamise ajad määrab haridus- ja teadusminister, tuginedes Eksamikeskuse direktori ettepanekule.
(4) Eksamikeskus teavitab käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud isikuid eksamite toimumise ajast, kohast ja eksamikorraldusest hiljemalt eksami toimumise aasta 10. aprilliks.
[RT I, 12.04.2011, 2 - jõust. 15.04.2011- rakendatakse 1.01.2011]
§ 36.
Riigieksami lõpetamine
(1) Riigieksamikomisjon teatab eksaminandidele, kui kirjaliku riigieksami lõpuni on jäänud aega:
1) 30 minutit;
2) 15 minutit.
(2) Eksaminand, kes on kirjaliku riigieksamitöö lõpetanud:
1) kirjutab riigieksamitöö riigieksamikomisjonile üleandmisel sellele oma riigieksamitöö koodi, mis on toodud riigieksamitöö üleandmise protokollis;
2) annab allkirja riigieksamitöö üleandmise kohta;
3) lahkub eksamiruumist.
(3) Riigieksamiaja lõpul annab riigieksamikomisjon eksaminandidele korralduse kirjutamine lõpetada.
(4) Pärast riigieksamiaja lõppemist kirjaliku riigieksamil riigieksamikomisjon koos riigieksami välisvaatlejaga:
1) kontrollib, et iga eksaminandi riigieksamitööl on õige riigieksamitöö kood;
2) pakib riigieksamitööd tagasisaatmise ümbrikusse trükitud koodide järjekorras;
3) kontrollib, et tagasisaatmise ümbrikus oleksid ainult need riigieksamitööd, mille koodid on sellel ümbrikul;
4) lisab riigieksamitöödele hindamisprotokolli selle olemasolu korral;
5) märgib ümbrikule riigieksamitööde arvu;
6) pakib kasutamata jäänud riigieksamitööd ning riigieksamite läbiviimiseks kasutatud lisamaterjali turvaümbrikusse.
(5) Riigieksami toimumise kohta vormistatakse protokoll, millele kirjutavad alla riigieksamikomisjoni esimees ja riigieksami välisvaatleja, kinnitades allkirjaga ühtlasi, et riigieksamitööde tagasisaatmise ümbrikkude komplekteerimisel on järgitud käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud nõudeid.
(6) Eksamikeskusesse tagasisaadetava paketi koostamise ja turvaümbriku sulgemise eest vastutavad riigieksamikomisjoni esimees ja riigieksami välisvaatleja. Paketti kuuluvad:
1) kirjaliku riigieksami korral kinnises ümbrikus riigieksamitööd ja hindamisprotokollide olemasolul hindamisprotokollid;
2) protokoll riigieksamimaterjalide paketi avamise kohta;
3) protokoll riigieksami toimumise kohta;
4) protokoll riigieksamitöö üleandmise kohta;
5) võõrkeelte ja eesti keele teise keelena riigieksami suulise osa korral suuliste osade salvestused.
(7) Õpilase taotlusel tehakse tema kirjalikust riigieksamitööst või eksamitöö osa(de)st, millele õpilasel on tekkinud «Autoriõiguse seadusest» tulenev autoriõigus, pärast eksami lõppemist riigieksamikomisjoni esimehe ja välisvaatleja juuresolekul koopia.
§ 37.
Riigieksamitööde hindamine
(1) Riigieksamitöid hindavad haridus- ja teadusministri käskkirjaga kinnitatud hindajad, kelle tegevust korraldab Eksamikeskus vastavalt haridus- ja teadusministri kinnitatud töökorrale.
(2) Hindamisjuhendi koostab riigieksameid ettevalmistav komisjon.
(3) Hindamisjuhend kirjeldab iga ülesande, aspekti või operatsiooni osakaalu kogu riigieksamitöö hindamisel.
(4) Hindamisjuhendi täpsustamiseks tegelike riigieksamitööde põhjal, hindamisjuhendist ühese arusaamise kujundamiseks ja hindamise täpsustatud hindamisjuhendile vastavuse kontrollimiseks moodustab haridus- ja teadusminister riigieksamitööde hindamiskomisjonid.
(5) Riigieksamitööde hindamiskomisjoni esimees või aseesimees korraldab riigieksamitööde hindamise standardiseerimise:
1) valib välja riigieksamitööd, mis iseloomustavad erinevaid riigieksamitööde sooritustasemeid, ning teeb nendest koopiad kõikidele hindajatele;
2) hindajad hindavad väljajagatud riigieksamitöid hindamisjuhendi alusel;
3) hindajad arutavad esilekerkinud probleeme ühiselt ning täpsustavad hindamisjuhendit.
(6) Riigieksamitööde objektiivselt hinnatavaid eksamiosi hindab üks hindaja. Enne andmete arvutisse sisestamist kontrollitakse riigieksamitööde hindamiskomisjoni esimehe või aseesimehe juhtimisel 10% iga hindaja töödest, et veenduda hindamise vastavuses täpsustatud hindamisjuhendile. Kui mõni hindaja pole hindamisjuhendit korrektselt järginud, korraldab riigieksamitööde hindamiskomisjoni esimees või aseesimees selle hindaja hinnatud tööde ümberhindamise.
(7) Riigieksamitööde subjektiivselt hinnatavate eksamiosade lõpptulemus kujuneb kahe või kolme üksteisest sõltumatu hindamise tulemusena. 20–25-hindepallise hindamisskaala puhul hinnatakse riigieksamitööd alates 4-hindepallisest erinevusest kolmandat korda. Pärast kolmandat hindamist kujuneb lõpptulemuseks kahe lähema hindepallide arvu keskmine. Kirjandid hinnatakse rohkem kui 25% erinevuse korral kolmandat korda ning pärast kolmandat hindamist kujuneb lõpptulemuseks kahe lähema hindepallide arvu keskmine.
(8) Keeleainete riigieksamite suulise osa vastuseid hindav hindaja ei tohi olla eksaminandi õpetaja. Eesti keele teise keelena riigieksami suulise osa vastuseid hindavad kaks hindajat, kellest üks ei tohi olla eksaminandi õpetaja ja teine ei tohi olla sama kooli õpetaja.
(9) Hindajad hindavad kodeeritud riigieksamitöid 100 hindepalli süsteemis. Saksa II astme keelediplomi saamiseks sooritatud eksamitöid tunnustatakse riigieksamitöödena, hinnatakse Saksa II astme keelediplomi eksami hindamisjuhendi järgi ning nende tulemused arvestatakse ümber riigieksamitulemusteks. Saksa üldise kõrgkooliküpsuse eksamitöid saksa keeles ja matemaatikas tunnustatakse riigieksamitöödena, hinnatakse vastavate hindamisjuhendite järgi ning nende tulemused arvestatakse ümber riigieksamitulemusteks.
(10) Käesoleva määruse § 34 lõikes 11 loetletud nõuete rikkumisel loetakse rikutud kohad või loetamatud kohad veaks.
(11) Kui riigieksamitööde hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine (eri eksaminandide töödes süstemaatiliselt esinevad ühesugused vead ja/või parandused, identselt sõnastatud pikemad vabavormilised vastused, näiteks keeleeksami kirjutamisosas, ülejäänud vastuse loogikaga mittehaakuvad ühesugused õiged või valed lisandused vastusesse, loomevargus või muu selline, riigieksamiosa või kogu riigieksamitöö kirjutamisel, siis hinnatakse riigieksamitöö tervikuna 0 hindepalliga.
(12) Riigieksami tulemus on rahuldav alates 20 hindepallist. Kui riigieksamitulemus on vähem kui 20 hindepalli, on riigieksam sooritatud mitterahuldavalt.
§ 38.
Riigieksamitööde tulemuste analüüs ja järeldused
(1) Riigieksamitööde tulemuste analüüsi korraldab Eksamikeskus.
(2) Riigieksamitööde tulemusi analüüsitakse järgmistest aspektidest:
1) töö eesmärgid ja põhiandmed (kontrollitud pädevused, töö osad, ülesannete arv, iga ülesande osakaal, hindamiskriteeriumid);
2) andmed eksaminandide ja koolide kohta (eksaminandi sugu, gümnaasiumilõpetajate ja varemlõpetanute arv; õppekeel; kooli asukoht: suurlinn, linn või maakoht; kooli gümnaasiumiosa suurus: kuni 60 õpilast, 61–110 õpilast, 111–210 õpilast, üle 210 õpilase);
3) riigieksamitöö tulemused: üldine keskmine tulemus protsentides, kõrgeim tulemus protsentides, madalaim tulemus protsentides, ulatus (vahe kõrgeima ja madalaima tulemuse vahel), standardhälve; sama riigieksamitöö osade kohta (kirjandi puhul teemade kohta); sama meessoost ja naissoost eksaminandide kohta; sama eesti ja vene õppekeelega koolide kohta; sama suurlinna-, linna- ja maakoolide kohta; riigieksamitöö üldine sobivus: tulemuste jaotuskõver; riigieksamitöö osade omavaheline korrelatsioon, osade korrelatsioon terviktööga;
4) riigieksamitöö kvaliteedi näitajad: üksikküsimuste eristusjõud, ebakvaliteetsete üksikküsimuste osakaal, riigieksamitöö sisemine ühtlus (reliaablus, mõõtmisviga); riigieksamitöö vastavus riigieksamitöö koostamisnõuetele; subjektiivselt hinnatavate osade hindamise reliaablus (esimese ja teise hindaja hinnete korrelatsioon); hindamise kvaliteet (hindaja keskmine hinne, hindaja hinnete standardhälve);
5) võrdlus eelmiste aastate riigieksamitööde tulemustega (nii terviktöö kui ka osade kohta, nii sisuliselt kui ka statistiliselt).
(3) Riigieksamitööde tulemuste analüüsi põhjal tehakse ettepanekuid riigieksamitööde koostamiseks, riikliku õppekava ning õppekirjanduse täiendamiseks ja parandamiseks, õpetajate täienduskoolituseks.
(4) Riigieksamitööde tulemuste analüüsid avaldab Eksamikeskus kodulehel riigieksamite läbiviimise aasta 1. detsembriks.
(5) Riigieksamitööde tulemuste analüüsid (põhieksam), statistilised näitajad eksamiosade ja terviku kohta kooliti ning aruande riigieksamitööde kvaliteedinäitajate kohta esitab Eksamikeskus Haridus- ja Teadusministeeriumile riigieksamite läbiviimise aasta 15. detsembriks.
§ 39.
Riigieksamitööde statistika avalikustamine
(1) Koole ei järjestata riigieksamitööde tulemuste järgi.
(2) Iga kool saab riigieksamitööde tulemuste statistilise ülevaate, mis võimaldab määratleda oma kohta koolide grupis, mille teeninduspiirkond on kinnitatud või koolide grupis, mille teeninduspiirkonda kinnitatud ei ole. Kinnitatud teeninduspiirkonnaga koolide riigieksamitööde tulemused esitatakse kolmes grupis:
1) suurlinnade (Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve) koolid;
2) maakonnalinnade koolid;
3) väikelinnade ja vallakoolid.
(3) Eksternina gümnaasiumi lõpetanud isikuid statistilises ülevaates ei kajastata.
3. jagu Gümnaasiumi koolieksamite ettevalmistamine ja läbiviimine ning eksamitööde koostamine ja hindamine
§ 40.
Koolieksamite ettevalmistamine ja eksamitööde koostamine
(1) Koolieksamitöö koostab direktori moodustatud kooli ainekomisjon ja kinnitab kooli direktor vähemalt kaks nädalat enne koolieksamite algust.
(2) Koolieksamid korraldatakse kooli direktori kinnitatud eksamiplaani järgi. Eksamiplaan pannakse õpilastele, õpetajatele ja lastevanematele tutvumiseks välja hiljemalt kaks nädalat enne eksamiperioodi algust.
(3) Eksamiplaani koostamisel arvestatakse riigieksamite kuupäevi ja põhimõtet, et:
1) ühel päeval võib gümnaasiumilõpetajal olla üks lõpueksam;
2) kahe järjestikuse lõpueksami vahel on vähemalt kaks päeva;
3) lõpueksameid ei korraldata pühapäeval.
§ 41.
Koolieksamite läbiviimine ja hindamine
(1) Koolieksamite läbiviimiseks moodustab kooli direktor hiljemalt kaks nädalat enne koolieksamite algust vähemalt kolmeliikmelised koolieksamikomisjonid.
(2) Koolieksamikomisjoni esimees on kooli direktor või direktori määratud õpetaja, liikmed aineõpetajad. Koolieksamikomisjoni esimees vastutab koolieksami korraldamise ja läbiviimise eest. Koolieksamikomisjoni esimees ei või olla eksamineeritava klassi koolieksamiaine õpetaja.
(3) Abimaterjalide kasutamise koolieksamil otsustab koolieksamikomisjon.
(4) Koolieksami võivad sooritada ka gümnaasiumiõpilased, kes ei ole gümnaasiumilõpetajad, kuid kes on eksamiaine gümnaasiumiastme kohustuslikud kursused läbinud.
(5) Kui gümnaasiumilõpetajal või käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud gümnaasiumiõpilasel ei ole võimalik kooli poolt mõjuvaks loetud põhjustel, sealhulgas haigestumine või osavõtt rahvusvahelisest olümpiaadist või võistlusest, sooritada koolieksamit eksamiperioodi jooksul, võib kooli direktor anda õpilasele loa koolieksamite sooritamiseks individuaalplaani järgi. Individuaalplaani kinnitab kooli direktor.
(6) Koolieksamil hindab gümnaasiumilõpetajaid koolieksamikomisjon.
(7) Koolieksami tulemused protokollitakse käesoleva määruse lisas 2 toodud vormi kohaselt.
(8) Kui koolieksamikomisjonil tekib hindamisel lahkarvamusi, otsustatakse hinne häälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks koolieksamikomisjoni esimehe hääl. Koolieksamikomisjoni liikmete eriarvamused kantakse protokolli.
§ 42.
Koolieksami sooritamine praktilise tööna või ainealase uurimusena
(1) Ühe koolieksami võib koolieksami sooritaja sooritada praktilise tööna või ainealase uurimusena.
(2) Avaldus eksami sooritamiseks praktilise tööna või ainealase uurimusena tuleb esitada kooli direktorile hiljemalt jooksva õppeaasta 20. jaanuariks. Loa eksami sooritamiseks praktilise tööna või ainealase uurimusena annab kooli direktor, arvestades aineõpetaja soovitusi.
(3) Koolieksami sooritaja abistamiseks praktilise töö tegemisel või ainealase uurimuse kirjutamisel määratakse hiljemalt jooksva õppeaasta 1. märtsiks juhendaja. Juhendajaks võib olla õpetaja või vastava ainevaldkonna spetsialist väljastpoolt kooli. Ettepaneku juhendaja valikuks võib teha koolieksami sooritaja või aineõpetaja.
(4) Praktiline töö peab kajastama koolieksami sooritaja oskusi kavandada ja teostada töö, töö kaitsmisel on nõutud kirjalik teoreetiline osa koos töö protsessi kokkuvõttega. Ainealane uurimus peab kajastama koolieksami sooritaja oskust iseseisvalt mõtelda, näha ja luua seoseid, teha järeldusi ja kokkuvõtteid, ainealane uurimus peab sisaldama õpilase oma seisukohti.
(5) Praktiline töö peab vastama juhendaja poolt tööle esitatud nõuetele. Ainealane uurimus peab olema korrektselt vormistatud ning vastama žanri nõuetele.
(6) Praktilisele tööle või ainealasele uurimus hinnangu andmiseks määrab vastava õppeaine koolieksamikomisjon kuni kaks retsensenti. Retsensent võib olla õpetaja või ainespetsialist väljastpoolt kooli.
(7) Nõuded praktilise töö esitamiseks retsensentidele ja hindamiseks koolieksamikomisjonile kehtestab koolieksamikomisjon arvestades praktilise töö spetsiifikat.
(8) Ainealane uurimus esitatakse retsensentidele hiljemalt kaks nädalat enne kaitsmist.
(9) Retsensendid esitavad töö kohta kirjaliku retsensiooni koolieksami sooritajale ja koolieksamikomisjonile. Õpilase juhendaja esitab töö kohta oma kirjaliku arvamuse koolieksamikomisjonile.
(10) Praktilist tööd või ainealast uurimust kaitstakse koolieksamikomisjoni ees.
(11) Praktilise töö või ainealase uurimuse hinnet arvestatakse koolieksamihindena.
(12) Õpilasel on õigus oma otsust enne jooksva õppeaasta 1. märtsi muuta ning sooritada samas õppeaines koolieksam.
5. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 43.
2010/2011. õppeaasta tasemetööde aegade ja vormide kehtestamine
2010/2011. õppeaastal toimuvate tasemetööde ajad kehtestab haridus- ja teadusminister 2010. aasta 30. septembriks.
§ 44.
Kutsekeskharidust omandavate lõpetajate eesti keele riigieksam
Eesti keelest erineva õppekeelega õppegruppides kutsekeskharidust omandavate lõpetajate eesti keele riigieksami tulemus loetakse enne 1. septembrit 2011. a sooritatud riigieksamil rahuldavaks alates 1 hindepallist.
§ 441.
Paragrahvi 35 rakendamine
2011. aastal teavitab Eksamikeskus § 35 lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud isikuid eksamite toimumise ajast, kohast ja eksamikorraldusest hiljemalt 20. aprilliks.
[RT I, 12.04.2011, 2 - jõust. 15.04.2011- rakendatakse 1.01.2011]
§ 45.
[Käesolevast tekstist välja jäetud]
§ 46.
Määruse rakendamine
Määrust rakendatakse 2010. aasta 1. septembrist.
Kustutatud
Lisatud
Facebook
Twitter